Zempléni mäestik

Zempléni mäestik või Tokaji mäestik (ungari Zempléni-hegység või Tokaji-hegység) on mäestik Kesk-Euroopas Ungaris, osa Karpaatidest, täpsemalt Põhja-Ungari keskmäestikust. Mäestik asub Bodrogi ja Hernádi jõe vahel. Põhjas jätkub see Slovakkias Zemplíni mäestikuna. Kõrgus kuni 895 meetrit (Nagy-Milic).

Kuigi tänapäeval kasutatakse valdavalt nimetust Zempléni mäestik, kasutavad geoloogid valdavalt Tokaji mäestiku nime. See nimetus on vanem ja täpsem, kuna kirjeldab mäestiku asukohta täpsemalt. Zempléni mäestiku nimetus võeti kasutusele pärast esimest maailmasõda, algselt kasutati seda turimikaartidel. Enne 1945. aastat oli mäestiku nimi ametlikult Eperjes-Tokaji mäestik, selle esimene pool tulenes Prešovi linna ungarikeelsest nimekujust.

Mäestik on oluline turismipiirkond. Seal on ligi 500 matkarada, mägedesse on rajatud keskaegseid kindlusi.

Mägedes kasvavad tammikud ja pöögimetsad.

Geoloogia

Mäestik on vulkaanilise tekkega. Valdav osa sealsetest kivimitest on miotseeni lõpust pärinevad vulkaanilised kivimid, põhiliselt rüoliit, ent leidub ka andesiiti ja obsidiaani. Sealset obsidiaani hakati kasutama juba paleoliitikumis, ent põhiliselt toodeti seal tööriistu neoliitikumis; tegemist on olulisima obsidiaani leiukohaga Euroopas. Leidub ka datsiiti. Olulisim vulkanismi mälestis on Kopasz-hegy mägi.

Mäestiku moodustavatest kivimitest on levinum veel tuff, pealmised kihid moodustab kohati löss. Sealne pinnas sobib viinamarjakasvatuseks.

• 
  Loss Zempléni mäestikus
• 
  Vaade mägedele Füzéri kindlusest
• 
  Kopasz-hegy mägi

Välislingid

• Infot piirkonna kohta; fotod (tšehhi keeles)