Vladimir Tutškevitš

Vladimir Tutškevitš (vene keeles Владимир Максимович Тучкевич; 29. detsember 1904 Bessaraabia kubermang – 24. juuli 1997 Peterburi) oli ukraina päritolu Venemaa füüsik.

1928. aastal lõpetas Vladimir Tutškevitš Dragomanovi-nimelise Kiievi Rahvahariduse Instituudi füüsika-matemaatikateaduskonna. Alates 1936. aastast töötas ta Leningradi Füüsika-Tehnikainstituudis. Tema teaduslik uurimissuund oli seotud pooljuhtide füüsikaga ja pooljuhtseadmete loomisega. 1939. aastal kaitses ta teaduste kandidaadi, 1956. aastal doktoriväitekirja. Tema juhtimisel töötati välja Nõukogude Liidus esimesed räni- ja germaaniumdioodid ning -trioodid.

Aastatel 1967–1986 oli ta NSVL TA Joffe-nimelise Füüsika-Tehnikainstituudi direktor. Alates 1987. aastast töötas Tutškevitš NSVL Teaduste Akadeemia presiidiumi nõunikuna ja ühtlasi Kalinini-nimelise Leningradi Polütehnilise Instituudi kateedrijuhatajana.

Tunnustus

• 1966 – Lenini preemia tehnika valdkonnas (kollektiivi koosseisus)
• 1968 – valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks (energeetika füüsikalis-tehniliste probleemide osakond)
• 1970 – valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia akadeemikuks
• 1982 – Eesti NSV Teaduste Akadeemia mälestusmedal
• 1984 – sotsialistliku töö kangelane