Vikipeedia

Wagneri grupp

Wagneri grupp (vene keeles Группа Вагнера, inglise keeles Wagner Group) on 2014. aastal Venemaal asutatud paramilitaarne organisatsioon,[8][9] mis on konfliktides toetanud Venemaa relvajõude, Ukraina territooriumil loodud separatistliku Novorossija relvajõude, Süüria relvajõude ja Sudaani relvajõude.

Wagneri grupp
Asutatud 2014[1]
Suurus 1000–5000 (märts 2016)[2]
6000 (detsember 2017)[3]
Tegevuspiirkonnad Ukraina, Süüria, Sudaan, Kesk-Aafrika Vabariik,[4][5] Venezuela,[6] Venemaa, Mali[7]
Ülemad
Praegune ülem Pavel Prigožin

Asutamisest alates on üksuse võitlejad osalenud mitmes relvakonfliktis, sealhulgas Süüria ja Sudaani kodusõjas ning Donbassi sõjas.[10][2][11][12][13][14][15][16][17][18][19][20][21][22]

Wagneri grupi komandör oli alates formeeringu loomisest mais 2014 kuni hukkumiseni augustis 2023 Dmitri Utkin.

Hiljemalt 22. veebruaril 2018 ilmusid Venemaa meedias kujutised Luhanskis püstitatud mälestussambast "Vene vabatahtlikele". Samasugune mälestusmärk on püstitatud ka Süürias Palmyras.[23]

Seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse viis Wagner 2022. aastal läbi ulatuslikku värbamiskampaaniat Venemaa vanglates. Wagneriga liitunud vangide arv pole teada. Venemaa meediaväljaanne Mediazona on aga teatanud, et selle aasta septembris ja oktoobris olevat vangide arv Venemaal vähenenud 23 000 inimese võrra, kuid pärast seda vähenemine lakkas.[24]

Jevgeni Prigožin tunnistas viimaks 2022. aasta septembris, et Wagner on tema asutatud sõjaline organisatsioon.[25] 4. novembril 2022 avati Peterburis ametlikult Wagneri esimene peakorter Venemaal – PMC Wagner Center[26].

Pärast 24. juunil 2023 korraldatud mässu ja Wagner Grupi tegevuse lõppu Venemaal tunnistas Putin esmakordselt, et Wagneri eraarmee ülalpidamiseks eraldati riigi eelarvest sadu miljardeid rublasid.[27] Wagneri grupi edasine saatus on lahtine.[28] Juulis 2023 siirdus osa Wagneri grupi liikmeid Valgevenesse ja jätkas seal tegevust.

Donbassi sõda 2014 alates muuda

Wagneri grupi esimeseks operatsiooniks Ukraina territooriumil peetakse Ukraina sõjaväeosade hoonestu hõivamist Krimmis 2014. aastal.[29] 2014. aasta esimesel poolel, pärast Krimmi annekteerimist Venemaa Föderatsiooni poolt, ühines umbes 300 Wagneri grupi võitlejat Donbassi separatistidega ja võitles Igor Strelkovi juhtimisel. Palgasõdurid võtsid osa lahingutest Luhanski lennujaama pärast ja seejärel kõrvaldasid populaarsed separatistide välikomandörid (Mozgovoi ja Bednov), kes olid Venemaale ebasoovitavad.[30] 7. oktoobril 2017 teatas Ukraina julgeolekuteenistus, et Wagneri rühmituse võitlejad osalesid Donbassi konfliktis alates 2014. aastast. SBU andmetel on nad seotud Ukraina sõjaväe transpordilennuki Il-76MD allatulistamisega (hukkus 49 inimest), Luhanski lennujaama tormirünnakuga ja lahingutegevusega Debaltseve piirkonnas.[31]

Süüria muuda

2015. aasta oktoobris viidi osa Wagneri grupi võitlejatest Süüriasse, enne ametlike Venemaa baaside ilmumist sinna. Laiaulatuslikud kokkupõrked ja inimkaotused said alguse 2016. aasta veebruari paiku, kui Palmyra vabastati ISIS-est. RBC andmetel mängisid linna vabastamisel suurt rolli Wagneri rühmituse võitlejad.[32] Wall Street Journal hindas kontingendi suuruseks 1000 sõjaväelast. Ajakirjanduslikud allikad kinnitavad, et Wagner grupp saadeti Palmyra raskeimatesse piirkondadesse ning pärast neid tulid Vene maaväeüksused, seejärel Süüria regulaarväed.

Rühmituse kaotused 2015. aasta sügisest 2016. aasta kevadeni olid umbes 32 hukkunut ja umbes 80 raskelt haavatut, 2017. aastal vähemalt 40–60 hukkunut ja kolm korda rohkem haavatuid.[33]

7. veebruaril 2018 meedias avaldatud teadete kohaselt jäi Süürias, Khashami linna lähedal Deir ez-Zori provintsis Ameerika vägede raketitule alla[34] ameeriklaste kaitse all olnud Süüria Demokraatlike Jõudude kurdide baasi rünnanud Süüria vägede ja wagnerlaste rühmad[35][36], kellest jäi sõjaväljale kümneid langenuid.[37]

Kesk-Aafrika Vabariik muuda

Wagneri grupi palgasõdurid saabusid Kesk-Aafrika Vabariiki 31. märtsil 2018. aastal. Kesk-Aafrika Vabariigil, mis on üks vaesemaid riike maailmas, on märkimisväärsed teemantide, kulla ja uraani varud.[38] Wagneri võitlejad kaitsesid Faustin-Archange Touadéra režiimi mässuliste eest, kes ründasid regulaarselt pealinna Banguid. Ühe opositsiooniliidri Ali Ahmadou sõnul olid "venelased riigi üle võtnud: nad valvavad piire, nad on kõikjal, kus on väärtuslikke ressursse".

28. juulil 2018 asusid kolm sõltumatut Venemaa ajakirjanikku (ajakirjanik Orhan Džemal, operaator Kirill Radtšenko ja režissöör Aleksandr Rastorgujev) filmima uurivat dokumentaalfilmi “Wagneri grupi” kohta ning 30. juulil nad tapeti.[39]

2019. aastal avaldas telekanal Present Time Ukraina julgeolekuteenistuse dokumentide põhjal uurimise, mille kohaselt Jevgeni Prigožiniga seotud firma M-Finance LLC maksis palka Kesk-Aafrika Vabariiki saadetud sõjaväespetsialistidele.[40] Venemaa võimud tunnistasid ametlikult venelaste saatmist Kesk-Aafrika Vabariiki 2018. aasta märtsis, teatades, et kohalikke sõjaväelasi saadeti koolitama 5 sõjaväe- ja 170 tsiviilinstruktorit.

3. mail 2022 avaldas Human Rights Watch raporti, et Wagneri grupi Vene palgasõdurid osalesid Kesk-Aafrika Vabariigis tsiviilisikute tapmises ja piinamises.[41] Mainitakse 12 tsiviilisiku tapmist Bossangoas 21. juulil 2021, piinamist ja vangistamist ebaseaduslikes vanglates Alindaos juunis–augustis 2021, veresauna Aigbados vähemalt 65 inimesele 2022. aasta jaanuaris. ÜRO töörühm juhtis oma raportis tähelepanu sellele, et wagnerlased ei teinud paljudel juhtudel isegi katset eristada tsiviilisikuid võitlejatest ja tapsid kõiki valimatult.

Liibüa 2020 muuda

2020. aasta mais avaldasid mitmed uudisteväljaanded teavet ÜRO Liibüa sanktsioonide komitee seiremissiooni aruandest, mille kohaselt toetas kuni 1200 Wagneri palgasõdurit Khalifa Haftari vägede pealetungi Tripoli rahvusliku kokkuleppe valitsuse sõjaväelaste vastu. Aruandes märgiti, et Vene palgasõdurid on Liibüas tegutsenud alates 2018. aastast, "pakkudes tehnilist tuge sõjaväesõidukite remondil ja osaledes lahingutegevuses". Samuti tegutsedes suurtükiväe tule jälgijatena, snaipritena ning nõustades vastutegevust. Vastutasuks saadi juurdepääsu eest toorainele, eelkõige naftale.[42] 2021. aasta detsembris teatas Liibüa ülemnõukogu esimees, et riigis tegutseb Wagneri grupist üle 7 tuhande võitleja ja neil on Gardabiya lennubaasis 30 reaktiivlennukit.[43]

Valgevene 2020 muuda

Valgevenes Minski lähedal võeti 29. juulil 2020 kinni 32 Vene erasõjaettevõttesse Wagner kuuluvat võitlejat,[44] kes pärast presidendivalimisi vabastati.

Hiljem selgus, et sellega rikuti ära Ukraina luure operatsioon, mille eesmärgiks oli arreteerida Ukrainas 2014-2015 aastal sõjakuritegusid toime pannud isikud, kes moodsustasid suurema osa antud grupist.[45]

Sissetung Ukrainasse 2022 muuda

Ukrainasse toimunud Venemaa sissetungil 2022. aasta veebruaris osalesid ka Wagneri grupi palgasõdurid: teistes väeüksustes, samuti Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi mõrvakatses (6. märtsi 2022 seisuga väidetavalt kuni kolm atentaati). Kanada kehtestas 4. märtsil sanktsioonid grupile.[46] Sanktsioone grupi liikmete vastu nõuti ka Ameerika Ühendriikide Senatis.[47]

Wagneri mäss 24. juunil 2023 muuda

  Pikemalt artiklis Wagneri mäss

23. juunil 2023 aastal korraldas Prigožini juhitud Wagner Venemaal mässu, mille käigus jõudsid Wagneri väeosad Moskva oblasti piirile.[48] Valgevene presidendi Alaksandr Łukašenka vahendusel peetud läbirääkimistel saavutas Prigožin 24. juunil (seni avaldamata sisuga) kokkuleppe Vene võimudega, mis lõpetas mässu. Vastavalt kokkuleppele suundus Prigožin koos osaga Wagnerist 25. juunil Valgevenesse ja jätkas tegevust seal. Lepingu järgi võivad Wagneri võitlejad soovi korral asuda ümber Valgevenesse, sõlmida lepingu Venemaa kaitseministeeriumiga või lihtsalt naasta oma perekondade juurde.[49][50]

Wagneri tegevus Valgevenes muuda

Juulis 2023 siirdus osa Wagneri grupi liikmeid Valgevenesse Assipovitši lähistele püstitatud laagrisse. Valgevene võimude väitel alustasid nad seal Valgevene relvajõudude väljõpetamisega.[51][52][53][54] Piiride julgeoleku tugevdamiseks saatsid Leedu ja Poola juuli teises pooles piiridele täiendavaid jõude.[55][56][57][58][59][60][61][62] Augustis registreeris Wagner end Valgevenes haridusliku organisatsioonina.[63]

Seotud ettevõtted muuda

Sanktsioonid muuda

Eesti Riigikogu kuulutas Wangeri erasõjafirma terroristlikuks organisatsiooniks 18. oktoobril 2022. [64]

OSCE Parlamentaarne Assamblee kuulutas 4. juulil 2023 Wagneri terroristlikuks organisatsiooniks ja Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks. [65]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ Gostev, Aleksandr; Coalson, Robert (16. detsember 2016). "Russia's Paramilitary Mercenaries Emerge From The Shadows". Vabadusraadio. Vaadatud 18. septembril 2017.
  2. ↑ 2,0 2,1 Quinn, Allison (30. märts 2016). "Vladimir Putin sent Russian mercenaries to 'fight in Syria and Ukraine'". The Daily Telegraph (Briti inglise). Vaadatud 4.08.2017.
  3. ↑ "Putin Wants to Win, But Not at All Costs". 6. detsember 2017. Vaadatud 20. jaanuaril 2018 – cit. via www.bloomberg.com.
  4. ↑ Beyond Syria and Ukraine: Wagner PMC Expands Its Operations to Africa
  5. ↑ Gostev, Alexander (25. aprill 2018). Кремлевская "Драка за Африку". Наемники Пригожина теперь и в джунглях (vene). Radio Free Europe/Radio Liberty. Vaadatud 26.4.2018.
  6. ↑ Maria Tsvetkova; Anton Zverev (25.01.2019). "Exclusive: Kremlin-linked contractors help guard Venezuela's Maduro - sources" (inglise). Reuters. Vaadatud 9.6.2019.
  7. ↑ "First photos of Wagner Group operating in Mali hit social media". france24.com (inglise). France 24. 20. november 2023. Vaadatud 21. novembril 2023.
  8. ↑ Из Молькино в Пальмиру: как тренируют российских наемников 31. märts 2016.
  9. ↑ Roger Boyes (15.11.2019). "Putin's private army is in a war with no rules | The mercenaries of the shadowy Wagner Group, which has been linked to the president's personal chef, are exporting the Kremlin's brand of brutality and conquest across the globe, says Roger Boyes". www.thetimes.co.uk (inglise). The Times. Vaadatud 15.11.2019. Wagner’s began with an outfit called the Moran Security Group, which provides maritime security and other services.
  10. ↑ "Did the US really wipe out 200 Russian mercenaries?". Censor.NET. 18. veebruar 2018. Vaadatud 18.02.2018.
  11. ↑ "Russia's Wagner group fighters sighted in Syria". RBC. Nr 9. 31. august 2016. Vaadatud 18. septembril 2017 – cit. via Russia Beyond.
  12. ↑ "Russia flies 2,000 mercenary troops into Syria". Debkafile. 2. august 2017. Vaadatud 4.08.2017.
  13. ↑ Korotkov, Denis (21. august 2017). "Список Вагнера" (vene). Fontanka.ru. Vaadatud 22. augustil 2017.
  14. ↑ Galeotti, Mark (29. august 2017). "Moscow's mercenaries reveal the privatisation of Russian geopolitics". openDemocracy. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. august 2017. Vaadatud 7. oktoobril 2017.
  15. ↑ Leviev, Ruslan (22. märts 2017). "They fought for Palmyra… again: Russian mercenaries killed in battle with ISIS". Conflict Intelligence Team. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. oktoober 2018. Vaadatud 18. septembril 2017.
  16. ↑ Sautreuil, Pierre (9. märts 2016). "Believe It or Not, Russia Dislikes Relying on Military Contractors". War Is Boring. Vaadatud 18. septembril 2017.
  17. ↑ Karouny, Mariam (20. oktoober 2015). "Three Russians killed in Syria: pro-government source". Reuters. Vaadatud 21. oktoobril 2015.
  18. ↑ Grove, Thomas (18. detsember 2015). "Up to Nine Russian Contractors Die in Syria, Experts Say". The Wall Street Journal. Vaadatud 23. detsembril 2015.
  19. ↑ Fitzpatrick, Catherine A. (21. juuni 2016). "How Many Russian Soldiers Have Died in Syria?". The Daily Beast. Vaadatud 18. septembril 2017.
  20. ↑ "Syria conflict: 'Russians killed' in US air strikes" (inglise). BBC. 13. veebruar 2018. Vaadatud 18.02.2018. Some media reports suggest that dozens of Russian fighters could have been killed. | They are believed to have been employed by a private Russian company called Wagner. The firm has not commented on the reports.
  21. ↑ "More Russian Fighters from Private 'Wagner Group' Die in Syria". The Moscow Times. 22. märts 2017. Vaadatud 4.08.2017.
  22. ↑ Roth, Andrew (5. oktoober 2017). "The Russian captives who may link Syria, Ukraine and the Kremlin's fight against the opposition". The Washington Post. Vaadatud 7. oktoobril 2017.
  23. ↑ "Памятники российским наемникам в Украине и Сирии" (vene). Bellingcat. 9. aprill 2018. Vaadatud 15.04.2018.
  24. ↑ "Mediazona: vangid ei taha enam innukalt Wagneriga liituda" ERR, 6. veebruar 2023
  25. ↑ "Putini liitlane tunnistas, et asutas palgasõdurite firma Wagner" ERR, 26. september 2022
  26. ↑ "Erasõjafirma Wagner avas esimese peakorteri Venemaal" Postimees, 4. november 2022
  27. ↑ Putini sõnul pidas Vene riik Wagnerit täielikult üleval miljardi euro eest aastas Delfi 28.06.2023
  28. ↑ "Prigožini Venemaa äridele tehti kiire lõpp. Aafrikas on asi keerulisem". Eesti Päevaleht 04.07.2022, 00:01
  29. ↑ СМИ сообщают о массовой гибели россиян в Сирии. Русская служба Би-би-си, 13.02.2018
  30. ↑ ЧВК Вагнера начала широкий набор наемников на войну с Украиной. BBC (11 марта 2022).
  31. ↑ СБУ: Наёмники ЧВК Вагнера участвовали в конфликте в Донбассе с 2014 года, они причастны к трагедии ИЛ-76. 112ua.tv.
  32. ↑ Призраки войны: как в Сирии появилась российская частная армия. РБК (25 августа 2016).
  33. ↑ Список Вагнера. Фонтанка.ру (21 августа 2017).
  34. ↑ U.S. claims self-defense in strikes on Syrian-backed forces, www.cbsnews.com, FEBRUARY 8, 2018
  35. ↑ Forces hit by U.S. in Syria included Russian mercenaries, official says, www.cbsnews.com, FEBRUARY 8, 2018
  36. ↑ Как ЧВК «Вагнера» потеряла 80 человек убитыми и сотни ранеными под огнем американской авиации в Сирии, Расследование Центра «Досье», 18 февраля 2023
  37. ↑ "Syria war: Who are Russia's shadowy Wagner mercenaries?" (inglise). BBC News. 23. veebruar 2018. Vaadatud 5.09.2020.
  38. ↑ Russian mercenaries behind Central African Republic atrocities - HRW. BBC (3 мая 2022).
  39. ↑ Что известно о ЧВК Вагнера. Коммерсантъ (31 июля 2018).
  40. ↑ Тайное завоевание Африки. Настоящее Время, (26 февраля 2019).
  41. ↑ Будни головорезов. RFI (4 мая 2022).
  42. ↑ Вагнер в Ливии. BBC News Русская служба (7 мая 2020).
  43. ↑ В Ливии заявили о присутствии в стране более 7 тыс. наемников Вагнера. Mahmut Geldi, Elmira Ekberova. Анадолу (12 декабря 2021)
  44. ↑ 29. juuli 2020 kell 13:10 (uuendatud 20:43) Valgevene teatas 32 Vene palgasõduri kinnipidamisest
  45. ↑ "Wagnergate'i sisemuses: Ukraina hulljulge salaoperatsioon Vene palgasõdurite lõksu meelitamiseks". Eesti Ekspress 19.11.2021, 19:53
  46. ↑ Scott R. Anderson, Damon L. Burman, Austin Fraley, Bryce Klehm, Eden Lapidor, Emma Svoboda (04.03.2022). "What Sanctions Has the World Put on Russia?". Lawfare. Vaadatud 06.03.2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  47. ↑ "Grassley, Ernst Call For Sanctions On Putin-Led Mercenary Group Attempting To Assassinate Ukrainian President Zelenskyy". Grassley. 03.03.2022. Vaadatud 06.03.2022.
  48. ↑ Chef’s Special - Documenting Equipment Losses During The 2023 Wagner Group Mutiny Oryx
  49. ↑ Putin: pean kinni Wagneri võitlejatele antud lubadustest ERR: 26.juuni 2023
  50. ↑ Putin: Vene julgeolekujõud hoidsid ära kodusõja ERR: 27.juuni 2023
  51. ↑ Putin väitis, et Wagneri grupeeringut pole olemas ERR 14.07.2023 07:13
  52. ↑ Valgevenesse sisenes suur kolonn Wagneri võitlejaid ERR 15.07.2023 13:44
  53. ↑ Prigožin: Wagner orienteerub uutele ülesannetele, mis täidetakse Venemaa suuruse nimel Delfi 31.07.2023, 10:11
  54. ↑ SÕJASTUUDIO ⟩ Indrek Kannik: droonidega tekitatud purustused Moskvas on üllatavad, seal peaks olema korralik õhukaitse Postimees 1. august 2023, 16:03
  55. ↑ Poola saatis Valgevene piiri äärde kaks sõjaväebrigaadi ERR 18.07.2023 22:30
  56. ↑ Lukašenka: hoian Wagneri võitlejaid Valgevene keskosas ERR 23.07.2023 14:43
  57. ↑ Saks: Lukašenko ähvardusi Poolale tuleb võtta huumorina ERR 24.07.2023 12:25
  58. ↑ Prigožin: Wagner on valmis suurendama oma kohalolekut Aafrikas ERR 29.07.2023 13:31
  59. ↑ Saks ja Stoicescu: Wagneri kogunemine Poola-Leedu piirile on pelk provokatsioon ERR 30.07.2023 13.56
  60. ↑ Valgevene provotseerib Poolat ja katsub piire. Samal ajal peab Varssavi sõnasõda Kiieviga EPL 3.08.2023 00.01
  61. ↑ "SÕJAPÄEVIK (534. päev) - Ukrainas võidelnud endine kurjategija tappis kuus inimest". Eesti Ekspress 11.08.2023, 21:09
  62. ↑ "KAART - Pinged ja segadus Suwałki koridori ümber. Kuulduste järgi asutab Wagner kas lahkuma või plaanib Valgevene piiril pahandusi". Eesti Päevaleht 12.08.2023, 07:00
  63. ↑ Wagner registreeris end Valgevenes haridusliku organisatsioonina ERR 16. august 2023
  64. ↑ Riigikogu kuulutas Venemaa režiimi terroristlikuks, 18. oktoober 2022
  65. ↑ OSCE: RESOLUTION ON THE WAGNER GROUP’S TERRORISTIC NATURE AND ACTIONS1, 2023

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Wagneri_grupp&oldid=6554676"