Vikipeedia:E-kursus/2016-kevad/nädal-6

Suhtlus veebiruumis ja artiklite toimetamine

Vikipeedia artiklid arenevad ja muutuvad nii, kuidas toimetajad neid täiendavad, parandavad ja uuendavad. Vikipeedia toimetajad aga võivad artikli juures tegutseda eri aegadel ning tihti ka omavahel isiklikult üldse kokku puutumata. Mitmel viisil ei ole interneti vahendusel suhtlemine inimestele loomuomane ning meie ammused instinktid ei ole uute väljakutsetega ideaalselt kohanenud.

Võiks ju arvata, et juba Vikipeediasse sattunud inimesele ei ole interneti kasutamise kohta midagi õpetada. Vikipedistid on sellest hoolimata koondanud hulga nippe, kuidas üle pikkade distantside ruumis ja ajas suhtlust paremini korraldada nii, et töö saaks tehtud. Koostatud nõuannetega tasub kaasa mõelda ja kogemustest õppida. Võimalik, et varsti on Sul endalgi häid mõtteid selle kohta, kuidas suured projektid nagu Vikipeedia võiksid kõige sujuvamalt toimida.

Vikipeedia muutmine

Vikipeedia täiendamine ja muutmine on eelkõige motiveeritud heade ja asjakohaste artiklite saamisest. Vikipedistide arutelud artiklite täiendamise juures on seega üldiselt suunatud nende faktilisele sisule. Nii kriitika kui täiendused on kohane siduda artiklis esitatud faktidega, nende allikmaterjaliga ning küsimusega selle adekvaatsest esitamisest.

Kui Sa teed artiklis muudatusi, püüa need siduda olemasoleva sisuga, kui võimalik. Ära lisa neid lihtsalt lehekülje lõppu, vaid leia uuendustele koht, mis sobib ülejäänud artikliga. Vikipeedia artiklid peaksid säilitama muutumise juures terviklikkuse. Vikipeedia ei ole lihtsalt kommentaaride kogu teatud teemadel.

Vikipeedia on ehitatud üles koostööle - ühiselt tegutsedes jõuab rohkem kui igaüks eraldi. Kõik tahud, mille eest Sa artikli juures hoolitsed, on aja kokkuhoid teistele toimetajatele. Lisaks võid sa käsitleda teemasid, mille peale teised ehk ei tuleks, aga mis on ometi teema juures olulised. Lisa Mall:tööd {{tööd}} arutelulehe algusesse, et märkida üles eesmärgid ja prioriteedid.

Kõige aluseks on austus ja viisakus oma ligimese kohtlemisel! Vikipeedia toimetajad on pikaaegsetest kogemustest õppinud, et ägestumine üldiselt ei aita. Kõik probleemid saavad kõige parema, selgema ja kiirema lahenduse, kui tegeleda rahulikult küsimuse sisuga. Igaühel on õigus oma maailmapildile, aga see ei tähenda, et sellest ei saa rahulikult rääkida.

Muudatuste põhjendamine

Vikipeedias on kombeks kõiki muudatusi põhiruumi artiklites põhjendada. Selle jaoks saab kasutada resümeed ehk muudatuste kokkuvõtet. Teised kirjutajad peavad aru saama, miks Sa muudatusi tegid. Resümee on ka Sulle endale meeldetuletuseks, kui oled pikemat aega mõnest artiklist eemal olnud. Palun kirjelda, mida Sa muutsid ning miks. Kui see kirjeldus on liiga pikk, vii see arutelulehele. Vikipeedia üks põhimõtetest on, et artikleid võib muuta ka sisselogimata kasutaja. Seetõttu tuleb toimetajatel tihti jälgida suurel hulgal muudatusi ning selged resümeed hõlbustavad seda tegevust. Vikipeedia artiklis ei ole kohane kritiseerida ilma argumentideta ning lisada informatsiooni ilma usaldusväärsete allikateta. Väljenda kriitikat otse ja selgelt, üle pika distantsi pole võimalust täpsustusi küsida ning kavalad ja kaudsed viited ei pruugi lugejale kohale jõuda.

Kui sa kirjutad midagi arutelulehele, tuleb see ka alati allkirjastada. Loo oma allkiri kommentaari lõppu kasutades nuppu või kirjutades "~~~~". See salvestab teksti asemel Sinu kasutajanime, kuupäeva ja kellaaja. Ära artiklites allkirja kasuta.

Märgi üles ka puuduv. Kui sa kirjutad või täiendad artikli, märgi üles ka puuduv. Alati tuleb püüelda nähtuse täieliku kaetuse poole, aga kui Sa millegipärast ei suuda teatud teemat käsitleda, jäta sellest maha märk. Hea koht selle jaoks on artikli arutelulehel. Puuduva üles märkimine meelitab teisi toimetajaid panustama ja teavitab uusi lugejaid sellest, et artikkel ei anna tervikpilti.

Vikipeedias käitumine

Vikipeedias ringi liikudes tasub ennast näha võrdväärse toimetajana teiste seas. Tee julgelt parandusi, seal kus näed vigu. Kui Sa ka parandustega eksid, on suur tõenäosus, et keegi aitab artiklid taas vormi. Julgusta ka teisi, sealhulgas neid, kes Sinuga nõus ei ole, olema julged täiendamisel. Aita teistel lahendada probleeme, kui näed tekkinud erimeelsusi.

Kui Sa mõne artikli sisus kõhkled ja soovid teha parandusi, külasta kõigepealt artikli arutelulehte. Kuigi igaühe tekste võib ükskõik millisel hetkel vabalt toimetada, on algsel autoril muudatusi siiski kergem aktsepteerida, kui nende põhjused on arusaadavad. Kui arutada artikli muutmist enne arutelulehel, on võimalik jõuda konsensuseni rõõmsamalt. Oluline on ka, et Vikipeedia koostamisega on aega piisavalt ja parem on seda teha üksteist austades.

Vikis ei ole kohta autori omanditundele. Vajaduse korral tuleb teha artiklites suuri parandusi ning nendest ei tohi artiklite autorid heituda. Ainult arutelulehe kommentaare võib pidada autorile kuuluvaks. Neid ei tohiks üldiselt muuta. Mõnikord võib parandada ainult ilmseid trükivigu. Ka teised toimetajad hakkavad Su teksti julgelt ja halastamatult parandama. Ära võta seda isiklikult, ka nemad püüavad Vikipeediat parandada.

Meeleseisund muutmisel

Loova töö juures Vikipeedia loomisel on loomulik, et mängus on ka emotsioonid. Toimetajad elavad tehtud muudatustesse sisse ning võivad kergesti kriitikat üle tõlgendada. Pika distantsi pealt suhtlusel on nii kirjutaja kui lugeja vastutus hoida vestlust fookuses ja suunata see Vikipeedia parandamisele. Kunagi ei tasu ära artikli arutelude isiklikuks viimine. Oht valesti mõista on aga mõlemasuunaline ning oma vastutus on siin nii lugejal kui kirjutajal.

Mõnikord võib tüli tekkida üsna väikesest asjast. Näiteks võib kriitik kirjutada "1911. aasta Encyclopedia Britannica väidab Sulle vastupidist". Faktiliselt ei ole kriitikal midagi viga, aga lugeja panna osutada liigset rõhku isiklikule pöördumisele, kuna Encyclopedia Britannica n-ö ei nõustu tema isikuga. Sellist olukorda on võimalik ennetada vältides artiklit parandades isiklikuks minemist. Näiteks võib samal eesmärgil kirjutada "1911. aasta Encyclopedia Britannica väidab vastupidist: X". Sellisel juhul saab keskenduda selgemini väite sisule ja ehk ka teemale, kas 1911. aastal kirjutatud entsüklopeedia on veel igati asjakohane. Väiksed erinevused tekstis võivad viia suurte lahknevusteni teksti lugemisel. Üldiselt soovitab Vikipeedia artikliaruteludes isiklikku pöördumist vältida, aga seda ettepanekut ei tasu üleliia tõsiselt võtta ja võib ikka püüda tavaliselt suhelda. Tuleb lihtsalt meeles pidada, et pikal distantsil on vääritimõistmised kerged tekkima.

Lihtsaid nõuandeid sel teemal on veel:

• Püüa iseloomustada eelkõige enda seisukohti, mitte vastaspoole omasid. Väga tihti on arvamused vastaspoole seisukohtadest mõneti ekslikud, kuna selle vaatepunktiga ei olda lihtsalt piisavalt tuttav. Ära ütle: "Mina arvan, et ABC ja Sina, et DFG", vaid pigem "Mina arvan, et ABC. Mida arvad Sina?". Vastaspoolest on liigagi lihtne luua lihtsustatud kujutlusi.
• Ära spekuleeri oma kaaslase vaimse võimekuse või tervise üle. Inimesed ei too enamasti oma parimat külge mängu, kui neis rõhutada või otsida halvemaid tahke. Ei ole mõtet kutsuda kedagi mingil alal rumalaks otse või kaudselt.
• Kontrolli oma fakte! Kui inimesed ägestuvad, arvavad nad enamasti ka, et neil on piisavalt informatsiooni ägestuse allikale vastata. Võta hoog maha ja kontrolli oma allikaid. Võimalik, et oled kirjutatud artiklis kogemata teinud lause mitmetähenduslikuks, või on mõni teine toimetaja kogemata tähendust muutnud. Samuti on võimalik, et mäletad loetud allika sisu valesti, kuna ei pidanud lugemise ajal seda antud vaatest käsitlema.
• Proovi mõista vastaspoolt. Erimeelsuste rõhutamise asemel püüa leida ühisosa. Teiste toimetajate jutus võib samuti olla oluline osa tõtt, mille abil saab teemat paremini mõista.
• Kui teed nalja, siis igaks juhuks maini. Pikal distantsil ei pruugi huumor kohe ja kõigile arusaadav olla.
• Kirjuta siis, kui Sul on hea olla. Kirjuta ainult siis kui Sa oled korralikult söönud ja maganud, selge peaga ja välja puhanud. Kui Sul on parasjagu vaja kõigepealt süüa või magada, tasub keskenduda sellele, Vikipeedia ootab Sind ka mõne aja pärast. Kui Sa kirjutad midagi öösel pärast pikka väsitavat päeva, tasub kirjutatu salvestada kõigepealt enda arvutisse. Kui oled teksti puhanud peaga üle lugenud ja korda teinud, tasub see kanda Vikipeediasse sisse.
• Ole ise mõistuse hääl ja eeskuju. Suhtu kaaslastesse austusega ning eelda, et neil on sama eesmärk: kasvatada ja parandada Vikipeediat teisi toimetajaid austades. Tasub arvestada, et kaaslane võib olla Vikipeedias uustulnukas ning segadused võivad olla tekkinud teadmatusest.

Muuda, taasta, arutle, korda

Üks levinud meetod Vikipeedia täiendamisel on "Muuda, taasta, arutle, korda".

Muuda. Vikipeedia tekstide juures on muudatused peaaegu alati julgustatud. Kui Sa kahtled, muuda teksti. Kui Sa kirjutasid muudatusest artikli arutelulehel ja mõistliku aja jooksul vastust ei ole tulnud, tasub muudatus sisse viia. Teised toimetajad ei pruugi ajapuuduse tõttu vastata jõuda. Tehtud muudatus püüab teiste toimetajate tähelepanu või suudab artiklit parandada - mõlemad on head tulemused.

Taasta. Kui muudatus ei paranda artiklit ning seda ei ole võimalik ka kiiresti korda teha, nii et tulemus oleks parem, pööra muudatus tagasi ja taasta eelmine olukord. Selleks mine lehele "Näita ajalugu" ja vajuta muudatuse kõrval nupule "eemalda". Kui muudatuse on teinud mõni teine toimetaja, tuleb alati lisada eemaldamisel põhjendus. Muudatus tasub eemaldada, kui see tõesti ei lisa midagi artiklile või teeb seda hoopis halvemaks. Kui vähegi võimalik, tasub kõigepealt proovida muudatust täiendada, et teiste toimetajate vaev ei läheks kaotsi. Muudatuse eemaldamine on üks karmimaid meetmeid ning võib põhjustada uutes tulijates frustratsiooni. Samas, kui Sinu muudatus eemaldatakse tasub mõelda, et ka teiste toimetajate aeg on piiratud ja nad ei pruugi jõuda seda üksikasjalikult seletada. Kui Su muudatus eemaldatakse, tasub järele mõelda, miks see võis juhtuda ning kas nähtud vead on võimalik kergesti parandada.

Arutle. Kui Su muudatus on Vikipeediast eemaldatud, tasub sel teemal arutleda arutelulehel. Muudatuse tühistanud toimetajal peaksid selle jaoks olema üsna head põhjendused ning enamasti ollakse valmis nende üle arutlema. Kõigi toimetajate eesmärk on parem Vikipeedia ja igaüks annab oma osa vastavalt võimetele ja võimalustele. Kui keegi on Su muudatuse tühistanud, ära taasta seda kohe, kuna see võib viia toimetussõdadeni. Toimetussõjad võtavad tarbetult kõigi osaliste aega ja pärsivad Vikipeedia arengut.

Korda. Kui olete arutelul kokkuleppele jõudnud, püüa teha uus muudatus, mis arvestab ka esitatud kriitikaga. Kui oled juba näinud, et selline muutmise viis toimib, tasub seda edaspidi korrata. Kui näed puudusi, muuda Vikipeediat julget. Kui keegi tühistab Sinu muudatuse, rääkige asjad arutelulehel selgeks. Kui tühistad kellegi teise muudatuse, põhjenda võimalikult täpselt, kuna muudatuse taga on teine inimene, kes pidas tehtud muudatust vajalikuks.

Konfliktide lahendamine

Ka parima tahtmise juures ei ole võimalik vältida erimeelsusi teiste toimetajatega ning Vikipeedia huvides on olulisem see, kuidas erimeelsusi lahendatakse, kui need esile kerkivad. Vikipeediale ei ole oluline, kes võidab vaidluse, vaid selle mõju artiklite sisule. Erimeelsuste puhul on kõige tähtsamad küsimused "Mida saab sellest õppida?" ja "Kuidas nüüd edasi käituda?".

Üldiselt peaks piisama toimetajate omavahelisest arutelust arutelulehel, pidades silmas vastastikust austust. Järgi tavapäraseid reegleid. Kui saad, aita parandada. Kui tekstist midagi päästa annab, tee seda. Kui artikkel on kallutatud, lisa materjali tasakaalustamiseks või muuda sõnastust neutraalsemaks. Seleta oma parandusi. Kui Sa ei tea, kuidas parandada, pöördu arutelulehele.

Kui erimeelsused kerkivad või Sinu muudatus eemaldatakse, otsi abi arutelulehelt ja püüa selgitada, milles on probleem. Hoia fookust probleemil ja suhtu teistesse toimetajatesse austusega. Keskendu artikli sisule ning jäta arutelu käitumisreeglite kohta abilehtede tarbeks. Kui mõni teine toimetaja tõmbab Sind mitte-sisulisse vaidlusesse, püsi rahulik ja keskendu jutu praktilistele tagajärgedele.

Kui lahenduse leidmine on keeruline, võib lihtsalt vestlusest eemalduda. Vikipeedia artiklitel ei ole enamasti valmimiseks tähtaega. Arutelu igas faasis tasub mõelda, kas võiks aruteluga hetkeks vahet pidada. Väljapuhkamine aitab tihti. Sa võid alati arutelu juurde hiljem tagasi pöörduda, kui vestlus liigselt ärritama hakkab. Arvesta pika perspektiiviga. Tõenäoliselt saad Sa artikli juurde tagasi pöörduda, kui probleem on juba teiste toimetajate abiga lahendunud. Isegi kui Sinu seisukohti kohe ei arvestata, võivad nad saada artikli osaks tulevikus. Eemaldumine võib anda ka uustulnukale aega Vikipeedia tavade ja toimeviisidega tutvuda.

Tüüpvead toimetamisel

Tüüpvead on toimetustöös tüüpilised ehk sagedasti tehtud vead. Enamik vikipedistidest on teinud ise kunagi mõne nendest vigadest. Vikipedistid on koostanud neist nimekirja, et neid oleks kergem vältida.

Materjali kustutamine

• Ära kustuta kasutut teavet kohe. Võimalik, et sisu, mis ei sobi oma praegusesse konteksti, sobib mõnda teise artiklisse või sobib paremini ümbersõnastamisel. Kui Sul on kustutamise asemel võimalik teksti parandada, tee seda. Vikipeediast ei tohiks põhjuseta fakte eemaldada.
• Ära kustuta kallutatud sisu. Eemalda sisust kallutatus ja jäta faktid alles.
• Ära kustuta ilma seletuseta. Kirjuta kustutamise põhjendus lehe arutelule ja väikse märkusena muudatuse kokkuvõttesse. Artikli autor või kõrvaltvaataja ei pruugi Su põhjustest kohe aru saada ning Sa võid tekitada tarbetuid konflikte.

Täiendamine

• Juhtlõigu kirjutamisega peab nägema vaeva. See peab andma artikli sisust ülevaate ning seletama sellest tähtsama.
• Ole järjepidev artikli stiilis. Kui toimetad kellegi teise artiklit, jälgi, et lõpptulemus oleks stiililt ühtne.
• Välislingid tuleks panna kõik viidetesse või teksti lõppu. Ära viita välislinkidele teksti sees.
• Artiklitesse ei pea panema allkirja. Vikikeskkond jätab muutuste autorid ise meelde.

Liigne hool

• Ära kritiseeri teksti, toimeta seda. Vikipeedia artiklitel ei ole üht autorit, kes otsustab sisu üle lõpuni. Arutelulehele ettepaneku lisamine võib küll aidata, aga tihti on kiirem ja kõigile lihtsam kui muudatus sisse viia põhiartiklisse.
• Ära karda olla julge. Jah, Sa võid kogemata teha mõne väikese vea, aga tõenäoliselt saab keegi teine teksti jälle korda teha. Kui Sa arvad, et on põhjust parandada, siis tee seda.
• Liigne vikindamine. Vikipeedias on väga kasulik viidata teistele vikipeedia artiklitele. Sellega ei tasu aga liiale minna ning tasub arvestada, et Sa teeksid kõike lugejat arvestades ja mõistlikkuse piires.

Toimetamise liiga tõsiselt võtmine

• Ära valmistu sõjaks teiste vikipedistidega. Vikipeedia toimetajad on üpris mõistlikud ja koostööaltid. Ära nori teistega tüli.
• Vikipeedia artiklite arutelulehed ei ole niisama vestluseks. Suuna oma kommentaarid puhtalt artikli parandamisele.
• Ära pettu liiga kergesti, kui leiad kehvi artikleid. Vikipeedia on igavesti pooleli. Kui näed probleeme, siis aita neid järk-järgult parandada. Vikipeedias on väga palju tarku inimesi ja igaüks leiab midagi teha.
• Ära pettu liigselt, kui keegi toimetab Su tööd või isegi kustutab selle. On arusaadav, et hoolid artiklist, millesse oled pannud palju aega ja vaeva. Kui keegi muudab seda, siis võta arvesse tema kommentaare ja õpi nendest. Vikipeedia on teadmiste jagamiseks, mitte enda kehtestamiseks toimetajana. Koos töötamine teeb Vikipeedia kõigi jaoks paremaks.

Ülesanne

Sinu ülesanne sel nädalal on kommenteerida ja täiendada oma kaaslaste töid. Hinda nende struktuuri ja ülesehitust, proovi leida vigu. Kui oskad teksti parandada, paranda ise. Kui on anda soovitusi autorile teksti parandamiseks, tee seda. Meie ühine eesmärk on kvaliteetne ja usaldusväärne Vikipeedia ning selle jaoks teeb igaüks, mis oskab. Teiste tööde lugemine ja kommenteerimine on suurepärane võimalus ise õppimiseks.

Et testikursuse raames pole palju meil palju osalejaid olnud, proovime kommenteerida teineteise artikleid. Meie ühine eesmärk on parem Vikipeedia ning võime üksteise tööle kaasa aidata ka otse parandades. Vaata kriitiliselt kaaslase artiklit ja püüa parandused sisse viia, kui vigu näed. Kommenteeri kaaslase kirjutatud artiklit arutelulehel nii, et see artikli valmimisele kaasa aitaks.

Ole viisakas ja ole julge! Pea meeles, et Vikipeedia ehitamine on pikaajaline protsess ning seal kulub ära sõbralik õhkkond.

Lisaks kaaslaste tööle on toodud ka üks näidisartikkel Anrepi lõvi, mida on samuti võimalik parandada ja kommenteerida. Kui küsimusi tekib, andke julgesti teada!