Vikipeedia

William von Wirén

William von Wirén (ka Villiam Viren; 29. august (vkj) / 11. september 1894 Suuresadama, Hiiumaa – 23. november 1956 Stockholm, Rootsi) oli Eesti, purjetaja ja jääpurjetaja. Ta võitis 1928. aasta Amsterdami suveolümpiamängudel purjetamises Eesti meeskonna koosseisus pronksmedali ning tuli aastatel 1933, 1934 ja 1936 Euroopa meistriks jääpurjetamises.

William von Wirén
Isikuandmed
Riik Eesti
Sünniaeg 11. september 1894
Sünnikoht Suuresadama, Hiiumaa
Surmaaeg 23. november 1956 (62-aastaselt)
Surmakoht Stockholm, Rootsi
Medalid
Olümpiamängud
Pronks 1928 purjetamine
Euroopa meistrivõistlused
Kuld 1933 jääpurjetamine
Kuld 1934 jääpurjetamine
Kuld 1936 jääpurjetamine
Pronks 1935 jääpurjetamine
Pronks 1936 jääpurjetamine

Suguvõsa päritolu muuda

Wirénide suguvõsa pärineb Tampere (Soome) lähistel asunud Virrati (Virdois) kihelkonnast Wiinicka talust. Esimesena hakkas perekonnanime Wirén kandma sellest talust pärit Johann Wiinicka, kes lõpetas teoloogina Turu ülikooli ja tegutses kirikuõpetajana Ingerimaal. Vene senat andis 13. juunil 1896 Johann Wiréni pojale ja William von Wiréni vanaisale Nikolai Wirénile päritava aadlitiitli ning Wirénid võeti vastu Eestimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse. Nikolai von Wirén oli Omski õpetajate seminari direktor ja Tallinna Aleksandri gümnaasiumi õpetaja.[1]

Sünd ja noorus muuda

William von Wiréni isa, staabirittmeister (hiljem alampolkovnik) Eduard Karl von Wirén ja ema Wilhelmine Marie von Wirén (Rosenberg) asusid Hiiumaale elama 1892. aasta paiku[1]. William sündis pere neljanda lapsena 1894. aastal [2]. Ta ristiti 7. oktoobril (vkj) kodus. 1900. aasta paiku[1] kolis pere Kuressaarde[3].

Wirén hakkas purjespordiga tegelema 17-aastaselt. Esimese maailmasõja puhkedes kutsuti ta teenima Vene keisririigi mereväkke, kus ülendati 6. novembril 1914 mitšmaniks ja hiljem leitnandiks[1]. Pärast sõja lõppu ja Eesti iseseisvumist töötas meremehe ja ärimehena. Ta asutas koos Voldemar Beklemisheffi ja Alfred Fleminguga 1923. aastal osaühingu "A. Fleming & Co",[4] kus tehti mitmesugust tisleritööd, sealhulgas valmistati mööblit, aknaid ja uksi[5]. Lisaks oli Wirén osanik aktsiaseltsis Eslon, mis tegeles tubakasaaduste ja paberossikestade müügiga[4].

Sportlastee algus muuda

Wirén liitus 1920. aastate teisel poolel Eestimaa Jahtklubiga ning hakkas tegelema jääpurjetamisega. Üks esimesi rahvusvahelisi võistlusi, millel Wirén osales, oli 1927. aastal Riias toimunud jääpurjetamise nädal[6]. Ta osales Riia jääpurjetamise nädalal ka 1928. aasta veebruaris, võisteldes 15m2 klassis Erich von Landeseni konstrueeritud paadiga Doris. Paadi omanik oli Emil Fahle[7].

1928. aasta suveolümpia muuda

Wirén võistles Amsterdami 1928. aasta suveolümpiamängudel Eesti paadi Tutti V meeskonnas. Paadi omanik oli Emil Fahle, kes tellis selle Rootsi jahtlaevade disaineri Gustav Estlanderi firmast. Purjed pärinesid Inglismaalt. Fahle komplekteeris ka meeskonna ning kattis paadi ja meeskonna olümpiamängudele saatmise kulud. Kuna enne seda oli paadi omanikul olnud juba neli Tutti-nimelist alust, sai viies paat nimeks Tutti V.[8]

Meeskonda kuulusid lisaks William von Wirénile vennad Andreas Faehlmann ja Georg Faehlmann, Eberhard Vogdt ja meeskonna kapten Nikolai Vekšin.

Võistlused toimusid 2.–9. augustini 1928 Zuidersee lahel.[9] 6-meetriste paatide klassis osales 13 riiki. Distantsi pikkus oli 12 meremiili, mida sõideti kahe 6 meremiili pikkuse kolmnurgana[10]. Sõidud kestsid keskmiselt 2–3 tundi päevas. Kõige pikem oli võistluste viimane, 7. päev. Näiteks Eesti meeskond, kes saavutas sel päeval III koha, oli võistlusrajal 4 tundi 37 minutit. Viimasena lõpetanud rootslastel kestis võistluspäev üle 9 tunni.

Esimese päeva lõpetas Eesti paatkond VI kohaga. Sama tulemus saadi ka teisel võistluspäeval. Kolmandal päeval saavutati II ja neljandal III koht.

Reeglid nägid ette, et võistlust said jätkata vaid need, kes olid esimesel neljal päeval saavutanud vähemalt ühe poodiumikoha. Selliseid võistkondi oli seitse: Norra, Taani, Eesti, Holland, Belgia, USA ja Rootsi. Viies võistluspäev õnnestus eestlastel võita. Kahel viimasel võistluspäeval lõpetati mõlemad sõidud kolmandana ning kokkuvõttes saavutati Norra ja Taani järel III koht.[11]

1928. aasta olümpiamängudel anti meeskondlikel võistlustel kogu meeskonna peale välja üks medal. Tutti V meeskond otsustas selle anda suurtoetajale Emil Fahlele.[8] Eestimaa jahtklubi korraldas olümpiasangaritele 29. augustil 1928 piduliku vastuvõtu, kinkides nii jahi omanikule kui ka meeskonnale klubi mälestusmärgid.[12]

Läbilöök jääpurjetajana muuda

 
Šarž William von Wirénist (ilmus ajalehes Maa Hääl 21. märtsil 1938)

Pärast olümpiatriumfi keskendus Wirén jääpurjetamisele. Ta osales 1930. aastal valmistatud purjekaga Phantom Euroopa meistrivõistlustel jääpurjetamises 20-meetriste purjekate klassis, võites 1933.[13], 1934.[14] ja 1936.[15] aastal kuldmedali. Lisaks võitis ta 1935. aasta Euroopa meistrivõistlustel Monotype-XV jääpurjekate klassis purjekaga ESYC 33 pronksmedali[16]. Kolmanda koha sai Wirén aasta hiljem monotüüpklassis ka purjekaga Czardas[17].

1936. aasta suveolümpia muuda

Wirén oli üks kaheksast Eesti purjetajast, kes kandideeris jollisõidus 1936. aasta Berliini suveolümpiamängudele. Ettevalmistusi nõustas Nikolai Vekšin, tema meeskonnakaaslane Amsterdami OMi päevilt. Olümpiapääsme lunastamiseks toimus üle 30 treeningvõistluse[18]. Wirénil ei õnnestunud olümpiamängudele pääseda.

Muud saavutused muuda

Wirén osales 1938. aasta suvel oma meeskonnaga Eestimaa Merejahtklubi 50. juubelipidustuste raames toimunud Tallinna regatil ning saavutas paadiga "Hallo III" hai-klassis esikoha[19]. Sama paadiga võitis ta hai-klassis ka 1939. aasta Eesti Mängude purjetamise võistlustel[20] ja Tallinna rahvusvahelisel regatil "Tallinna Nädal"[21]. Neist viimasel tunnustati Wiréni kui Eesti parimat purjejahtide juhti Osilia karikaga.

Õnnetus Ülemiste järvel muuda

1935. aasta 1. jaanuaril sõitis William von Wiréni juhitud jääpurjekas Ülemiste järvel otsa Eestimaa Jahtklubis madrusena töötanud Mihkel Leppmetsale. 31-aastane Leppmets oli järvel üles seadmas rajatähiseid. Nägemist takistas lumesadu. Madrus oli hiivamas klubi lippu posti otsa samal ajal, kui Wiren treenis järvel. Ühel hetkel rammis umbes 80–90-kilomeetrise tunnikiirusega purjekas rajameistrit. Õnnetuse tagajärjel kukkus madrus teadvusetult jääle. Vigastatu toimetati autoga Greiffenhageni kliinikusse, kus tal tuvastati mõlema sääreluu murd.[22] See oli Eesti ajaloos esimene jääpurjekaga juhtunud õnnetus[23].

Lahkumine Eestist ja surm muuda

Wirén lahkus 1939. aastal Saksamaale ja elas 1950. aastast Rootsis[24]. Ta suri 62-aastaselt 23. novembril 1956 Stockholmis[25].

Eraelulist muuda

Wirén abiellus Anna Timohowitšiga 1927. aasta sügisel[26]. Lapsi neil ei olnud.

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Kalev Kask: "Hiiumaa olümpiamedalist William von Wirén". Hiiu Leht, 16.11.2012, vaadatud 20.04.2023
  2. ↑ Genealoogilise andmestiku veebisait. William von Wirén, vaadatud 20.04.2023
  3. ↑ Polkovnik Eduard Wiren, Saaremaa, 4.02.1915, lk 3
  4. ↑ 4,0 4,1 Viimastel aegadel asutatud ja asutamisel olewate aktsia- ja osaühingute ülewaade, Koit: Päevalehe lühendatud väljaanne, 21.07.1923, lk 4
  5. ↑ Kuulutus, Päewaleht, nr. 1, 2.01.1924, lk 2
  6. ↑ Zur 2. internationalen Eisseqelwoche in Riga, Revaler Bote, 17.02.1927
  7. ↑ Zur 3. internationalen Eissegelwoche in Riga, Revaler Bote, 25.02.1928, lk 9
  8. ↑ 8,0 8,1 1928. aasta OM purjetamise pronks sai väärika tähistuse, Märjamaa Nädalaleht, nr. 25, 27.07.2022, lk 2
  9. ↑ Purjetusvõistlused. „Tutti 5" võitis pronksmedali, Eesti Spordileht, nr. 26/27, 17.08.1928, lk 6
  10. ↑ "Tuttil" kolmas koht kindel, Päewaleht, nr. 215, 10.08.1928, lk 5
  11. ↑ Ninth Olympiad, Being the Official Report of the Olympic Games of 1928 Celebrated at Amsterdam. Netherlands Olympic Committee Official Report of the 1928 Olympic Games, vaadatud 20.04.2023
  12. ↑ Olümpiawõitja "Tutti 5" austamine, Päewaleht, nr. 235, 30.08.1928, lk 4
  13. ↑ Eesti jääpurjekate triumf Riias, Sõnumed, nr. 67, 23.03.1933, lk 1
  14. ↑ Eesti jääpurjekate wõidud Riias, Päewaleht, nr. 75, 17.03.1934, lk 6
  15. ↑ Eestile kolm kuldmedalil Angerburgis, Waba Maa, nr. 57, 11.03.1936, lk 4
  16. ↑ E.Gahlnbäck 140 km kiirusega teist korda euroopameister, Uudisleht, nr. 46, 22.03.1935, lk 8
  17. ↑ Meie jääpurjetajad Euroopa meistrid, Päewaleht, nr. 74, 16.03.1936, lk 3
  18. ↑ Pähklikoorega purjetajad, Waba Maa, nr. 125, 5.06.1936, lk 4
  19. ↑ 500.000 krooni väärtuses purjejahte Tallinnas, Päewaleht, nr. 182, 9.07.1938, lk 3
  20. ↑ Hallo III võitis haide-võistluse, Uus Eesti, nr. 164, 19.06.1939, lk 2
  21. ↑ "Tallinna Nädala" üldvõitjaiks "Thea" ja "Hallo3", Uus Eesti, nr. 176, 3.07.1939, lk 2
  22. ↑ Jääpurjekaga üle säärte, Kaja, nr. 2, 2.01.1935, lk 5
  23. ↑ Raskeid õnnetusi uuel aastal, Virumaa Teataja, nr. 1, 2.01.1935, lk 4
  24. ↑ Eesti spordi biograafiline leksikon, vaadatud 20.04.2023
  25. ↑ Leinateated, Vaba Eesti Sõna, 13.12.1956, lk 12
  26. ↑ Perekonnateated, Päewaleht, nr. 278, 12.10.1927

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=William_von_Wirén&oldid=6486804"