Vikipeedia arutelu:Tartu Ülikool/MMG

Enne kirjutama asumist vaadake, kas vastav artikkel on Vikipeedias juba olemas. Kui on, siis ärge alustage nullist, vaid täiendage-parandage olemasolevat. Andres (arutelu) 18. aprill 2012, kell 08:55 (EEST)

Retsensioon

Paluks mingisugust alust, mille põhjal retsensioon tuleb ka koostada. Eri õppejõududel ja ainetes tulenevalt aine eesmärkidest on erinevad alused retsensiooniks. Millised on need kohad, millele peaksin retsensiooni kirjutades rohkem tähelepanu pöörama (nt kas metoodika, allikate rohkus vm).

---

See ju õieti pole minu asi, kui koolitöid tavaliselt nii lastakse teha, aga Vikipeediasse kopipeist ei kõlba. --Epp 23. mai 2012, kell 21:13 (EEST)

Lükka julgelt aga kopipeist mallid artiklitesse üles, kus sellega probleeme on. Ivo (arutelu) 24. mai 2012, kell 00:05 (EEST)

---

Mis siis saab, kui keegi on vahepeal artiklinimeruumis artikli teinud? Miks ei võiks kohe õiges kohas kirjutama hakata? Andres (arutelu) 4. aprill 2014, kell 15:19 (EEST)

Võiks jah kõigi nende tööde puhul otse artiklitesse kirjutada. --Epp 4. aprill 2014, kell 16:02 (EEST)

Korra sai proovitud. Ei töötanud hästi. Nüüd on alamlehed. Ma vist ei pea meelde tuletama, et kes neid kõige suuremad protestijad olid. Ivo (arutelu) 4. aprill 2014, kell 16:22 (EEST)

Kas ma olen kunagi alamlehte soovitanud? Andres (arutelu) 4. aprill 2014, kell 16:58 (EEST)

Võib oletada, et Ivo peab silmas seda, et protestisime selle vastu, et parandada ei tohi. Aga minu meelest on see juba näiteks sellepärast parem, et retsensendid kopipeisti tavaliselt ei vaata ja seda ei leia pärast enam üles. --Epp 4. aprill 2014, kell 17:04 (EEST)

Lahendus on ikka ainult see, et mitte anda ülesandeid, mis nõuavad mittesekkumist. Andres (arutelu) 4. aprill 2014, kell 17:49 (EEST)

Kui te lähete poole pealt tudengi tööd rappima, siis on tulemuseks üks poolikuks jääv artikkel, väga tige tudeng ja lõputu vingumine aruteludes, kui kehva tööd need tudengid ikka teevad ning miks neid ei tohiks kunagi Vikipeedi ligi lasta. Ivo (arutelu) 4. aprill 2014, kell 18:17 (EEST)

Kes teeb kehva tööd, teeb sellegipoolest kehva tööd.

See on ju Vikipeedia, siin parandatakse. Tuleb selgitada, et parandamine on hea. Andres (arutelu) 4. aprill 2014, kell 18:30 (EEST)

Tudengite ülesandeks ei ole juurde vorpida hädasti toimetamist vajavat teksti. Ei ole siin ka sellist toimetamise võimekust, et nende töödes poole pealt vigu parandada – tehku oma asi rahulikult lõpuni – saavad oma vead ise ära lappida ning tihti valmivad nii üsna mõistlikud artiklid. Vahelesorkimine ei tee tudengite elu lihtsamaks ja raiskab ainult vikipedistide vähest aega. Kui aga loodu tõesti kehv juhtub olema, siis praegusel juhul ei pea seda vähemasti artikliks tõstma.

Valimatu toimetamismärkusete lisamine on neile, kes ei ole eestikeelse Vikipeediaga juba väga tuttavad, üsna solvav. Samuti on see tudengitele kasutu, kui neile samas mingit nõu ei anta ja artiklis suurt midagi ei muudeta.

Üsna häiriv on ka redigeerimiskonfliktide tekitamine õppuritele, kui nende tehtavate muudatuse vahele keegi mingit lauset kohendab. Nad ei ole selle süsteemiga liiga hästi tuttavad ja vajavad kohanemiseks aega. Samas on ebapraktiline neile ülipõhjalikku koolitust pidada ja selle kasutegur jääb väikeseks. Kõige paremini õpib Vikipeedias tegutsemist ikkagi praktika käigus. Asjaosalisi esmase kogemuse hankimiseks külma vette visata on aga liiga julm lähenemine ning see pärib tugevalt nende edasist huvi tulevikus Vikipeediale kaastööd teha.

Lisaks raskendab see oluliselt töö hindamist, kui peab hakkama artikli ajaloos näpuga järge ajama.

Mul ei ole tegelikult üldse huvi teiega siin sellel teemal vaielda. Ükskõik kuidas talitada, rahul pole te kunagi olnud. Ja lõpuks olen ikka mina süüdi.

Ivo (arutelu) 4. aprill 2014, kell 19:28 (EEST)

Sellele võib ju õppuste käigus rõhku panna, et niisugused asjad võivad tulla.

See ei ole nüüd küll mingi jutt, et üliõpilase tegevust on raske hinnata. Kuidas siis võistlustel ja talgutel hinnata saab? See on raske ainult inimesel, kes pole Vikipeediaga harjunud.

Vikipeedia seisukohalt on tähtis lõpptulemus. Kui inimene oskab teisi appi paluda või meelitada neid parandama, siis on hea tulemus ikkagi käes.

Praegu on nii, et lõpptulemus on sageli üsna kehv, kuigi see pealtnäha on silutud. Selle nimel ei ole mõtet artikli tegemist nurga taha peita. Andres (arutelu) 4. aprill 2014, kell 19:44 (EEST)

Artiklid ilmuvad viimaste muudatuste lehele täpselt nõndasamuti nagu kõik teised loodud leheküljed. Jutt millegi peitmisest on kohatu.

Kas neid artikleid hindavad vikipedistid? Ei hinda. Seega on keeruline. Samuti on sellises olukorras hinnangute andmine hulga ajamahukam isegi vikipedistidele. Oled sa üldse 100% kindel, et eri võitlustel antud hinnangud tõesti kattuvad täpselt kasutajate tööpanusele? Kui ajaloo lehekülgi ei ole kontrollitud, siis võib ikka hinnangutes korralikult mööda panna. Ivo (arutelu) 4. aprill 2014, kell 21:06 (EEST)

Kui sekkuda ei tohi, siis pole ka tahtmist vaadata. Pealegi ei ole nende artiklite kvaliteet oluline, kuni nad pole nimeruumis. Kui aga puudub tõhus kvaliteedi tagamise protseduur, siis on kvaliteedi seisukohast parem, kui artiklid kohe artiklinimeruumi panna.

Minu meelest ei ole ajaloo arvestamine üldse keeruline.

Kes neid siis hindab ja mida seal siis hinnatakse? Andres (arutelu) 5. aprill 2014, kell 03:41 (EEST)

Ma ei mõtle, et toimetamismärkuse lisamine on parandamine. Andres (arutelu) 4. aprill 2014, kell 19:45 (EEST)

Ka mina ei pea seda kah parandamiseks. Seega on kohe imelik vaadata, kuidas selle lisamist väga tähtsaks peetakse ja siis artiklid igaveseks unustatakse. Selline asi ajab isegi paljudel vikipedistidel hinge täis. Ivo (arutelu) 4. aprill 2014, kell 21:06 (EEST)

Noh, sellel on teine otstarve. Andres (arutelu) 5. aprill 2014, kell 03:41 (EEST)

See on ju viki. Las mitu inimest (näiteks kümme) töötavad ühe artikli kallal. Siis on artiklite arv väiksem ja kvaliteet parem. Siis nad õpivad algusest peale koostööd tegema. Andres (arutelu) 4. aprill 2014, kell 19:58 (EEST)

Sellist asja ei saa teha ilma, et kuluks väga-väga palju aega juhendamisele ja järelvalvele. Seda aega ei ole praegustes oludes mitte kuskilt võtta. Enne, kui üldse saab võimalikuks koostöö tegemine, peavad ka inimesed ise mõistma, et mida nad täpselt teevad ja kuidas see käib. Ivo (arutelu) 4. aprill 2014, kell 21:06 (EEST)

Kuidas nii? Nad teeks ju sama asja, mis nad nüüdki teevad, ainult koos ja avatud keskkonnas. Võib-olla tuleks rohkem aega jätta õppustele. Andres (arutelu) 5. aprill 2014, kell 03:41 (EEST)

---

Kas seda tööd keegi juhendab ka? Peaks hoolitsema selle eest, et tuleksid sellised artiklid, mis ka Vikipeediasse kõlbaksid. Kui seda tehtaks artiklitena, jääks hulk tühja tööd arvatavasti ära, sest saaks kohe reageerida. --Epp 1. mai 2014, kell 14:53 (EEST)

Palun pange siia juhendava õppejõu nimi, et oleks kellegagi ühendust võtta, et ülesannet täpsustada. Kui mahakirjutamine ongi ette nähtud, siis ei ole mõtet seda tööd Vikipeedias teha. --Epp 2. mai 2014, kell 14:26 (EEST)