Zaube vald
Zaube vald (läti keeles Zaubes pagasts) on vald Lätis Cēsise piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Nītaure, Skujene ja Kaive vallaga, Sigulda piirkonna Mālpilsi vallaga ning Ogre piirkonna Mazozoli, Taurupe ning Ķeipene vallaga.
| Zaube vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Zaubes pagasts | |
|
| |
| Pindala: 162,76 km² | |
Elanikke: 680 (1.01.2022)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 4,2 in/km² | |
| Keskus: Zaube | |
 |
Valla pindala on 163 km². 2016. aasta seisuga elas seal 818 inimest.[2] Valla keskuseks on Zaube küla, vallavanem on Mudīte Liepiņa.[3]
AjaluguRedigeeri
Vald on kujunenud endise Zaube ordulinnuse ümbrusesse. See moodustati 19. sajandi algusaastatel ordulinnusest välja kasvanud Jaunpilsi mõisa Jaunpilsi mõisavallast, kui sellega liideti Bērzmuiža ja Kliģene mõisavallad. Algselt kandis see nime Jaunpilsi vald. Kui Läti iseseisvaks riigiks kujunes, oli riigis kaks Jaunpilsi valda ja nõnda otsustas sealne vallavalitsus aastal 1925 valla seal voolava Zaube jõe järgi Zaube vallaks ümber nimetada. Zaube nime kannab vald aastast 1926.
Aastal 1935 oli Zaube valla pindala 155,18 km² ja seal elas 2388 inimest.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Zaube, Bērzsi ja Kliģene külanõukogud, aga vald ise likvideeriti aastal 1949.
Aastal 1951 liideti Zaube külanõukoguga likvideeritava Bērzsi külanõukogu Stalini nimelise kolhoosi maad aastal 1954 aga Kliģene külanõukogu kolhoosi Uzvara maad. Aastal 1959 liideti Taurupe külanõukoguga Taurupe sovhoosi maad. Aastal 1964 liideti Zaube külanõukogua likvideeritav Kliģene külanõukogu. Aastal 1965 arvati Skujene külanõukogu koosseisu Skujene sovhoosi maad. Aastal 1975 liideti Skujene külanõukoguga veel osa Nītaure külanõukogu maid. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[5] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Amata piirkonda.
MuinsusmälestisedRedigeeri
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Zaube ordulinnus.[6] Kohaliku kaitse all on Ozolkalnsi muinaskalmed, Bērzmuiža keskaegne kalmistu, Ļūkāni järve ümbruskond, Roķēni keskaegne kalmistu ehk Seaküngas ja Anna mõisa muinaskalmed ehk Kirikumägi.[7]
LoodusRedigeeri
Valla tähtsamad jõed on Amata ja selle lõunapiiril voolav Mazā Jugla. Looduskaitse all on Skudrase tammed, Jaunpilsi tamm ja Jaunpilsi Väike tamm. Lisaks on looduskaitse all veel mitmed nimetud põlispuud. Valda jääb 132 hektari suurune Spinduļi metsa hoiuala.[8]
AsustusRedigeeri
Aastal 2011 elas vallas 752 lätlast, 12 venelast, 20 valgevenelast, 15 ukrainlast, 6 poolakat ja 7 leedulast.[9]
Valla külad on:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[10] |
|---|---|---|
| Annas | mazciems | 13 (2019) |
| Bērzs | mazciems | 19 (2019) |
| Kliģene | mazciems | 1 (2019) |
| Krūsāri | mazciems | 14 (2007) |
| Pauļi | mazciems | 15 (2007) |
| Zaube | vidējciems | 304 (2019) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
Zaube õigeusu kirik
Jaunpilsi tamm
Punaarmee Zaube vennaskalmistu
.jpg)
,_Zaubes_pagasts,_Amatas_novads,_Latvia_-_panoramio_(2).jpg)
ViitedRedigeeri
- ↑ Pilsētu (blīvi apdzīvotu) un lauku (reti apdzīvotu) teritoriju iedzīvotāju skaits reģionos, pilsētās, novados un pagastos (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) – Teritoriālā vienība, Laika periods un Rādītāji, vaadatud 22.12.2022.
- ↑ Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās
- ↑ Amatas novads, vaadatud 15.06 2019
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
