Vikipeedia:E-kursus/2016-kevad/nädal-5

Artikli kirjutamine

Sinu ülesandeks on kirjutada väike artikkel, nagu neid oli näha esimese nädala ülesannete seas. Artikli pikkuseks on 2000–3000 tähemärki teksti, millele lisanduvad viited (nii palju, kui vaja). Soovi korral võib kirjutada veidi pikema artikli, aga sellel kursusel jaoks rohkem ei nõuta. Artikli teema võid valida soovitatud artiklite nimekirjast. Kui väga tahta, võib ka olemasolevat artiklit 2000–3000 tähemärgi ulatuses täiendada. See on isegi keerulisem ülesanne, kuna Sa pead sobitama leitud info juba olemasolevaga. Igaüks peaks kirjutama oma teksti ise. Järgmises õppetükis tegutseme nendega üheskoos.

Kasuta varasemate õppetükkide materjale ja oma märkmeid. See õppetükk aitab praktiliste probleemide juures. Sisuliselt tuleb Sul kirjutada väga lühike referaat selliselt, et see vastaks Vikipeedia nõuetele nii, nagu neid on varasemates õpptetükkides tutvustatud.

Oluline on vastavus Vikipeedia vormile, stiilile ja eesmärkidele. Artikli koostamise juures ei pea me siin oluliseks, kui palju erinevaid allikaid on kasutatud, vaid seda, kuivõrd artikkel aitab edasi eestikeelset Vikipeediat.

Teema valik

Teema saab valida endale soovitatud artiklite nimekirjast. Soovi korral on võimalik valida ka mõni muu teema, aga sellisel juhul tuleks jälgida, et see oleks piisavalt tähelepanuväärne, et Sa suudaksid sel teemal leida allikaid ja et lühike artikkel sel teemal oleks Sinu võimuses.

Artiklit kirjutama hakates tasub esimese sammuna alati otsida, kas sama või sarnane artikkel on juba olemas. Selleks tasub proovida paari erinevat märksõna, kuna nimetused võivad erineda. Samuti tasub otsida seotud teemasid. Materjalid, mida tahad koostada, võivad olla valmistatud ka mõne teise artikli raames. Näiteks, kui Sa soovid kirjutada mõne bändi liikmest, tasub vaadata kas on artikkel ehk terve bändi kohta. Vikipeedia artiklite kirjutamisel tuleks uus info alati siduda juba kirjutatud artiklitega. Võimalik ka, et Sinu mõeldud artikkel sobibki hästi alateemaks mõnesse teise artiklisse või saab mõne juba kirjutatud artikli osast arendada omaette artikli.

Kui leiad, et Sinu teemal on juba artikkel olemas, aga Sulle tundub, et seda otsitaks hoopis mõne teise nime alt, tasub teha sinna uus leht ümbersuunamise märgisega. Ümbersuunamiseks saab kirjutada tühjale lehele järgmise käsu. Artikli nimi tuleb asetada sinna, kus praegu on B täht.

#suuna [[B]]

või

#REDIRECT [[B]]

või

#redirect [[B]]

Ümbersuunamise märgi saab kätte ka laiendatud tekstiabivahendite juures Lisa all sinise noolega pildilt.

Teema valikul tasub pidada silmas järgmist.

• Ära loo artikleid oma elu või oma sõprade-sugulaste elu kohta. Entsüklopeediana püüab Vikipeedia keskenduda tähelepanuväärsetele inimestele ja isegi kui Su lähedased on tähelepanuväärsed, on raske püsida neist kirjutades neutraalne. Oma kasutajalehel ja nimeruumides võib kirjutada kõigest ning kasutajalehel mõne sõnaga endast kirjutamine väärib isegi julgustust.
• Ära loo artikleid firmast, millega Sul on isiklikud seosed. Sul võib olla raske säilitada neutraalset tooni. Kui see firma on piisavalt tähelepanuväärne, kirjutab keegi teine sellest artikli.
• Ära loo artikleid sõnadest. Vikipeedia ei ole sõnastik.
• Ära loo artikleid, mis on juba olemas. Kontrolli, kas materjal, mida tahad katta on kaetud mõnes teises artiklis.

Materjalide kogumine

Tähtsam osa artikli kirjutamise juures on materjalide kogumine. Sul tuleb koguda allikaid nähtuse iseloomustamiseks ja ka selle tähelepanuväärsuse demonstreerimiseks. Allikad võiksid olla usaldusväärsed ja ligipääsetavad ka tulevikus. Kui Sa ei ole kindel, mis allikaid kasutada, võid küsida abi näiteks aineõpetajalt. Võimalik, et teda huvitab ka teema ja ta teab Sulle sellest pikemaltki rääkida.

Allikate leidmiseks on väga hea koht kohalik raamatukogu. Hea viis asjakohast kirjandust leida on Esteri kataloogi märksõnaotsing, mille kohta on riputatud juhend siia. Esteri kataloog sisaldab suuremaid Eesti raamatukogusid. Tasub vaadata ka Urram kataloogi, kus on nähtaval väiksemad raamatukogud. Otsi valitud teemaga seotud märksõnu ja vaata, mis allikaid Sulle pakutakse. Ka internetiotsingutest on abi, aga seal pead Sa väga kriitiliselt hindama leitud veebilehtede kvaliteeti. Võib leida ka palju ebausaldusväärset informatsiooni. Eriliselt hoolikas tuleb olla elusatest inimestest kirjutades. Viited blogidele, isiklikele veebilehtedele, Facebook'ile ja YouTube'ile ei ole tihti piisavalt usaldusväärsed.

Artikli ülesehitus, stiil ja eesmärgid peaksid vastama Vikipeedia üldistele nõuetele, nagu me oleme neid varasemates õppetükkides tutvustanud. Kujutle, et Sinu artikkel lisatakse paberentsüklopeediasse. Kas on uhke tunne tehtud töö üle või tahaks selle jaoks oma artiklit veel viimistleda?

Artikli kirjutamisel on lubatud kasutada ka Vikipeedia artikleid teistes keeltes. Meeles tuleb pidada, et allikad, mis Sa oma artikli juures üles märgid, peavad võimaldama informatsiooni kontrollimist. Seetõttu Vikipeedia artiklites teistele Vikipeedia artiklitele ei viidata, kuna viimased võivad pidevalt muutuda. Allikate ülekandmine teistest artiklitest on samas lubatud juhul kui Sa oled kontrollinud, et samad allikad on sisu poolt adekvaatselt edasi antud. Vikipeedia artiklid teistes keeltes on ka selle pärast hea materjal, et nende juures on suur töö juba ära tehtud artikli ülesehituse ja sisu loomisel. Siinse ülesande juures on soovitav ise oma artikkel luua, et harjutada just artikliloomise sisulist poolt. Tavaliselt tuleb teiste keeleversioonide artiklite sisu kohandada ka oma kohaliku konteksti ja varasemate artiklitega oma Vikipeedias.

Märkmete tegemine

• Tee teemaga tutvumise ja allikate lugemise ajal märkmeid. Kõik, mida võib artikli kirjutamise juures vaja minna, tuleks lehekülje täpsusega üles märkida juba allikate lugemise ajal, sest hiljem on õigete allikate ülesotsimine ajakulukas ja tüütu.
• Alguses võid refereerimist harjutada nii, et paned algallikas esitatud väite kirja mälu järgi. Kui refereering valmis, tuleb algallikast üle kontrollida, kas terminid ja nüansid jäid paika ning kas refereering on algtekstist piisavalt erinev.
• Varu kirjutamiseks piisavalt aega ja ära esita esimest mustandit valmistöö pähe. Iga tekst nõuab küpsemiseks aega ja võimalusel mitmekordset ümberkirjutamist. Ümberkirjutamisega saab tekst paremaks ning sobivamaks tekstile seatud eesmärkidega.

Artikli pealkiri

Kui artikli pealkiri tuleb valida mitme korrektse variandi hulgast, siis üldjuhul tuleks lähtuda järgmistest põhimõtetest.

• Sünonüümidest tuleb valida laiemalt kasutatav.
• Eelistada tuleb sõna ainsuse vormi. Loomulikult on mitmuse kasutamine õigustatud, kui sõna ainsuses ei kasutata. Näiteks artikkel talgud.
• Eelistada tuleb 2006 a. õigekeelsussõnaraamatus  eelistatud või siis laiemalt kasutatavat kirjapilti. Näiteks artikkel mehhaanika tuleb ümber suunata artiklile mehaanika, mitte vastupidi.

Kasutamata jäänud pealkirjavariantidega tuleb vormistada ümbersuunamisartiklid, mis viivad põhiartiklile.

Artikli asukoht

Kursuse raames kirjutatud artiklid paigutame kõigepealt oma kasutaja nimeruumi. Nimeruum on kogum Vikipeedia lehekülgi, mille pealkirjade ees on ühesugune eesliide ehk nimeruumi nimi. Nimeruumi nimi ja lehekülje pealkiri on eraldatud kooloniga, kusjuures kooloni järel ei ole tühikut. Näiteks "kasutaja nimeruum" koosneb kõigist lehekülgedest, mille pealkirjad algavad "Kasutaja:". Entsüklopeediaartiklid on "peamises" ehk "artiklite nimeruumis", neil vastavat eesliidet ei ole. Moodustades lingi leheküljele, mis pole artiklite nimeruumis, ei tohi unustada eesliidet: KKK ja Vikipeedia:KKK viitavad täiesti erinevatele lehekülgedele.

Alamlehekülg on lehekülg, mis on oma "ülemlehekülje" alluvuses ja mille pealkiri kirjutatakse ülemlehekülje pealkirjast kaldkriipsuga eraldatult ("Nimeruum:Lehekülg/Alamlehekülg").

Alamlehekülgi on võimalik luua kõigis nimeruumides olevatele lehekülgedele, välja arvatud peamine ehk artiklite nimeruum.

Võimalik on luua ka alamlehekülje alamlehekülge jne ("Nimeruum:Lehekülg/Alamlehekülg/Alam-alamlehekülg).

Alamleheküje ülaosas kuvatakse automaatselt link ülemleheküljele.

Artikli jaoks kasutame aadressi 'Kasutaja:Kasutajanimi/Artiklinimi', kus Kasutajanimi on Sinu kasutajanimi ja Artiklinimi on nimi artiklile, mida kirjutad. Vajaduse korral saab artikli nime hiljem muuta, nii et pane esialgu kirja nimi, mis tundub õige. Sinu kasutaja nimeruum on üldiselt privaatne koht, kus saab proovida erinevaid Vikipeedia võimalusi, kirjutada mustandeid või arutleda teiste vikipedistidega. Kui Sa tõstad oma artikli põhiruumi, tunnevad ka teised vikipedistid loodu asjakohasuse pärast vastutust. Sinu oma nimeruumis on üldiselt lubatud kõigega katsetada.

Artikli postitamine

Artikli kirjutamine käib osade kaupa ja kirjutada võid julgelt otse Vikipeediasse. Arvesta ainult, et kõik salvestatud muudatused jäävad tulevikuks näha. Muudatuste jälgimise võimalus on hea sellepärast, et siis saad Sa ise kontrollida, kuidas artikkel on muutunud. Mõnikord on vaja tehtud muudatused tagasi võtta. Samuti võid Sa kasutada mõnd isiklikku tekstitöötlusprogrammi ja tõsta juba koostatud mustand Vikipeediasse. Sellisel juhul tuleb mõnikord lisavaeva näha vikivormistuse kallal.

Alustamiseks mine oma artikli lehele ('Kasutaja:Kasutajanimi/Artiklinimi') ja vajuta nupule "Loo lähteteksti", kus Sa tavaliselt näed nuppu "Muuda". Samuti võib vajutada tekstile "Alusta seda lehekülge" lehe keskel. Selleks pead Sa olema Vikipeedia keskkonda sisse logitud.

Kirjutamisel saab kasutada mitmeid vormistusvahendeid, mida oleme õppetükkide käigus tutvustanud. Enamikule vahenditest saab ligi kas klaviatuuriga käske kirjutades (nagu näiteks '''tekst''' teksti rasvaseks tegemiseks) või siis hiirega kasutajaliideselt õige nupu leides (tekstiosa rasvaseks tegemiseks tuleb valida kõigepealt tekst ja vajutada vasakult esimesele nupule, mis lisab vastava märke). Kui artikkel on juba alustatud, saab kasutada ka visuaalset tekstitöötlust, mis sarnaneb rohkem Sulle oma arvutist juba tuttavate programmidega.

Kui Sul on osa tekstist valmis ja Sa tahad seda salvestada, otsi tekstikasti alt kõigepealt eelvaate nupp. Nii saad näha, kuidas Su loodud tekst välja näeb. Selle abil leiab enamasti üles näpuvead ja vormistusvead.

Kui Sa oled tekstiga rahul, võid selle postitada. Selleks tasub kõigepealt täita muudatuse kokkuvõte ehk resümee. Sinna võid kirjutada näiteks "Lõin uue artikli" või midagi muud tehtud muudatuse kohta. Muudatuse kokkuvõtted annavad hiljem hea ülevaate nii Sulle kui teistele artiklis tehtud muudatustest ning sellest, kes mida täpselt tegi. Kui Sa tegid väga väikse muudatuse, võid teha ka lisamärke "Pisimuudatus" kokkuvõtte all.

Kui Sa muudad ainult üht alaosa juba valmistatud artiklis (proovi linke "Muuda" ja "Muuda lähteteksti" alaosade pealkirjade kõrval), lisab vikikeskkond muudatuse kokkuvõttele ise selle alaosa pealkirja.

Artikli vorm

Nagu varem räägitud, algab artikkel juhtsektsioonist, kuigi Sa ei pea seda esimesena kirjutama. Lühikese artikli puhul, nagu me praegu kirjutame, piisab selle pikkuseks ühest lõigust. Nii lühikese artikli puhul jõuab katta üldiselt 2–3 alateemat. Vaata teisi lühikesi artikleid esimese osa nimekirjast eeskujude otsimiseks.

Õppeülesandena ei ole tähtis, et Sa kirjutaksid väga pika ja ulatusliku artikli. Tähtsaim on, et Sa järgiksid Vikipeedia artiklite eesmärke, ülesehitust ja tavapärast stiili. Artikkel võiks olla eneseküllane ja juhtlõik võiks olla kooskõlas artikli sisuga. Järgmisel nädalal tegutseme artiklitega edasi üheskoos. Võid lõpuks ka vaadata ja võrrelda, mis teised on teinud.

Ülesanne

Vali teema kursuse jaoks soovitatud artiklite seast ja kirjuta väikesemahuline artikkel. Sa oled praeguseks saanud üsna hea ülevaate erinevatest probleemidest, millega kirjutamise juures tuleks arvestada. Kasuta kirjutamise kõrval kõiki loetud materjale nii sagedasti kui vaja. Töö alustuseks märgi väljavalitud teema siia lehele, et teised osalejad sama teemat ei võtaks. Kui info leidmine valitud teemal osutub raskeks, võid vabalt vahetada teemat. Jälgi ainult, et Sa ei võtaks teistega sama teemat.

Artikli kirjutamise käigus tasub vaadata ka Vikipeedia muutmisjuhendit konkreetsete küsimuste lahendamiseks. Kui artikli kirjutamise käigus tekib veel küsimusi, võib nad esitada kursuse vestlusruumis või saates E-kirja kasutajale Kasutaja:PeeterT. Selleks võib minna kasutaja lehele ning leida vasakul ääres nupp "Saada sellele kasutajale e-kiri". See järel avaneb Vikipeedias tekstiaken, kuhu võib küsimuse kirjutada.