Walter Schellenberg

Walter Friedrich Schellenberg (16. jaanuar 1910 Saarbrücken31. märts 1952 Torino) oli Saksa Riigi Julgeoleku Peaametis (RSHA) SD välisluureteenistuse ja 1944. aastast ka sõjalise luure ja vastuluureosakonna MIl Amt juht, SS-Brigadeführeri ja Relva-SS kindralmajori auastmes.

Walter Schellenberg 1943. aastal SS-Oberführerina

Noorus muuda

Walter Schellenberg sündis 1910. aastal Saarbrückenis, Saarimaal, aastail 1917–1928 omandas põhihariduse rahvakoolis ja reaalgümnaasiumis ning aastail 1928–1933 õppis Marburgi ülikoolis ja Bonni ülikoolis, 1933. aastal liitus Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteiga.

Tegevus Saksamaa Julgeolekuteenistuses muuda

Ajavahemikus 1933–1935 viibis ta politseikoolitusel Frankfurt Maini ääres ja 1935. aastal kevadel alustas teenistust Julgeolekuteenistuse (SD) Peaametis. 1935. aasta novembrist kuni 1937. aasta jaanuarini viibis ta erialasel koolitusel ning 1937. aasta jaanuarist kuni 1938. aasta märtsini töötas SD Berliini ja Peaameti üksustes.

Pärast Austria annekteerimist Saksa Riigi koosseisu 1938. aasta märtsis suunati Walter Schellenberg teenistust jätkama Austriasse, kus ta tegutses juunini 1938, mil jätkas tegevust Julgeolekuteenistuse Peaametis Berliinis.

Luuretööl muuda

1939. aasta juulis viidi Walter Schellenberg üle Riigi Julgeoleku Peaameti IV Ameti (Gestapo), Osakonda IV E, mis tegeles vastuluurega välisluurete vastu, kes tegutsesid Saksamaa territooriumil, välisriikide diplomaatilistes ja kaubandusesindustes. Vastuluureosakonnas töötades osales ta oktoobris 1939 vastuluureoperatsioonis, mille käigus Schellenberg esines natsionaalsotsialistliku opositsiooni esindajana ning meelitas neutraalses Hollandis piirilähedasse kohvikusse kohtumisele Suurbritannia välisluure SIS Hollandi legaalse ja illegaalse residentuuri juhid: kapten Sigismund Payne-Besti ja SIS esindusest major Richard Stevensi, kes rööviti kohtumiselt ja toimetati Saksamaale, kus nad ülekuulamisel paljastasid Briti luurevõrgustiku Madalmaades.

  Pikemalt artiklis Venlo intsident

Mais 1940 määrati Schellenberg Heinrich Himmleri käsutusse. Ta enda taotluse põhjal arvati ta uuesti juunis 1940 tegevteenistusse Riigi Julgeoleku Peaametis, kus ta teenis kuni 15. juunini 1941 Gestapo) IV E osakonnas.

Riigi Julgeoleku Peaameti välisluure (VI Ameti) juhina muuda

Walter Schellenberg määrati Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti IV Ameti juhi asetäitjaks juulis 1941 ja välisluurevalitsuse (VI Ameti) juhiks juunis 1942. Ameti ülemana tegutses ka kuni Teise maailmasõja lõpuni 1945. aastal, pärast seda ta põgenes Berliinist, kuid tabati liitlasvägede poolt ja anti kohtu alla.

1944. aastal pärast Saksamaa vastupanuliikumise Must Kapell liikmete kavandatud Adolf Hitleri atentaadi läbikukkumist, mille ettevalmistamises osalesid ka Saksa OKW sõjaväeluure- ja vastuluure Abwehri juhtkonda kuuluvad ametnikud, kaotas Abwehr Saksa Kolmanda Riigi juhtkonna usalduse ning sõjaväeluure liideti Riigi Julgeoleku Peaameti (RSHAga) ja allutati natsionaalsotsialistlikule juhtkonnale ustavale Schellenbergile Sõjaväevalitsusena Mil Amt 12. veebruaril 1944.

Autasud muuda

Välislingid muuda