Vladimir Paškov

Eesti arstiteadlane, endokrinoloog

Vladimir Paškov (ka Vladimir Paschkow; 11. juuni 1904 Ilūkste vald, Kuramaa kubermang19. september 1969 Tartu) oli Eesti arstiteadlane, endokrinoloog, rahvuselt venelane.[1]

EluluguRedigeeri

Vladimir Paškov oli proviisori poeg.[1]

Lõpetas 1920 Tartu Vene Eraühisgümnaasiumi, 1925 Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Oli 1926–1927 Tartu Ülikooli närvikliiniku assistent, 1927–1933 Tartu Pärmivabriku Vesiravila laborant, 1933–1941 Tartus sise- ja närvihaiguste arst, ka Tartu Ülikooli närvikliiniku mittekoosseisuline assistent, 1941–1945 Risti jaoskonnaarst, 1945–1946 Tartu Vesiravila juhataja, lõi 1946 sellest III Tartu Sisehaiguste Kliiniku, viimasest 1951 omakorda Vabariikliku Struumatõrje Dispanseri, oli aastani 1969 selle peaarst, ühtlasi 1959–1969 Eesti NSV peaendokrinoloog. Pani aluse endokrinoloogiale kui erialale Eestis.[1]

Vladimir Paškov oli Aleksandr Paškovi isa.

Teaduslik ja ühiskondlik-poliitiline tegevusRedigeeri

Uurimisvaldkond: endokrinoloogiliste haiguste, eriti kilpnäärmehaiguste ravi korraldus. NSV Liidu Ülemnõukogu saadik (1958–1960). Üle 20 teadustrükise.[1]

TunnustusRedigeeri

TeoseidRedigeeri

  • Zur Frage des kongenitalen Defekts der Mm. Pectorales maj. et min. der Brustdrüse derselben Seite. // Folia Neuropathol. Est. VI, Tartu (1926)
  • Zur Frage der Abmagerung bei encephalitis epidemica. // Folia Neuropathol. Est. VII, (1927)
  • Über hämorhhagische Encephalitis. // Folia Neuropathol. Est. VII, (1927)
  • Endeemiline struumasse haigestumine Eesti NSV-s kohaliku patoloogia nähtusena Baltimail. // Eesti NSV terap. vab. konv. Tallinn, 1959.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

KirjandusRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.