Ava peamenüü

Ziemeri vald (läti Ziemera pagasts) on vald Lätis Alūksne piirkonnas Eesti piiri ääres. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Alūksne rajooni.

Ziemeri vald

läti Ziemera pagasts

Pindala: 117,02 km²
Elanikke: 733 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,3 in/km²
Keskus: Māriņkalns
Ziemeru pagasts LocMap.png
Ziemeri mõisa härrastemaja

Vald piirneb sama piirkonna Alūksne linna ning Mārkalne, Uue-Laitsna, Vana-Laitsna ja Alsviķi vallaga, samuti Võrumaa Rõuge vallaga (varem Misso ja Haanja vallaga).

Valla pindala on 117 km². 2016. aasta seisuga elas seal 819 inimest.[2] Valla keskus on Māriņkalnsi küla, vallavanem on Iveta Vārtukapteine.[3]

Sisukord

LoodusRedigeeri

Valla suurim jõgi on Vaidva jõgi, vald piirneb ka Alūksne järve ja Murati järvega. Ziemeri ja Jaunlaicene valla piiril asub 271,5 m kõrgune Dēliņkalns, Alūksne kõrgustiku kõrgeim tipp.

AjaluguRedigeeri

Aastal 1935 oli Ziemeri valla pindala 94,3 km² ja seal oli 1630 elanikku.[4] 1945. aastal moodustati valda Ziemeri ja Māriņkalnsi külanõukogud, aastal 1949 likvideeriti aga vald ametlikult. Aastal 1954 liideti Ziemeri külanõukoguga likvideeritav Māriņkalnsi külanõukogu, aastal 1958 liideti aga sovhoosi Alūksne maad Mārkalne külanõukoguga. Aastal 1961 liideti külanõukoguga Alūksne külanõukogu kolhoosi Straume maad, ent aastal 1977 liideti osa külanõukogu aladest Alūksne linnaga.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Alūksne piirkonda.

Kaitstavad objektidRedigeeri

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Ziemeri mõisakompleks, sealhulgas ka häärber, Spieķi muinaskalmed ja Baltkauļi muinaskalmed.[6] Kohaliku kaitse all on Ziemeri mõisa park, kelder, veetorn, tall, rehi, magasiait, laut, ait, sahver, kolm moonakamaja, kupja maja, mõisavalitseja maja, metsniku ja metsavahi majad, samuti Zamani muinaskalmed, Semeiki muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu ja Kalnmeijeri muinaskalmed ehk Miroņkalns.[7]

Looduskaitse all on Dravnieki pärn, Ratenieki pärn, Ratenieki saar, Prinduļi mänd, Stāmeri mänd, Baloži tamm, Vagaļi tamm, Rijase mänd, Ziemeri tammeallee, Ozoliņi tamm, Kalnāji tamm, Kalnāji nulg, Upītese kask, Šķērsti kadakas, Šķērsti saar, Šķērsti tamm, Māriņkalnsi tamm, Lūdiķi lehis, Mellumi mänd, Baltkauļi elupuu, Baltkauļi pärn, Bieranti tamm, Raudupieši Piirimänd, Raudupieši männid ja Pauliņi remmelgas. Valda jääb ka 113 hektari suurune Avoti metsa hoiuala, valla põhjaosa jääb osaliselt Dēliņkalnsi hoiualale, osaliselt Melderupīte metsade hoiualale, samuti Vana-Laitsna kaitstavale maastikule.[8]

AsustusRedigeeri

Aastal 2011 elas vallas 781 lätlast, 36 venelast, 2 valgevenelast, 4 ukrainlast, 1 poolakas ja 2 leedulast.[9]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [10]
Bieranti skrajciems 7 (2007)
Blūmji mazciems 11 (2007)
Cielavas skrajciems 13 (2007)
Garoži mazciems 15 (2007)
Gobas mazciems 21 (2007)
Griguļi mazciems 8 (2007)
Kampji mazciems 26 (2007)
Kārkļi mazciems
Māriņkalns vidējciems 188 (2019)
Pauliņi mazciems 5 (2007)
Ratenieki mazciems
Stāmeri skrajciems 7 (2007)
Strautiņi mazciems 9 (2007)
Šķērsti skrajciems 11 (2007)
Šļukums skrajciems 9 (2007)
Ziemeri vidējciems 63 (2019)
Vengerski mazciems 2 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

ViitedRedigeeri

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Alūksnes novads, vaadatud 24.06 2017
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-4 12-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

VälislingidRedigeeri