Wilhelm Grimm
Wilhelm Carl Grimm (24. veebruar 1786 Hanau – 16. detsember 1859 Berliin) oli saksa folklorist.
Koos vend Jacob Grimmiga on ta tuntud keeleteadlane ja muinasjuttude koguja.
Koos Karl Lachmanni ja Georg Friedrich Beneckega panid nad aluse saksa filoloogiale ehk germanistikale.
1825 abiellus Wilhelm Grimm apteekri tütre Henriette Dorothea Wildiga. Neile sündis kolm poega ja tütar, kellest vanim laps, poeg, suri pisikesena.
Wilhelm Grimm oli Göttingeni ülikooli professor, kui 20. juunil 1837 sai Hannoveri kuningaks Ernst August. Uus kuningas kuulutas sama aasta 1. detsembril Hannoveri põhiseaduse kehtetuks ja hakkas valitsema absoluutse monarhina. Seitse Göttingeni professorit protestisid selle vastu ja nõudsid põhiseaduse taastamist. Kuna protest jäi piiratuks (Göttingenis oli tollal ligi viiskümmend professorit), laskis Ernst August kõik mässulised professorid lahti ja andis kolmele neist (sealhulgas Jacob Grimmile) 3 päeva Göttingenist lahkumiseks. Seda Grimmid tegidki. Tänapäeval on Göttingeni ülikooli ees kõigile seitsmele professorile, sealhulgas vendadele Grimmidele, mälestussammas.