Vilno leping (1559)
|
See artikkel 1559. aastal Liivi ordu ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi vahel sõlmitud lepingu kohta; teiste Vilnos/Vilniuses sõlmitud lepingute kohta vaata (Vilno leping) |
Vilno leping ehk Vilniuse leping sõlmiti 1559. aasta 31. augustil, Liivi sõja ajal, Liivi ordu ja Rzeczpospolita vahel Vilnius (selleaegne poolapärane nimetus Vilna, Wilna, Wilno).
Liivi ordu maameister Gotthard Kettler andis lepinguga Saksa ordu Liivi ordu maad Poola kuninga ja Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürsti Zygmunt II Augusti kaitse alla, maad ähvardava Moskva tsaaririigi eest.
Liivi ordu poolne kaitse ja protektsiooni saavutamise eesmärgiks oli neutraliseerida 16. sajandi Euroopa suurriigi Rzeczpospolita poolse kaitsega Moskva tsaaririigi tsaari Ivan Julma vallutusi Vana-Liivimaal.
Sõlmitud leping ei kaitsenud Vana-Liivimaad Moskva tsaaririigi rünnakute eest, 1560. aasta algusest algasid taas Vene vägede rüüsteretked, millele orduväed ei suutnud piiri panna. Protektsioonilepinguga anti Rzeczpospolita vägede ja Mikołaj Radziwiłł Rudy kaitse alla mitu lossi Liivimaa lõuna- ja idapiiri lähistel, kuid poolakad ei kiirustanud abivägede saatmisega ning vältisid täielikult konflikti venelastega (sel ajal kehtis veel Vene-Leedu rahu, mida Zygmunt II August murda ei tahtnud).
1660. aasta aprillis Eestimaale saabunud Moskva tsaari vasallkuningas hertsog Magnus tegi asja veelgi keerulisemaks, kuna asus taotlema endale ka Eestimaa hertsogkonda, Maasilinna foogtkonda, Lihula linnust ning Uus-Pärnut, mis kõik kuulusid ordule. Nii puhkes Kettleri ja Magnuse konflikt, mis saatuslikult nõrgendas Liivimaa kaitsetahet ning tegi Vene vägedele maa hõivamise märksa hõlpsamaks. Nii langes Vene vägede kätte tugev Alūksne (Marienburgi) kindlus ning seejärel ka mitmeid teisi linnuseid, seda peamiselt ordu suutmatuse tõttu saata abivägesid, moona ja palgaraha.
2. augustil toimus Härgmäe lahing, kus ordu tippjuhtkond eesotsas Philip Schall von Belliga ründas vaid 500 mehega umbes 14 000-mehelist Vene väge. Peaaegu kõik sakslased kas tapeti või langesid vangi.
1561. aastal kujunenud olukorras sõlmis Gotthard Kettler 1561. aastal Vilnos, uue Vilno lepingu (1561), millega andis tema võimu all olevad territooriumid Poola kuninga ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürsti Zygmunt II Augusti valdusse, saades enda valitseda ilmaliku Kuramaa hertsogiriigi ning tunnistas end Zygmunt II Augusti vasalliks[1].
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ De Madariaga, Isabel (2006). Ivan the Terrible. Yale University Press. Lk 129–130. ISBN 0-300-11973-9.
Sahanowitsch, Henads (2001). "Der Eintritt des Großfürstentum Litauens in die polnische Adelsrepublik. Weißrußland im 16. und 17. Jahrhundert". Beyrau, Dietrich; Lindener, Rainer (toim). Handbuch der Geschichte Weissrusslands (German). Vandenhoeck & Ruprecht. Lk 93–94. ISBN 3-525-36255-2.{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: toimetajate loend (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link)