Vilho Helanen
Vilho Veikko Päiviö Helanen (24. november 1899 – 8. juuni 1952) oli soome hõimutegelane, kirjanik ja akadeemiline aktivist. Eesti ajaloos on hinnatud Helaneni tihedad sidemed Eestiga.
Akadeemiline tegevus muuda
Ta süüdis 24. nov. 1899 Oulus senaatori pojana, õppis Helsingi Ülikooli filosoofiateaduskonnas ja lõpetas 1937. aastal oma doktorantuuri filosoofias. Juba üliõpilasena viibis ta tihti õppereisidel Eestis ja oli nendest aegadest peale soome akadeemilises noorsoos tuntud kui silmapaistev eesti orientatsiooni kandja. V. Helanen õhutas Soomes kontaktipidamist üle lahe eriti neil aegadel, kui ta ”Yliõppilaslehe” peatoimetajana soome üliõpilaste rahvusliku liikumise eesotsas seisis oli. Helanen oli veel 1928-1933 Pohjois-Pohjalainen Osakunta kuraator, Helsingi Akadeemilise Hõimuklubi tegelane ja üks soome-eesti üliõpilaspäevade korraldajaid. Tema algatusel tekkisid soome ja eesti üliõpilasorganisatsioonide vahelised esimesed sõpruslepingud - eeskujuks esimene neist oli Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Pohjois-Pohjolainen Osakunta vahel aastal 1928, mille kavandasid välja Helanen ja Richard Janno. Helanen viibis oma organisatsiooni delegaadina ka EÜS 80. aasta juubelipidustusel Stockholmis 1950.[1]
Hõimutegevus muuda
Pikka aega töötas elukindlustusühingus ,,Salama." Eesti Vabadussõja ajal töötas Helanen Eesti Abiandmise Peatoimkonna juures ja võitis ka isiklikult osa Eesti Vabadussõjast. Ta kuulus pikka aega Akadeemilise Karjala Seltsi juhatusse ja oli 1928. aastal koguni selle esimees. Helanenil oli ühenduse ka Eesti Vabadussõjalaste liikumise juhtivate isikutega, sealhulgas Artur Sirkiga. Seoses vapside mässukatse ettevalmistamise abistamisega 8. detsembril 1935 Soome pinnal mõisteti kohut mitme vapse toetanud liitlase üle (nn major Bernhard Heimolaineni protsess), sealhulgas mõisteti Helsingi raekohtus mässu toetuses süüdi ka Helanen ning mõisteti ühe peategelasena aastaks ning kaheksaks kuuks vangi. 1936. aasta juunis mõistis Turu õuekohus ta aga õigeks.[1]
Vaherahu päevil pärast Talvesõda tema algatusel asutati organisatsioon nimega "Tõusev Soome,” mille ülesandeks oli rahvusliku üksmeele ja ühtekuuluvustunde kõvendamine. Kui puhkes jätkusõda ja Ida-Karjala vallutati, sai Helanen seal loodud sõjaväevalitsuse juures esimene informatsioonipealik. Samuti aitas Helanen arendada Ida-Karjala kooliolusid.[1]
Saksa okupatsiooni ajal aitas ta mitmeid eestlasi ja ingerlasi. Tema üks suuremaid ettevõtmisi oli ingerlaste evakueerimine Ingerist Soome. Samuti lootis Helanen 30 000 eestlast Eestist Soome evakueerida, aga see plaan ei läinud aga täide. Helase tegevus tekitas ka Saksa okupatsioonivõimudes ka kahtlusi ja korra ta arreteeriti, kuigi vabastati pärast lühikest pausi. Pärast Teist Maailmasõda külastas Helanen tihti Rootsit ja oli tihedas läbikäimises kohapealse eesti diasporaaga.[1]
Kirjanik muuda
Helanen kirjutas ka mitu kirjandusteost. Romaan "Karmid tähed" on Eesti Vabadussõja aineline ning eesti keelde tõlgitud. Samuti on ilmunud ajalooline teos "Soomlased Eesti Vabadussõjas." Tuntuks Soomes sai Helanen oma kriminaalromaanidega, millest sai piisavalt honorare, et sai elu muretult elada. Vähemalt üks kriminaalromaan oli ka Eestiga seotud.[1]