Zasa mõis (Riia)

Zasa mõis (Zasumuiža, saksa keeles Zassenhof, Saßenhof, Sassenhof) oli mõis Lätis Riia linnas Zasulauksi ja Dzirciemsi asumis. Viimane peahoone asus Daugavgrīvas iela majade 70–74 piirkonnas. .

Zasa mõisa Hollandi tuulik, 1794. aastal. Johann Christoph Brotze kogust

Zasa mõis pärineb XVII sajandist ja on nime saanud von Sasside suguvõsalt, kellele see alguses kuulus. Mõisa omandas aastal 1759 lätlasest ettevõtja Jānis Šteinhauers. Ta rajas mõisa juurde tööstuskompleksi ja andis rahvasuu kohaselt vana mõisasüdame oma lilledega kaubitsevale vennale Jānusele. Sellest sai Wolfschmidti mõis.

Jānis Šteinhauers ise jättis mõisa maad endale ja nii kujunes uueks mõisa keskuseks Dzirciemsi aladele tekkinud tööstuskompleks. Mees rajas sinna hollandi tuuliku, kasutades ära Dzegužkalnsi ümbruse kõrgeid maid, ja pani seal voolanud ojal käima esimese paberivabriku Riia territooriumil. Steinhauserite järel sai mõisa omanikuks K. Jannau, tema järel, aastal 1801, pankur ja ärimees A. Klein. Aastal 1806 viidi paberivabrik üle Ulbrokasse.

Mõisa maad linnastusid XIX sajandil kiiresti. Aastal 1913 müüs toonane mõisa omanik Schnakenburg mõisa Riiale ja nii sai Zasa mõisast ametlikult linnamõis, kuigi linn ehitas saadud maad lihtsalt maju täis. Toona oli mõisa pindala 270 hektarit.

Galerii muuda

Välislingid muuda