Viljo Saldre
Viljo Saldre (pseudonüüm Lauri Lumen; sündinud 5. veebruaril 1952 Tallinnas) on eesti endine näitleja ja lavastaja ning haldustöötaja.
Ta lõpetas aastal 1970 Tallinna 21. Keskkooli, aastal 1976 Vanemuise õppestuudio ja aastal 1977 Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal.
Ta oli teatris Vanemuine aastatel 1977–1980 näitleja ja 1980–1982 korraldajadirektor. Aastatel 1982–1983 oli ta Kultuuriministeeriumi repertuaarikolleegiumi peatoimetaja. Aastatel 1983–1989 oli ta Ugala lavastaja ja kirjandustoimetaja ja 1989–1991 asedirektor. Aastast 1991 on ta tegelenud kirjastamisega.
IsiklikkuRedigeeri
Tema isa oli kunstnik Alfred Saldre. Ta on olnud abielus Merle Talvikuga; aastast 1986 on ta abielus Külliki Saldrega.
LavastusiRedigeeri
- 1980 Mihkel Tiks "Lahtihüpe"
- 1981 Rudyard Kipling/Kulno Süvalep "Kass, kes kõndis omapead"
- 1983 Bulat Okudžava "Diletantide teekond"
- 1985 Henrik Ibsen "Nora"
- 1987 Romain Rolland "Giljotiin Dantonile"
RolleRedigeeri
- 1976 Tammsaare/Osvald Tooming "Põrgupõhja uus Vanapagan" (Kusta)
- 1976 Jevgeni Švarts "Tavaline ime" (Karu)
- 1976 Jerzy Andrzejewski/Jaan Tooming/Rein Heinsalu "Polonees 1945" (Maciej Chelmicki)
- 1978 Aleksei Arbuzov "Julmad mängud" (Caius)
- 1979 Juhan Peegel/Kaarel Ird "Ma langesin esimesel sõjasuvel" (Jaan Tamm)
- 1982 Aleksandr Remez "Seda teed" (Aleksandr Uljanov)
- 1984 Shakespeare "Hamlet" (Claudius)
- 1985 Lion Feuchtwanger/Mati Unt “Vennad Lautensackid” (Paul Cramer)
- 1986 Shakespeare "Othello" (Jago)
- 1986 Per Olov Enquist "Vihmausside elust" (Johan Ludvig Heiberg)
KirjandusRedigeeri
- Eesti teatri biograafiline leksikon Tallinn 2000