Viskel oli puukühvel, millega visati teravilja selle puhastamise eesmärgil.

Pikavarrelise viskliga visati aganasegune vili üles tuulamiseks. Lühivarrelise viskliga sai vilja lõplikult puhastada ja sorteerida. Viskaja istus sel juhul madalal järil viljahunniku kõrval ja viskas viskliga vilja laias kaares. Rasked viljaterad lendasid kõige kaugemale, kergemad langesid veidi lähemale, puru ja aganad langesid viskaja lähedusse.[1]

Visklit kasutati peamiselt Kagu- ja Kirde-Eestis.[2] Viskliga vilja puhastamine oli üldine ka Ida-Lätis ning kogu Leedus.

Vaata kaRedigeeri

ViideRedigeeri

  1. Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 356
  2. Murdekaart

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri