Vulkaaniline kivim
Vulkaaniline kivim ehk vulkaniit on vulkaanilise tekkega tardkivim.
Vulkaanilised kivimid on tekkinud vulkaanist väljutatud ainese tardumisel maapinnal, vees või maapinnalähedastes intrusioonides. Vulkaniitidele on omane peitkristalne ehk afaniitne struktuur. Vulkaanilisi kivimeid eristatakse süva- ja poolsüvakivimeist, mis tardusid sügavamal maakoores. Ekstrusiivne kivim, purskekivim ja efusiivne kivim on terminid, mida enamasti käsitletakse kui vulkaanilise kivimi sünonüüme, kuid tegelikult on neil pisut teistsugune tähendus.
Struktuur ja tekstuur muuda
Vulkaanilised kivimid on üldiselt kiire jahtumise tõttu afaniitse või peeneteralise struktuuriga. Nende koostises võib leiduda fenokristalle ja klaste. Fenokristallid on moodustunud vedelast magmast kristalliseerumise tulemusena ajal, mil magma polnud veel laavana maapinnale jõudnud. Klastid on teiste kivimite fragmendid, mis on sattunud laava või magma koostisse kas maa-alustes tingimustes magmakambri või vulkaanilõõri seintest või siis maapinnal, olles näiteks liikuvast laavavoolust kaasa haaratud.
Mineraloogiline koostis muuda
Mineraale, millest vulkaanilised kivimid koosnevad, on väga palju. Siiski, kui jätta välja aktsessoorsed ehk kivimi koostises juhuslikud mineraalid või mineraalid, mida seal leidub nii vähe, et neid ei kasutata kivimite klassifitseerimisel ja nimetamisel, jääb järele vaid seitse põhilist mineraaliperekonda, millele lisandub kvarts. Seitsmest kuus kuuluvad silikaatide hulka. Need seitse on:
- Oliviinid, näiteks forsteriit
- Pürokseenid, näiteks augiit
- Amfiboolid, näiteks küünekivi
- Vilgud, näiteks biotiit
- Päevakivid, näiteks sanidiin
- Feldšpatoidid, näiteks nefeliin
- Raua- ja titaanioksiidid, näiteks magnetiit
Nagu eespool mainitud, lisandub neile seitsmele üksikmineraal kvarts.
Klassifikatsioon muuda
Vulkaanilisi kivimeid nimetatakse sarnaselt teiste magmakivimitega vastavalt nende keemilisele koostisele. Ränirikastest vulkaniitidest on tuntud süvakivim graniidi vulkaaniline analoog rüoliit, samuti vahtja tekstuuriga pimss, või klaasja struktuuriga vulkaaniline klaas ehk obsidiaan. Ränivaestest vulkaniitidest on levinuim basalt. Plahvatusliku vulkanismiga kaasneb nn püroklastiliste kivimite teke. Tüüpiline püroklastiline kivim on tuff.
Vulkaanilisteks kivimiteks peetakse ka pinnalähedastes intrusioonides tardunud kivimeid, mis kiire jahtumise tõttu meenutavad struktuurilt pigem purske- kui süvakivimeid.
Vaata ka muuda
Kirjandus muuda
- Peter Francis, Clive Oppenheimer, 2004. Volcanoes. Oxford University Press, 521 lk. ISBN 0-19-925469-9
- Myron G. Best, 2003. Igneous and metamorphic petrology. Blackwell Science, 729 lk. ISBN 1-4051-0588-7