Zuihitsu

Zuihitsu (jaapani keeles 随筆 'nii nagu sulg liigub', 'sule järgimine') on jaapani kirjanduse žanr, milles kirjutatakse üles pähe tulnud mõtted. Kompositsioon on vaba, võimaldades hüppamist ühelt teemalt teisele. Sisse võib olla põimitud mälestusi, jutustusi, anekdoote, mõtisklusi ja aforisme. Seda žanrit on võrreldud esseega lääne kirjanduses (sõna zuihitsu tähendab tänapäeva jaapani keeles ka esseed).

Žanr oli levinud Edo ajastul.

Selle kolm tähtsamat teost on Sei Shōnagoni "Padjamärkmed" (Makura-no sōshi; valmis 1002; žanri esimene teos), Kamo no Chōmei "Hōjōki" (1212) ja Kenkō "Jõudeaja võrsed" (Tsurezuregusa; ajavahemikul 1330–1332).