Vjazmitinov, varem Wiszowaty oli Poola päritolu Venemaa aadlisuguvõsa.

Vjazmitinovi suguvõsa krahvivapp

Ajalugu muuda

Vjazmitinovid põlvnesid vanast Poola Wiszowaty aadlisuguvõsast. XV sajandi lõpul elas Brjanski piirkonnas Abraham Wiszowaty. Viimase pojapojapoeg Benedykt Wiszowaty (elas XVII sajandi algul) asus elama Venemaale Vjazma lähedale; selle linna järgi sai ta perekonnanimeks Vjazmitinov. Tema järeltulija Sergei Kuzmitš Vjazmitinov (1744−1819) oli nimekas sõjaväelane ja riigitegelane, selhulgas esimene Venemaa keisririigi sõjaminister. 19. augustil (vkj) 1818. aastal andis keiser Aleksander I talle krahvitiitli. Kuna tal lapsi ei olnud, kustus krahviliin tema surmaga. Aadliliin jätkus tema noorema venna 1. järgu major Ivan Kuzmitš Vjazmitinovi (1753−1810) järeltulijatega.

Vjazmitinovid rüütelkonna matriklis muuda

Sõjaminister Sergei Kuzmitš Vjazmitinov (1744−1819) võeti 1806. aasta 24. veebruaril (vkj) Eestimaa rüütelkonna matriklisse.[1] Suguvõsa kanti lisaks Mogiljovi ja Kurski kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse.

 
Krahv Sergei Kuzmitš Vjazmitinov (1744−1819)

Suguvõsa liikmeid muuda

  • Krahv Sergei Kuzmitš Vjazmitinov (1744−1819), jalaväekindral, pataljoni- ja korpusekomandör, Peterburi sõjakindralkuberner, Simbirski, Ufa ja Väikevene kindralkuberner, Kamenets-Podolski ja Orenburgi sõjakuberner, Peeter-Pauli kindluse komandant, senaator, Sõjakolleegiumi viitsepresident, esimene Venemaa keisririigi sõjaminister, Ministrite Komitee esimees, Alalise nõukogu ja Riiginõukogu liige, mõisarentnik

Sugupuu muuda

Benedykt Wiszowaty (Vjazmitinov)

A1. Feodossi
B1. Vassili (suri pärast 1656)
C1. Poeg
D1. Semjon
E1. Kuzma (suri pärast 1752), Kurski kubermangu mõisaomanik
F1. Krahv Sergei (1744−1819), Venemaa keisririigi krahv (1818), jalaväekindral (1798), Venemaa keisririigi sõjaminister (1802−1808), Ministrite Komitee esimees, Riiginõukogu liige; abiellus 1786 Alexandra von Engelhardtiga (1767−1848)
F2. Ivan (1753−1818), 1. järgu major
G1. Pelageja (suri 1838); abiellus Vassili Jossifovitš Tumanskiga (1765−?)

Vjazmitinovi suguvõsa mõisavaldused muuda

  • Podoolia kubermang:

Viited muuda

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 296.

Kirjandus muuda

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 118.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 296 [1].

Välislingid muuda