Villard de Honnecourt

Villard de Honnecourt (nimekujud ka Wilars dehonecort, Vilars de Honecourt; u 1225 Pikardia – u 1250) oli prantsuse arhitekt ja ehitusmeister, võib-olla ka puusepp[1].

Villard De Honnecourt. Elusa lõvi järgi joonistatud visandid
Villard de Honnecourt. Katuse toolvärgi jooniseid
Villard de Honnecourt. Reimsi katedraali kõrgsein väljast ja kesklöövi poolt vaadates

Tänapäeval on ta tuntud peamiselt oma visandiraamatu kaudu, mis sisaldab joonistusi ja kirjapanekuid 13. sajandi arhitektuuri, kunsti ja ehituspraktika teemadel. Visandiraamatu koostas Villard arvatavasti ehitusmeistrina tööd otsides Prantsusmaal ja mujal ringi rännates.

Eluloolist muuda

Honnecourt veetis enamiku elust Reimsi, Chartresi, Laoni, Meaux' ja Lausanne'i kandis liikudes. 1245. aastal külastas ta Ungarit, arvatavasti töötas seal arhitektina. Tema joonistused lasevad aimata, et ta oli hästi kursis enamiku suurte kirikute arhitektuuriga, mis püstitati tema eluajal. Vähem on viiteid Villard de Honnecourti enda panusele arhitektuuris, ehkki ta võis olla tegev Saint-Quentini basiilika ehitusel. Märkmetes on ta kirjeldanud oma tööd Lausanne'i katedraali roosakna valmistegemisel[2].

Visandiraamat muuda

Visandiraamat taasavastati 19. sajandil. See koosneb 33 pärgamendilehest, ja sisaldab üle 250 joonistuse, mis kujutavad inimesi, loomi, ehitisi, kunstiesemeid ja seadeldisi. Arvatavasti oli Villard hea joonistaja, sest enamik kujutatut paistab olevat pärgamendile pandud silma järgi otse esimesel vaatlusel.

Visandiraamat oli ilmselt algselt plaanitud sisaldama vaid joonistusi inimfiguuridest drapeeritud rõivastuses, kuid lõpptulemusena valmis Villard de Honnecourtil käsiraamat üksikasjalike juhenditega mitmesuguste objektide lõpetamiseks, sisaldades detailseid jooniseid ühes selgitavate märkustega. Kirjapandud tekstides toob ta kokku antiikse geomeetria põhimõtted, keskaegsed käsitöö- ja kunstitehnikad ja oma kaasaegsed ehitustavad. Eri osades on käsitletud mitmesuguseid tehnilisi menetlusi ja protsesse, mehaanilisi tööriistu ja masinaid, soovitusi ja õpetusi inim- ja loomafiguuride joonistamiseks ning märkmeid nähtud hoonete ja ehitismälestiste kohta[3]. Tervikuna annab visandiraamat hea ülevaate sellest, milline võis olla 13. sajandi ehitusmeistri huvidering ja tööga seotud valdkonnad, ning selgitab gooti arhitektuuri leviku tagamaid Euroopas.

Visandiraamatu leidmisest saati on selles leidunud joonistusi eri allikates korduvalt avaldatud[4], viimane täielik faksiimile ilmus Burgoses 2018. aastal[5].

Viited muuda

Kirjandus muuda

  • Carl F. Barnes, Jr. The Drapery-Rendering Technique of Villard de Honnecourt. - Gesta, Vol. 20, No. 1, Essays in Honor of Harry Bober (1981), lk 199–206

Välislingid muuda