Villard de Honnecourt

Villard de Honnecourt (nimekujud ka Wilars dehonecort, Vilars de Honecourt; sündinud umbes 1225. aastal Pikardias, surnud u 1250) oli prantsuse arhitekt ja ehitusmeister, võib-olla ka puusepp[1]. Tänapäeval on ta tuntud peamiselt oma visandiraamatu kaudu, mis sisaldab joonistusi ja kirjapanekuid 13. sajandi arhitektuuri, kunsti ja ehituspraktika teemadel. Visandiraamatu koostas Villard arvatavasti ehitusmeistrina tööd otsides Prantsusmaal ja mujal ringi rännates.

Villard De Honnecourt. Elusa lõvi järgi joonistatud visandid
Villard de Honnecourt. Katuse toolvärgi jooniseid
Villard de Honnecourt. Reimsi katedraali kõrgsein väljast ja kesklöövi poolt vaadates

EluloolistRedigeeri

Honnecourt veetis enamiku oma elust liikudes Reimsi, Chartresi, Laoni, Meaux' ja Lausanne'i kandis. 1245. aastal külastas ta Ungarit, arvatavasti töötades seal arhitektina. Tema joonistused lasevad aimata, et ta oli hästi kursis enamiku suurte kirikute arhitektuuriga, mis püstitati tema eluajal. Vähem on viiteid Villard de Honnecourti enda panusele arhitektuuris, ehkki ta võis olla tegev Saint-Quentini basiilika ehitusel. Märkmetes on ta kirjeldanud oma tööd Lausanne'i katedraali roosakna valmistegemisel[2].

VisandiraamatRedigeeri

Visandiraamat taasavastati 19. sajandil. See koosneb 33 pärgamendilehest, ja sisaldab üle 250 joonistuse, mis kujutavad inimesi, loomi, ehitisi, kunstiesemeid ja seadeldisi. Arvatavasti oli Villard hea joonistaja, sest enamik kujutatut paistab olevat pärgamendile pandud silma järgi otse esimesel vaatlusel.

Visandiraamat oli ilmselt algselt plaanitud sisaldama vaid joonistusi inimfiguuridest drapeeritud rõivastuses, kuid lõpptulemusena valmis Villard de Honnecourtil käsiraamat üksikasjalike juhenditega mitmesuguste objektide lõpetamiseks, sisaldades detailseid jooniseid ühes selgitavate märkustega. Kirjapandud tekstides toob ta kokku antiikse geomeetria põhimõtted, keskaegsed käsitöö- ja kunstitehnikad ja oma kaasaegsed ehitustavad. Eri osades on käsitletud mitmesuguseid tehnilisi menetlusi ja protsesse, mehaanilisi tööriistu ja masinaid, soovitusi ja õpetusi inim- ning loomafiguuride joonistamiseks ja märkmeid nähtud hoonete ning ehitusmälestiste kohta[3]. Tervikuna annab visandiraamat hea ülevaate sellest, milline võis olla 13. sajandi ehitusmeistri huvidering ja tööga seotud valdkonnad ning selgitab gooti arhitektuuri leviku tagamaid Euroopas.

Visandiraamatu joonistusi on erinevates allikates alates leidmisest publitseeritud korduvalt[4], viimane täielik faksiimile ilmus Burgoses 2018. aastal[5].

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

Carl F. Barnes, Jr. The Drapery-Rendering Technique of Villard de Honnecourt. - Gesta, Vol. 20, No. 1, Essays in Honor of Harry Bober (1981), lk 199-206

VälislingidRedigeeri