Zaube vald (läti keeles Zaubes pagasts) on vald Lätis Cēsise piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Nītaure, Skujene ja Kaive vallaga, Sigulda piirkonna Mālpilsi vallaga ning Ogre piirkonna Mazozoli, Taurupe ja Ķeipene vallaga.

Zaube vald

läti Zaubes pagasts

Pindala: 162,76 km²
Elanikke: 688 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,2 in/km²
Keskus: Zaube
Valla maastik

Valla pindala on 163 km². 2016. aasta seisuga elas seal 818 inimest.[2] Valla keskuseks on Zaube küla, vallavanem on Mudīte Liepiņa.[3]

Ajalugu

muuda

Vald on kujunenud endise Zaube ordulinnuse ümbrusse. See moodustati 19. sajandi algusaastatel ordulinnusest välja kasvanud Jaunpilsi mõisa Jaunpilsi mõisavallast, kui sellega liideti Bērzmuiža ja Kliģene mõisavald. Algselt kandis see nime Jaunpilsi vald. Kui Läti kujunes iseseisvaks riigiks, oli riigis kaks Jaunpilsi valda, mistõttu nimetati 1926. aastal üks neist seal voolava Zaube jõe järgi Zaube vallaks.

Aastal 1935 oli Zaube valla pindala 155,18 km² ja seal elas 2388 inimest.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Zaube, Bērzsi ja Kliģene külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949.

Aastal 1951 liideti Zaube külanõukoguga likvideeritava Bērzsi külanõukogu Stalini nimelise kolhoosi maad aastal 1954 aga Kliģene külanõukogu kolhoosi Uzvara maad. Aastal 1959 liideti Taurupe külanõukoguga Taurupe sovhoosi maad. Aastal 1964 liideti Zaube külanõukoguga likvideeritav Kliģene külanõukogu. Aastal 1965 arvati Skujene külanõukogu koosseisu Skujene sovhoosi maad. Aastal 1975 liideti Skujene külanõukoguga veel osa Nītaure külanõukogu maid. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[5] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Amata piirkonda.

Muinsusmälestised

muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Zaube ordulinnus ja Ozolkalnsi muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on Bērzmuiža keskaegne kalmistu. Regionaalse kaitse all on Ļūkāni järve asulakoht, Roķēni keskaegne kalmistu ehk Ussiküngas ja Anna mõisa muinaskalmed ehk Kirikumägi.[6]

Loodus

muuda

Valla tähtsamad jõed on Amata ja selle lõunapiiril voolav Mazā Jugla. Looduskaitse all on Skudrase tammed, Jaunpilsi tamm ja Jaunpilsi Väike tamm. Lisaks on looduskaitse all veel mitmed nimetud põlispuud. Valda jääb 132 hektari suurune Spinduļi metsa hoiuala.[7]

Asustus

muuda

Aastal 2011 elas vallas 752 lätlast, 12 venelast, 20 valgevenelast, 15 ukrainlast, 6 poolakat ja 7 leedulast.[8]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[9]
Annas mazciems 13 (2019)
Bērzs mazciems 19 (2019)
Kliģene mazciems 1 (2019)
Krūsāri mazciems 14 (2007)
Pauļi mazciems 15 (2007)
Zaube vidējciems 304 (2019)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
  2. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās
  3. Amatas novads, vaadatud 15.06 2019
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 14.08 2023
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

muuda