Vootele Vaska

eesti filosoof

Vootele Vaska (sündinud 21. märtsil 1930 Tallinnas) on eesti filosoof.

Vootele Vaska siirdus pagulusse 1944. aasta septembris 14-aastasena, koos ema, isa, venna Lauri ja õe Jutaga. Õppis Tallinnas Riiklikus Inglise Kolledžis, pärast 1940. aastat Narva maanteel asunud Tallinna Õpetajate Seminari algkoolis, pärast lahkumist Eestist Saksamaal Göttingenis eesti gümnaasiumis ja astus seejärel õppima Bonni ülikooli.

1951. aastal siirdus V. Vaska New Yorki Columbia ülikoolis filosoofiat õppima, seejärel sai V. Vaska stipendiumi Baldwin-Wallace'i kolledžisse Ameerika Ühendriikides Ohio osariigis, mille lõpetas filosoofia erialal. Magistritöö "Nihilismi mõiste Nietzschel" kaitses ta juba Columbia Ülikooli juures.

1954. aastal teenis sõjaväes ning oli aasta aega Koreas ja sõjaväeteenistuses olemise tõttu sai stipendiumi, täiendas end magistritöö kirjutamise järel Saksamaal Münchenis, Freiburgis, Baselis.

1964. aastal omandas doktorikraadi Columbia Ülikoolis, kaitstes väitekirja teemal "Olemise mõiste Teichmülleri filosoofias". (Gustav Teichmüller oli 19. sajandil Tartu ülikoolis õpetanud filosoofiaprofessor).

V. Vaska tegutses 31 aastat Pennsylvania osariigi Waynesburgi ülikoolis filosoofia õppejõuna.

V. Vaska on mõjutatud Heideggeri, Jaspersi jpt filosoofiast.

V. Vaska naasis Eestisse pärast 1995. aastat.

Ühiskondlik tegevusRedigeeri

Akadeemiliselt kuulub V. Vaska EYS Veljestosse.

V. Vaska on asutanud Tartu Ülikooli Sihtasutuse juures Eesti ainsa vaid filosoofia üliõpilastele mõeldud – Gustav Teichmülleri stipendiumi.

TunnustusedRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

V. Vaska isa Jakob Vaska oli Vabadusristi kavaler ja Omakaitse ülem Virumaal Teise maailmasõja ajal; keemik Lauri Vaska oli V. Vaska vanem vend.

VälislingidRedigeeri