Viljandi raad
Viljandi raad oli Viljandi linna valitsemis- ja kohtukolleegium alates XVI sajandist 1889. aastani. Raad tegutses Viljandi raekojas.
 | |
| Asutatud | XVI sajand |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1889 |
| Tegevuspiirkond | Viljandi linn |
| Juhtkond | bürgermeister, kolm raehärrat ja sündik |
Viljandi raad Venemaa keisririigis
muudaRae kätte oli koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Selle pädevusse kuulus veel kodanikuõiguse andmine ja äravõtmine. Magistraadi suurus oli otseses sõltuvuses linnaelanike arvust. Et Viljandi oli väikelinn, oli ka selle magistraat väike. Viljandis valisid kodanikud XVIII sajandi algusest 1783. aastani ühe või kaks kindralkuberneri poolt ametisse vannutatud linnavanemat (saksa keeles Aelteste), kes lahendasid Viljandi linnuse ja mõisa valdaja eesistumisel väiksemaid kohtuasju.[1]
Viljandi raad asehalduskorra ajal
muuda1783. aastal laiendati Balti provintsidele asehalduskord. Linnadele tõi see kaasa olulisi muudatusi. Rae senine domineeriv roll linna juhtimisel kadus. Magistraadi kohtufunktsioon küll säilis, kuid nüüd võisid linnakodanikud selle liikmeid valida. Linnades astusid ametisse linnapead.[2] Keiser Paul I kaotas asehalduskorra Eesti- ja Liivimaal 1796. aastal.
Viljandi raad 1796–1889
muudaPärast asehalduskorra kaotamist taastus selle eelne olukord. Linnades läks võim jälle bürgermeistritest ja raehärradest koosnevale magistraadile. Raad täitis nii halduslikke, politsei- kui ka kohtufunktsioone.[3] Viljandi rae koosseisu kuulusid bürgermeister, kolm raehärrat ja sündik. Alamkohtuid ei olnud, üks raehärra (Amtspatron) otsustas käsitöölistevahelisi tüliasju. Rae juures olid linnafiskaal, notar, politseiasjade protokollija ning vajalik arv kantseleiametnikke ja kohtuteenreid. Rae liikmed ja ametnikud said palka linna eelarvest.[4] 1877. aastal kehtestati Balti provintsides 1870. aasta Vene linnaseadus. Magistraadid jätkasid 1889. aastani vaid kohtuinstantsidena.[5]
Linnavanemad 1728–1783
muuda- u 1738 Thomas Rabe
- u 1738 Johann Grabbe
- u 1753 – 1768 Johann Gustav Linde
- u 1767 – u 1775 Gustav Johann Ludwigs
- 1768–1783 Bernhard Johann Gröhn
Bürgermeistrid 1783–1889
muuda- 1783–1787 Johann Nikolaus Otto (justiitsbürgermeister)
- 1783–1790 Bernhard Johann Gröhn (politseibürgermeister)
- 1787–1797 Hermann Johann Mey (justiitsbürgermeister)
- 1790–1799 Bernhard Johann Sewigh
- 1799–1803 Albertus Stein
- 1803–1804 Bernhard Johann Gröhn
- 1804–1806 Friedrich Wilhelm Grubner
- 1806–1837 Jakob Johann Töpffer
- 1837–1841 Heinrich Johann Schoeler
- 1841–1851 Ferdinand Georg Schmidt
- 1851–1858 Ewald Heinrich Schoeler
- 1858–1864 August Wilhelm Boström
- 1863 Julius Bernhard Sewigh (valiti, ametisse ei astunud)
- 1864–1878 Ewald Heinrich Schoeler
- 1878–1888 Julius Werncke
- 1888–1889 Nikolai Boström
Linnapead 1784–1797
muuda- 1784–1793 Johann Joachim Schoeler
- 1793–1797 Bernhard Johann Gröhn
Linnanõukogu liikmed 1787–1797
muuda- 1787–1796 Johann Boström
- 1787–1790 Johann Hacke
- 1787–1797 Johann Gottfried Waltz
- 1787–1794 Magnus Gabriel Starck
- 1787–1794 Carl Friedrich Müller
- 1787–1790 Friedrich Martin Spierling
- 1790–1797 Fabian Balthasar Emmerich
- 1790–1797 Fabian Friedrich Wagemeister
- 1794–1797 Johann Christian Hagemeister
- 1794–1795 Carl Fabian Berg
- 1794–1795 Martin Heinrich Spierling
- 1795–1797 Carl Friedrich Müller
- 1795–1797 Adolf Johann Brackmann
- 1796–1797 Heinrich Julius Schönfeldt
Raehärrad 1783–1889
muuda- 1783–1787 Fabian Friedrich Wagemeister
- 1783–1787 Hermann Johann Mey
- 1783–1799 Friedrich Baltzer
- 1783–1787 Gotthard Friedrich Buttstädt
- 1787–1790 Johann Hacke
- 1787–1800 Johann Boström
- 1787–1790 Berend Johann Sewigh
- 1790–1803 Fabian Friedrich Wagemeister
- 1790–1793 Simon Thumann
- 1793–1797 Johann Franzen
- 1799–1803 Bernhard Johann Grön
- 1800–1804 Friedrich Wilhelm Grubner
- 1803–1806 Johann Nikolaus Hamberg
- 1803–1808 Johann Gottfried Waltz
- 1804–1830 August Kind
- 1806–1855 Kaspar Johann Grewigk
- 1808–1841 Ernst Johann Pfeiffer
- 1830–1850 Georg Adolph Boström
- 1841–1848 Julius Bernhard Sewigh
- 1848–1857 Ludwig Johann Jürgenson
- 1850–1858 August Wilhelm Boström
- 1855–1859 Julius Werncke
- 1857–1859 Franz Eduard Heim
- 1858–1863 Ludwig Graf
- 1859–1867 Eduard Schokhoff
- 1859–1862 Hermann Wahrhusen
- 1862–1863 Friedrich Wilhelm Werncke
- 1863–1876 Ferdinand Georg Schmidt
- 1863–1865 Julius Weise
- 1865–1868 Aleksander Rosenberg
- 1867–1869 Julius Petersen
- 1868–1885 Georg Reisner[7]
- 1869–1876 Carl Schokhoff
- 1876–1878 Julius Werncke
- 1878–1888 Nikolai Boström
- 1878–1888 Aleksander Rosenberg
- 1885–1889 Max Schoeler
- 1888–1889 Bernhard (Boris) August Sewigh
- 1888–1889 Karl Woldemar Puls
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Eesti ajalugu IV. Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu: 2003, lk 79, 80.
- ↑ Eesti ajalugu IV. Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu: 2003, lk 110.
- ↑ Eesti ajalugu IV. Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu: 2003, lk 118.
- ↑ Provinzialrecht der Ostseegouvernements. Erster Theil. Behördenverfassung. St. Petersburg 1845. § 825–829.
- ↑ Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu: 2010, lk 52.
- ↑ Georg von Freymann. Das Felliner Bürgerbuch (1728-1889). - Jahresbericht der Felliner litterarischen Gesellschaft für die Jahre 1900 und 1901. Fellin: Druck von F. Feldt, 1902, lk 93-4.
- ↑ Reisner-Stift sihtasutiseks, Sakala (1878-1940), nr. 134, 20 november 1936