Woldemar Dietrich von Budberg
Woldemar Dietrich von Budberg-Bönninghausen (läti keeles Voldemārs fon Budbergs-Benninghauzens; 8. oktoober 1740 Tallinn – 3. juuli 1784 Valga) oli baltisaksa mõisnik ja kunstnik, Valga kreisimarssal.[1] Ta kuulus Budbergide-Bönninghausenide aadlisuguvõssa.
Ta sündis Tallinnas mõisniku ja kohtuniku Otto Friedrich von Budberg-Bönninghauseni perekonnas. Otto Friedrich von Budbergile kuulusid Rannamõisa, Huuksi, Turaida ja Tirza mõis, hiljem lisandus veel Harku mõis.[1]
Kooli saadeti Woldemar Dietrich von Budberg Riiga; seal õppis ta aastatel 1753–1757 Riia Toomkoolis, 1757. aastal jätkas õpinguid Strasbourgis. Pärast õpingute lõppu reisis Brudberg mööda Euroopat, külastas Saksamaad, Šveitsi, Itaaliat, uuesti Prantsusmaad, seejärel Inglismaad, sealt tagasi mandrile – Madalmaadesse. Kunstiõppe sai ta Saksamaal – Leipzigis ja Dresdenis.[1]
1765. aastal[1] Budberg naasis Liivimaale ja asus elama Riia lähistel Juglas Strazdumuiža mõisas[1], mis Budbergitele kuulus 1741. aastast. 1770. aastal lasi ta ehitada vana peahoone kõrvale uue klassitsistlikus stiilis peahoone, mis on säilinud tänapäevani.
Kui 1783. aasta juulis loodi Katariina II ukaasiga Balti provintsidele uus halduskord ning Riia ja Võnnu (Cēsise) maakonna kirdeosadest moodustati Liivimaa kubermangu Valga kreis ning linnast sai kreisilinn, siis valiti Budberg Valga kreisimarssaliks[1].
1884. aasta juulis Valgas ta suri.
Viited muuda
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Woldemar Dietrich von Budberg |
- Budbergi portree – Karl August Senffi gravüür akvatintatehnikas. digikogu.ekm.ee