Zadžaal
Zadžaal (araabia keeles زجل '(vali) hääl'; hispaania keeles zéjel) on keskaegsest hispaania-araabia kultuurist pärinev kindla ehitusega stroofiline luule- ja lauluvorm, araabia muwaxaha ehk muwaššaḥ Al-Andalusi (muslimitele kuulunud Hispaania) variant.
Hispaaniast keskajal mujale araabia kultuuri levinud zadžaal elab tänaseni edasi Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas rahvalauluna, mida seal nimetatakse granada lauluks[1].
Zadžaalivorm on tugevasti mõjutanud Hispaania ja Portugali keskaegset luulet, sh cantiga'sid, samuti võib selle ära tunda 15. sajandi rahvalikes villancico'des.
Päritolu muuda
Algselt ei erinenud Al-Andalusi luule kuigivõrd ülejäänud Bagdadi kalifaadi omast. Tollane Araabia poeetika ei tundnud stroofe ja võttis selle vormi esimesena omaks just Hispaanias. Uudse stroofilise luulevormi esmakasutamine omistatakse pimedale Córdoba poeedile Muccádam ben Muáfale, kes tegutses umbes 10. sajandi keskel. Tema järel sai zadžaal andaluusia dialektis kirjutatud luule populaarseimaks vormiks (araabiakeelses poeesias viljelduna nimetatakse seda muwaxaha). Araabiakeelse muwaxaha viimases stroofis jarcha's luuletati sageli Andaluusia hispaania keeles, jarcha'st pärineb ka üldse vanim hispaaniakeelne luuletekst 11.–12. sajandi vahetusest.
Zadžaali päritolus pole siiski lõplikku selgust, on arvatud ka, et seda ei leiutanud Muccádam ben Muáfa ise, vaid tõi kirjandusse kohalike hispaanlaste suulisest loomingust, näiteks leiab zadžaali algeid Vahemere maade vanas mailaulude traditsioonis; samast substraadist võivad osaliselt olla võrsunud villancico ja cantiga de amigo[1].
Struktuur muuda
Muwaxaha hõlmab reeglina viis kuni seitse beiti, zadžaalis võib olla ükskõik kui palju salme.
Muwaxaha värsiskeem muuda
- aa qufl
- bbb aa beit (bbb) ja qufl
- ccc aa sama
- ... ..
- xxx AA viimane beit (xxx) ja viimane qufl ehk jarcha
Zadžaali värsiskeem muuda
- aa refräänne kaksikvärss matla, hispaania keeles estribillo
- bbb a salm ehk mudanza 'muutus' (bbb) ja refrään ehk vuelta 'tagasipöördumine' (a)
- ccc a sama
- ... .
- xxx a viimane salm (xxx) ja vuelta
Nagu näha, algab zadžaal paarisriimiga, järgneb kolm omavahel riimuvat salmirida. Neile lisatakse neljandaks rida, mis riimub estribilloga, sellest ka nimetus "tagasipöördumine"[2].
Stiil muuda
Vastandina muwaxaha'le, milles luuletatakse kõrgstiilses araabia keeles, välja arvatud jarcha, iseloomustab zadžaali rahvakeelsus ja murdelisus. Zadžaali ainus teemamotiiv on armastus.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 J. Talvet. Keskaja Hispaania luule. Tartu Ülikooli kirjastus, 1998
- ↑ Otto Zwartjes. Love Songs from Al-Andalus: History, Structure, and Meaning of the Kharja. 1997