Ava peamenüü

Wernher Magnus Maximilian Freiherr von Braun (23. märts 1912 Wirsitz, Saksa keisririik16. juuni 1977 Alexandria, Virginia) oli Saksa ja Ameerika Ühendriikide raketiteadlane, visionäär.

Wernher von Braun
Wernher von Braun.jpg
Sündinud 23. märts 1912
Wirsitz, Preisi kuningriik
(tänapäeva Wyrzysk, Poola)
Surnud 16. juuni 1977 (65-aastaselt)
Alexandria, Virginia osariik, Ameerika Ühendriigid
Kodakondsus Saksa, USA
Alma mater Berliini Tehnikaülikool

Tema juhtimisel valmis Natsi-Saksamaal esimene ballistiline rakett V2 (Aggregat-4), mis jõudis detsembris 1944 esimese inimese loodud tehiskehana kosmosesse (kosmose piiriks peetakse 100 km). V2 maksimaalne tõusukõrgus oli 189 km. Teise maailmasõja lõpus andis ta end koos paljude kaasteadlastega Austria piiril ameeriklastele vangi. Ta viidi salaja koos umbes 1600 teadlase, inseneri ja tehnikuga Operation Paperclip raames Ameerika Ühendriikidesse, kus sai naturalisatsiooni korras USA kodakondsuse ning töötas Ameerika ICBM-programmis, kuni liitus NASA-ga. 4.oktoobril 1957 saatis kõigi üllatuseks NSVL orbiidile maailma esimese tehiskaaslase Sputnik 1. USA- s valiti vastuseks Project Vanguard, aga see ebaõnnestus 6. detsembril 1957, rakett Vanguard TV-3 plahvatas õhkutõusul, jõudes tõusta 1,2 m. Dwight Eisenhower andis korralduse kaasta USA esimese Maa tehiskaaslase lähetamise projekti Werner von Braun, lõpuks täitus ta lapsepõlveunistus kosmose vallutamisest. Seni oli Wernher von Braun hõivatud ainult militaarsete raketi-projektidega.Tema töö tulemusena valmis kiiresti rakett Explorer 1 (kuna ta oli võimalusi kasutades arendanud salaja iseseisvalt kosmoseraketti ja joonised olid olemas) ja nii jõudis 31. jaanuaril 1958 orbiidile esimene USA tehiskaaslane. Dwight Eisehower oli väga rahul ja Wernher vo Braun paluti juhtima Marshall Space Flight Center´it, milline oli 29. juulil 1958 loodud NASA suurim osakond. Edu jätkus ja 16. juulil 1969 startinud kanderaketiga Apollo 11-Saturn V käisid esimesed inimesed (38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin) teisel taevakehal ehk Maa kaaslasel Kuul.

Karjäär SaksamaalRedigeeri

Von Braun asus 1930. aastal õppima Berliini Tehnikakõrgkooli, hiljem juba sõjaväe rahaga Friedrich Wilhelmi Ülikooli. Olles olnud Saksa amatöörraketiühingu liige, võitis ta sõjaväe tähelepanu ja palgati nende heaks töötama. Õpingute ajal ja pärast seda töötas ta kuni Teise maailmasõja lõpuni Aggregat-seeria rakettidega. Juba kahekümnendates eluaastates sai temast Peenemünde uurimiskeskuse tehniline direktor. Enne sõda jõuti mudeli A-5 väljaarendamiseni. A-4 oli suurem ja kuigi paberil juba olemas, sai reaalsuseks hiljem. Peenemündes töötati von Brauni juhtimise all lõplikult välja A-4, mida tuntakse rohkem nime V2 all, ja asuti ka Aggregat-seeria järgmiste mudelite kallale. Peenemündes valmistati ka õhutõrjerakett Wasserfall ja esimene rakett V1. Von Brauni juhtimise all oli Peenemündes tuhandeid teadlasi. Tema sihiks oli eelkõige kosmos, kuid ta oli valmis ka sõjaväe heaks rakette ehitama. Von Braun oli sunnitud SS-iga ühinema ja regulaarsete ametikõrgendustega saavutas ta tänapäeva mõistes majori auastme (SS- Sturmbannführer). Sõja lõpul otsustasid von Braun ja suur osa tema kaastöölisi ennast USA vägedele vangi anda, kuna ähvardas oht, et Saksa väed hävitavad nende uurimistöö ja tapavad nad, et takistada väärtusliku info sattumist vaenlaste kätte. V2 põhjal tehti suur osa maailmasõjajärgseid rakette nii USA-s, NSV Liidus kui ka Prantsusmaal.

Karjäär USA-sRedigeeri

Wernher von Braun sai uued "puhtad" dokumendid operatsiooni Paperclip raames ning ta viidi Ameerikasse, kus tema SS-i taust salati üldsuse ees maha. President Truman oli alguses natsionaalsotsialistliku taustaga teadlaste Ameerikasse toomise vastu, kuid NSV Liidu Sputniku üleslennutamine ja külm sõda muutsid ameerika üldsuse meelsust. Ameerikasse viidi peale von Brauni veel üle saja saksa raketiteadlase, kellest paljud läksid vabatahtlikult sattumise hirmus Nõukogude võimu kätte. Ameerikas töötas von Braun esimestel aastatel alarahastatult V2 edasiarendustega, kuid pärast Korea sõja algust võimaldati talle ja tema meeskonnale vahendid Redstone-rakettide väljatöötamiseks, kuna kardeti Nõukogude Liidu domineerimist ilmaruumis. Esimene Redstone-rakett (raketi esimeseks astmeks oli V2-raketi arendus), Redstone PGM-11, oli võimeline lennutama tuumalõhkepea rohkem kui 300 km kaugusele. Redstone'i raketipere kanderaketid viisid kosmosesse esimese Ameerika satelliidi ja ameeriklasest astronaudi Alan Shepardi. Pärast NASA loomist sai von Braunist Marshalli Kosmosekeskuse esimene direktor ja tema juhtimisel töötati välja Saturn V, mis viis inimese Kuule. Kogu Ameerikas töötatud aja jooksul propageeris von Braun kosmoseuurimist ja raketiteadust, Saksamaal oli tal selline tegevus sõjaväe käsul keelatud. Lisaks pidi ta võitlema Mittelwerki töökodades toime pandud sõjakuritegudes osalemise süüdistuste vastu. Wernher von Braun tegi kaastööd ka Walt Disneyga kosmoseteemaliste filmide loomisel. 1960 tehti von Brauni elust film "Ma sihin tähtede poole".

VälislingidRedigeeri