Visela Põrguläte

Visela Põrguläte, tuntud ka kui Hõbeläte, Lehiku läte on ohvriallikas Võrumaal Urvaste kihelkonna Visela külas.

Põrgulätteks kutsus seda kirikurahvas, kellele jäid silma maarahva põlised taiad. Allikas on harudane seetõttu, et selle vesi usutakse mitte ainult haiguste kulgu peatavat, vaid lausa vähi vastu aitavat. Ka rahvatohter Kaika Laine olevat just selle lätte vee erilise väega raviallikaks tunnistanud. Teekond Hõbelätte juurde ei olnud, eriti talvisel ajal, kehale kerge, kuid ühtaegu põrgulik ja hõbedane pilt ning tunne olid vaeva väärt. Kui sedagi vett kauemaks vaatama jääd, elustuvad su vaimusilmale iidsed olevused oma hirmude ja rõõmudega. (autor: Ain Raal, 2013)

Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.

Mälestise kirjeldus

Allikas paikneb lohus, mille mõõtmed on 4,5 m loode-kagu suunas ja 2,5-3 m kirde-edela suunas. Selle lohu keskel on ligikaudu 1,5-2 m läbimõõduga selge veega ala, milles on omakorda ligi 1 m läbimõõduga hele liivase põhjaga ala, mille põhi „keeb“ ajades üles liiva. Hele ala on ümbritsetud tumeda, peaaegu mustjat tooni liivaga, sellest veelkord väljapoole on roostepruuni pinnasega ala. Suuremasse lohku on vee vool loodest, edelast, läänest ja kirdest, kusjuures eriti intensiivne on vool just läänest ja loodest. Vee äravool on kagusse ligikaudu 1 m laiuses ojas, kus vee sügavus on keskmiselt 15-20 cm. Vee äravooluala on nagu allikaski keskelt heleda liivapõhjaga ala, millest väljapoole jääb tumedam liivaala ja sellest veelkord väljapoole roostepruuni pinnasega ala. Allika ümbrus on võsastunud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 08.12.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus

Allikas asub endise jaotuse järgi Urvaste kihelkonnas, Visela külas. Allikas paikneb Visela oja ürgoru põhjas, oru loodeveeru jalamil, liigniiskel metsaga kaetud alal, veskist umbes 500 m kaugusel.

Sisestatud: 08.12.2010.

Mälestise ajalugu

Allika kasutamist ohverdamise kohana võiks dateerida II aastatuhandesse. Rahvapärimuses räägitakse allikasse ohverdamisest. On andmeid, et allikas muudab aegaajalt oma asukohta. Allikas on võetud riikliku kaitse alla 1964. a.

Sisestatud: 08.12.2010.

Kaitsevööndi ulatus

Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 08.12.2010.

Üldinfo

Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.

VälislingidRedigeeri