Ava peamenüü

Villem Orav (11. märts 1883 Laiksaare vald, Pärnumaa10. detsember 1952 Tallinn) oli Eesti ajaloolane, pedagoog ja pedagoogikateadlane.[1]

EluluguRedigeeri

Villem Orav oli talupidaja poeg.[1]

Lõpetas 1905 Riia Vaimuliku Seminari, õppis 1911–1913 Varssavi Ülikoolis, lõpetas 1915 ajaloo-keeleteaduskonna ajalookandidaadi kraadiga. Oli 1905–1911 Olustveres kirikuõpetaja, 1915–17 Tallinnas Jakob Westholmi Gümnaasiumi ladina keele ja 1917–1949 Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalooõpetaja, 1946–1950 ka EKP KK parteikooli ja TPI ettevalmistusosakonna üldajaloo õppejõud, 1952 Ajaloo Instituudi teadur.[1]

TeadustööRedigeeri

Avaldanud pedagoogikaajakirjades arvustusi ja metoodikaartikleid, oli "Eesti NSV ajaloo lugemiku I" (1960) koostajaid, tõlkis ja toim õpikuid (K. Kornilovi "Psühholoogia õpperaamat pedagoogilistele koolidele" (1948), "Ajaloo õpetamise metoodika seitsmeklassilises koolis" (1949) jmt). Oli aastast 1945 Haridusministeeriumi ajaloo- ja konstitutsioonikomisjoni esimees. Eesti NSV teeneline õpetaja (1949).[1]

TeoseidRedigeeri

  • Ajaloo õpetamisest ja selle puudustest. // Kasvatus (1921) 7–9
  • Lapse elu ürgajal. Tartu, 1925
  • Ürginimene (ajaloo lugemik IV klassile). Tartu, 1925
  • Ülima hüve poole. // Areng (1935) 1 / 2
  • Vanimaid kooliseadusi Eestis. // Eesti Kool (1936) 5
  • Sokratese meetodist. // Eesti Kool (1936) 7

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.