Zadžaal

Zadžaal (araabia keeles زجل '(vali) hääl'; hispaania keeles zéjel) on keskaegsest hispaania-araabia kultuurist pärinev kindla ehitusega stroofiline luule- ja lauluvorm, araabia muwaxaha ehk muwaššaḥ Al-Andalusi (muslimitele kuulunud Hispaania) variant.

Illustratsioon zadžaalivormis villancicost, skeem on AA bb aa AA jne (cc aa AA ...)
Sõna zaǧal hääldus

Hispaaniast keskajal mujale araabia kultuuri levinud zadžaal elab tänaseni edasi Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas rahvalauluna, mida seal nimetatakse granada lauluks[1].

Zadžaalivorm on tugevasti mõjutanud Hispaania ja Portugali keskaegset luulet, sh cantiga'sid, samuti võib selle ära tunda 15. sajandi rahvalikes villancico'des.

PäritoluRedigeeri

Algselt ei erinenud Al-Andalusi luule kuigivõrd ülejäänud Bagdadi kalifaadi omast. Tollane Araabia poeetika ei tundnud stroofe ja võttis selle vormi esimesena omaks just Hispaanias. Uudse stroofilise luulevormi esmakasutamine omistatakse pimedale Córdoba poeedile Muccádam ben Muáfale, kes tegutses umbes 10. sajandi keskel. Tema järel sai zadžaal andaluusia dialektis kirjutatud luule populaarseimaks vormiks (araabiakeelses poeesias viljelduna nimetatakse seda muwaxaha). Araabiakeelse muwaxaha viimases stroofis jarcha's luuletati sageli Andaluusia hispaania keeles, jarcha'st pärineb ka üldse vanim hispaaniakeelne luuletekst 11.–12. sajandi vahetusest.

Zadžaali päritolus pole siiski lõplikku selgust, on arvatud ka, et seda ei leiutanud Muccádam ben Muáfa ise, vaid tõi kirjandusse kohalike hispaanlaste suulisest loomingust, näiteks leiab zadžaali algeid Vahemere maade vanas mailaulude traditsioonis; samast substraadist võivad osaliselt olla võrsunud villancico ja cantiga de amigo[1].

StruktuurRedigeeri

Muwaxaha hõlmab reeglina viis kuni seitse beiti, zadžaalis võib olla ükskõik kui palju salme.

Muwaxaha värsiskeemRedigeeri

aa qufl
bbb aa beit (bbb) ja qufl
ccc aa sama
... ..
xxx AA viimane beit (xxx) ja viimane qufl ehk jarcha

Zadžaali värsiskeemRedigeeri

aa refräänne kaksikvärss matla, hispaania keeles estribillo
bbb a salm ehk mudanza 'muutus' (bbb) ja refrään ehk vuelta 'tagasipöördumine' (a)
ccc a sama
... .
xxx a viimane salm (xxx) ja vuelta

Nagu näha, algab zadžaal paarisriimiga, järgneb kolm omavahel riimuvat salmirida. Neile lisatakse neljandaks rida, mis riimub estribilloga, sellest ka nimetus "tagasipöördumine"[2].

StiilRedigeeri

Vastandina muwaxaha'le, milles luuletatakse kõrgstiilses araabia keeles, välja arvatud jarcha, iseloomustab zadžaali rahvakeelsus ja murdelisus. Zadžaali ainus teemamotiiv on armastus.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 J. Talvet. Keskaja Hispaania luule. Tartu Ülikooli kirjastus, 1998
  2. Otto Zwartjes. Love Songs from Al-Andalus: History, Structure, and Meaning of the Kharja. 1997

VälislingidRedigeeri