Vormsi maastikukaitseala

kaitseala Läänemaal

Vormsi maastikukaitseala on kaitseala Läänemaal Vormsi vallas Suuremõisa, Hosby, Rälby, Sviby, Hullo, Borrby, Diby, Söderby, Saxby, Rumpo, Kersleti ja Fällarna külas. Kaitseala pindala on 1975 ha, sellest veeosa 1235 ha ja maismaa osa 740 ha. Kaitseala geograafilised koordinaadid on 58° 59′ 2″ N, 23° 14′ 57″ E. Kaitseala on arvatud ka Natura-alade Väinamere linnuala ja Väinamere loodusala koosseisu. Kaitsealale jäävad järgmised veekogud: Prestviigi oja, Diby järv, Prästvike (järv) ja Suurallikas.

Austurgrunne neem Vormsi maastikukaitsealal

Esimene kaitseala loodi Vormsil juba 1939. aastal, selleks oli Diby ranna tervisemuda ala. Üheksast lahustükist koosnev kaitseala loodi aastal 1987 Vormsi haruldaste ja omapäraste ning kergesti rikutavate loodusmaastike, piirkonnale iseloomulike ohustatud pärand-kultuurmaastike ning haruldaste liikide kasvukohtade ja elupaikade (merikotkas) kaitseks.

Kaitseala eesmärgid muuda

Vormsi maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:

  1. Lääne-Eesti saarestiku omapärast ja kergesti haavatavat loodusmaastikku ning piirkonnale iseloomulikke ohustatud pärandkultuurmaastikke;
  2. liike nagu hüüp (Botaurus stellaris), sarvikpütt (Podiceps auritus), laululuik (Cygnus cygnus), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), rand- ja väiketiir (Sterna paradisaea, Sterna albifrons), kassikakk (Bubo bubo), musträhn (Dryocopus martius), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana); samuti õõnetuvi (Columba oenas) ning niidurüdi (Calidris alpina schinzii) elu- ja rändepeatuspaiku;
  3. elupaigatüüpe nagu liivased ja mudased pagurannad, rannikulõukad, laiad madalad lahed, karid, esmased rannavallid, püsitaimestuga kivirannad, soolakulised muda- ja liivarannad, väikesaared ning laiud, rannaniidud, lubjarikkal mullal kuivad niidud, lubjavaesel mullal liigirikkad niidud, lood, sinihelmikakooslused, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud, rabad, allikad ja allikasood, lääne-mõõkrohuga lubjarikkad madalsood, nõrglubja-allikad, liigirikkad madalsood, lubjakivipaljandid, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad;
  4. liikide elupaiku nagu kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), emaputk (Angelica palustris), sõõrsilmik (Lopinga achine) ja kõre (Bufo calamita);
  5. taimeliike nagu müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), harilik muguljuur (Herminium monorchis), kärbesõis (Ophrys insectifera), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), roomav öövilge (Goodyera repens), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), suur käopõll (Listera ovata), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), hall käpp (Orchis militaris), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) ning harilik tundrasamblik (Flavocetraria cucullata).

Kaitseala vööndid muuda

  • Diby piiranguvöönd (93,3 ha),
  • Hosby sihtkaitsevöönd (305,2 ha),
  • Huitbergi piiranguvöönd (11 ha),
  • Kärrsläti piiranguvöönd (181,9 ha),
  • Prästviigi piiranguvöönd (98,9 ha),
  • Rumpo piiranguvöönd (37,5 ha),
  • Rumpo sihtkaitsevöönd (1418 ha),
  • Rälby sihtkaitsevöönd (157 ha),
  • Saxby piiranguvöönd (82,6 ha).

Vormsi maastikukaitseala keskkonnaregistri kood on KLO1000220.

Välislingid muuda