Vikipeedia:E-kursus/2016-kevad/nädal-3

Artikli väljenduslaad ja entsüklopeediline stiil

Vikipeedia artiklite eesmärk on teha otsitav informatsioon lugejale võimalikult kergesti mõistetavaks. See puudutab ühelt poolt artikli struktuuri ja seoseid teiste artiklitega, teiselt poolt aga väljendust ja keelelist külge. Vikipedistid on selleks välja töötanud hulga nippe, mille abil saab teha lugemist lihtsamaks igas keeles. Mõned nipid on mõeldud just eesti keelele.

Entsüklopeediline stiil muuda

Kirjutamislaadi, mille eesmärgiks on informatsiooni kompaktselt koondada ning üldsusele loetavaks teha, võib nimetada entsüklopeediliseks stiiliks. Sel on läbi aegade olnud erinevaid piiranguid - näiteks tavalistes paberentsüklopeediates kasutatakse palju temaatilisi lühendeid. Digitaalsetes entsüklopeediates ruumipiirangut ei ole ja lühendeid ei pea kasutama. Paljud võtted teksti lihtsuse ja lühiduse saavutamiseks on siiski samad.

Entsüklopeediline stiil on väljenduslaad, millega ei pruugigi igapäevaselt kokku puutuda. Kooliõpikud võivad näiteks omaks võtta palju jutustavama stiili ning igapäevane omavaheline keelekasutus on midagi muud. See võib erineda üsna oluliselt ka emakeeletunnis kirjandite jaoks õpetatust just teksti eesmärkide tõttu. Seetõttu tuleb entsüklopeedilise stiili kirjutamist eraldi õppida. Eeskuju võib leida ehk paberentsüklopeediatest, ehkki ka need erinevad üksteisest nii vormilt kui eesmärkidelt.

Entsüklopeediline stiil taotleb informatsiooni kättesaadavust ka pinnapealse lugeja jaoks. Üldiselt ei moodustata entsüklopeedilises stiilis pikemaid mõttekäike ja välditakse hinnangute andmist. Informatsiooni kergeimaks edastamiseks sobib enamasti lihtsaim väljendusviis. Keeruliste mõtete lihtne väljendamine nõuab kogemusi ja harjutamist.

Konteksti loomine muuda

Entsüklopeedilisele stiilile on omane eelmisest õppetükist tuttav konteksti loomine. Teistsuguse taustaga lugejat arvestades on oluline väljendada ka autorile ilmselget. Iga lause peaks olema iseseisvalt arusaadav.

Üldnõuanded muuda

Mõtle lugejale. Niisamuti kui artikli sisu puhul, tuleb ka väljenduslaadi juures mõelda lugejale. Lugeja eesmärk võib olla leida vajalik info üles võimalikult kiiresti, mistõttu ta ei pruugi lugeda artiklit algusest lõpuni. Seetõttu tasub hoolitseda, et teksti osad ja kirjutatud laused oleksid mõistetavad ka eraldi lugedes.

Too esile kõige tähtsam. Püüa anda lugejale kohe võimalikult ulatuslik ülevaade tähtsamast. Lugeja ei peaks üksikasjade puhul enam üllatuma.

Väljenda lihtsalt, kompaktselt ja täpselt. Laused tuleks taandada hädavajalikule. Liigsed sõnad ei lisa usaldusväärsust, samas ei õigusta kompaktsus informatsiooni väljajätmist.

Kirjuta faktidest. Keskendu ainult allikate abil tõendatavatele väidetele. Püüa oma seisukohti varjata ja hoidu lugejaga koos arutlemast. Neutraalsusest on kasu eriti juhul, kui seisukohad võivad tõesti erineda.

Loe tekst pärast valmimist läbi. Pärast artikli kirjutamist loe see mõne aja pärast uuesti üle rahuliku ja kriitilise pilguga. Uuel lugemisel võib teema olla palju selgem ning pole üllatav, kui leiad olevat vajaliku teha põhjalikke ümberkorraldusi. Need on peaaegu alati vaeva väärt.

Info esitamine muuda

Ka keerulisi mõtteid saab väljendada lihtsalt ning see ongi omaette väärtusega kunst. Kõige parem on kasutada lihtlauseid. Püüa jaotada esitatav info väikestesse hoomatavatesse üksustesse. Üldiselt on see võimalik.

Info esitamisel tasub seega alustada lihtsamast ja üldisemast. Näiteks lausete loomisel tasub alustada nimisõnadest ning lause kesksest sisust. Keerulisemate mõtete tutvustamine käib sammhaaval.

Uute mõistete sisse toomisel jälgi, et need oleksid arusaadavad. Lingi uus mõiste kohe ka vastava Vikipeedia lehega, ka siis, kui seda pole veel kirjutatud. Vikipeedia keskkonnas toetuvad artiklid üksteisele ning seetõttu ei pruugi iga mõistet artiklis põhjalikult tutvustada. Huviline lugeja leiab vastused naaberartiklitest. Kui lingitud artikkel on veel kirjutamata, annab link hea märguande teistele vikipedistidele, et seda artiklit on vaja.

Lausete loomisel tuleb alustada kõige tähtsamast. Üldiselt eeldatakse, et lugeja eesmärgiks on leida otsitav info võimalikult kiiresti. See tähendab, et nad ei pruugi artiklit algusest lõpuni lugeda ja on tänulikud, et kõige olulisem on tekstis esile tõstetud.

Neutraalne toon aitab lugejal harjumuspäraselt tekste lugeda ning aitab ka erimeelsusi lahendada, kui mõnel teemal vikipedistid ei ole ühel nõul.

Ühe artikli sees püüeldakse väljenduse kompaktsusele ja arusaadavusele. Mõnikord on nende vahel raske tasakaalu leida. Sellisel juhul tasub vaadata teisi artikleid sarnastel teemadel. Lõplik otsus jääb ikkagi toimetaja teha.

Neutraalne vaatepunkt muuda

Vikipeedia üheks oluliseks põhimõtteks on austada neutraalset vaatepunkti. Pea meeles, et Sa püüad edastada infot, millega igaüks saaks lõpuks nõustuda, kui on allikaid kontrollinud. Ära too teksti sisse isiklikku hinnangut, isegi kui Sa arvad oma lugejat seda jagavat. Vikipeedia käsitleb ainult selge allikaga fakte ning ei loo uusi teadmisi. Avalikke arvamusavaldusi teistelt inimestelt võib ja saab esitada nii, et kõik väite õigsusega nõus on (s.t. nad on nõus, et kõnealune inimene tõesti on avalikult nii arvanud).

Artikli autori perspektiiv peegeldub väga tihti sõnakasutuses ning Vikipeedias kasutatakse üldiselt umbisikulist tegumoodi, mis jätab autori isiku nähtamatuks. Vikipeedias ei sobi kasutada vorme 'mina', 'meie' või 'sina'. Artikli lugejatel tekib õigustatud küsimus, kellest parasjagu juttu on. Need vormid toovad äärmiselt tugevalt esile ka autori positsioon. Isegi rääkides kõiki inimesi iseloomustavatest tõsiasjadest ei ole kohane kasutada vormi "meie", vaid tuleb säilitada neutraalsust. Vaatepunktide kõrvalejätmine teeb üldiselt tekstid ka kompaktsemaks, lihtsamaks ja Vikipeedia jaoks ilusamaks.

Keelekasutus võib sisaldada mittefaktilisi perspektiive ka varjatult. Sõnad nagu "juba", "ometi", "isegi", "kahjuks", "parim", "muidugi", "loomulikult", "ilmselgelt", "loodetavasti" jt annavad artiklile raami. Niisugused sõnad eeldavad midagi lugeja teadmiste kohta (mis ei pruugi vastata tõele) või loovad artikli faktide kohale omalaadi loo või hoiaku. Üldiselt nad Vikipeediasse ei sobi. Ära ütle lugejale, et miski on irooniline, üllatav, ootamatu või naljakas. Sellised hinnangud ei puutu faktidesse ning ei kuulu Vikipeediasse.

Mõnikord on kohane väiteid raamistada valdkondade või arvamuste kaupa. Näiteks mõni nähtus võib olla oluline meditsiinitöötajatele või olla kirjeldatav üht moodi teatud klassifikatsioonide järgi. Kui on alust kahelda klassifikatsiooni õigsuses, saab selle alused esile tuua. Näiteks võib kirjutada umbisikuliselt, et keegi "kuulub kärnkonnaliste sugukonda" aga sama olendi kohta võib kirjutada ka, et teda "loetakse kärnkonnaliste sugukonda" kellegi poolt või millegi alusel. Paljudel teemadel on üldsuses aga jõutud teatud konsensusele ning klassifikatsiooni ei pea esile tooma.

Hinnanguid ei tasu Vikipeedias üldiselt anda. Kui mõnd nähtust peetakse asjatundjate poolt 'parimaks', siis üldiselt on võimalik seletada seda asjatundjate põhjenduste kaudu. Selle asemel, et öelda, et miski on 'parim', 'tähtsam' või 'olulisim', näita lugejale, kelle arvates ja miks see nii on. Siis saab lugeja ise otsustada, kas ka tema peaks võtma omaks subjektiivse hinnangu, et see miski on tõepoolest parim.

Vikipeedia artiklid püüavad ka vältida ajahetke määramist. Artiklitesse ei tasu kirjutada väljendeid, mis kipuvad kiiresti aeguma (nt sõnad nagu 'tänini', 'hiljuti', 'praegu'). Kui olukord muutub, tuleb niigi teksti uuendada ning seetõttu ei lisa need sõnad informatsiooni. Võimalik on kasutada stabiilsemaid väljendeid, näiteks "alates 2005. aastast" või "1990ndatel" või siis kirjutada sulgudesse (2008. aasta augusti seisuga). Enamasti ei ole tarvis artikli kirjutamise hetke kuidagi määratleda. Nagu eelmises õppetükis öeldud, ei tegele Vikipeedia ka tuleviku ennustamisega ning tulevikku määratlevad väljendid ei sobi enamasti sisuga.

Vähima üllatuse printsiip muuda

Vikipedistid on võtnud omaks ühe huvitava stilistilise põhimõtte, mida on kutsutud näiteks 'vähima üllatuse printsiibiks'. Paljud ei pruugi küll teada sellist terminit, aga põhimõttega ollakse enamasti nõus.

Vikipeedia artiklis peetakse üldiselt õigeks edastada kõige tähtsam info kõige ees. Sellisel juhul saab lugeja kohe teada, millest jutt on ning loeb edasi, kui teda huvitavad üksikasjad. Sedasi püütakse lugejat võimalikult vähe üllatada. See printsiip on paljuski vastupidine suurele osale ilukirjandusest ja tänapäeva ajalehtedest, kus esialgu püütakse lugejas tekitada uudishimu millegi tundmatu vastu. Vikipeedia artiklites toimub asi vastupidi: lugejas äratatakse huvi täpse lubadusega selle kohta, mis järgnevas tekstis kirjas on. Faktid ise on nii põnevad, et õige artikli leidnud lugeja tahab lugeda just üksikasjadest.

Niisiis tuleb püüda vältida väheolulise informatsiooni esitamist sissejuhatusena. Isegi siis, kui nii tundub paremini kõlavat või põnev, tasub kõrvalteemasid vältida. Vikipeedia tekstid alustavad nii artikli, lõigu kui lause tasemel kõige tähtsamast ning toovad hiljem esile vähemtähtsa. Lausestuse puhul on kasulik vaadata, et teksti osad oleksid loetavad ka iseseisvalt. Lauseid ei tasu omavahel grammatiliselt siduda erinevate ase- ja sidesõnadega. Kui lause mõistmiseks peab vaatama ka eelmist lauset, ei võimalda see lugejal otsida just temale olulist fakti. Enamasti on võimalik teksti esitada ka iseseisvalt mõistetavate lihtlausetena. See samas ei tähenda, et ase- ja sidesõnu ei peaks üldse kasutama. See on autori otsustada, kuidas teksti saaks kõige lihtsamaks.

Kõige olulisema leidmisest muuda

Vikipeedias tuleb artikli autoritel teha tööd olulise eristamiseks vähemtähtsast ning esimese esiletoomisel. Autor peab enda jaoks läbi mõtlema informatsiooni ja selle esitamise järjekorra. Näiteks kui kirjutada kärnkonna anatoomiast, käitumisest, elukeskkonnast ja evolutsioonilisest päritolust, tuleb iga alateemat alustada just selle jaoks tähtsamast. Tasub mõelda, et järgnev osa peaks omamoodi mahtuma eelneva sisse ja seal peab olema juba sellele vihjatud. Olulise ja ebaolulise eristamise oskus areneb peamiselt praktikaga ning näiteks sama teksti uuesti kirjutamisel. Mustandteksti põhjal päris artikli kirjutamise ajaks on autoril palju parem arusaam sellest, millest artikkel räägib. Olulisem eristub siis ka palju kergemini.

Näita, ära kirjelda muuda

See põhimõte on tekstide koostamisel kasutusel mitmel pool, kujutavas kunstis, kirjanduses, filmikunstis. Ei ole mõtet öelda, et peategelasel olid tähtsad või tähtsusetud mõtted, vaid tuleks kujutada neid mõtteid ja lasta lugejal ise otsustada. Samamoodi ei ole mõtet öelda, et Erika Salumäe on eesti läbi aegade parim trekisprindisõitja. Samas on täiesti adekvaatne öelda, et Salumäe on Eesti trekisprindisõitja, kes võitis taasiseseisvunud Eesti esimese olümpiakulla. Ta on püstitanud 15 maailmarekordit ning on valitud Eesti parimaks naissportlaseks üheksal aastal. Niimoodi saab artikli autor näidata oma kirjatöö aluseks olnud allikaid. Lugeja võib siin teha oma järeldused selle kohta, kas kedagi tuleks parimaks pidada. Ei pea ka kasutama üldsõnalisi väljendeid nagu Erika Salumäed peetakse parimaks rattasportlaseks. Tema valimine Eesti parimaks naissportlaseks on aga fakt, mida saab raporteerida.

Sisutud väljendid muuda

Inimkeel võimaldab kasutada sõnu ilma midagi sisulist ütlemata. Näiteks võib kirjutada, et rRNA transkriptsiooni regulatsioon on keeruline protsess, mis sõltub paljudest teguritest. Samuti näiteks, et teatakse mitmeid erinevaid tsellulaase, erinevate struktuuride ja funktsioonidega. Mõlemal puhul sai midagi justkui öeldud, ent samas jäi informatsioon edastamata. Parem on öelda kohe näiteks loeteluna, millistest teguritest rRNA transkriptsiooni regulatsioon sõltub või milliseid erinevaid tsellulaase tuntakse.

Võib juhtuda ka, et muidu sisukasse lausesse satub üksikuid liigseid sõnu, mille eemaldamine ei muudaks lause tähendust, aga mille puhul tundus alguses neid loomulik kaasata.

... kasutavad selliseid reisipakette, kus... -> kasutavad reisipakette, kus.
Kasutatakse mitmeid erinevaid väetisi. -> Kasutatakse mitmeid väetisi.
see sisaldab endas -> see sisaldab
inseneride poolt tehtud -> inseneride tehtud

Seetõttu tuleb tekst ka pärast kirjutamist üle lugeda ja vaadata, kas kogemata ei ole kirjutamise käigus teksti sattunud üleliigseid sõnu.

Mitmetähenduslikkus muuda

Kompaktsus nõuab väljenduslikku täpsust. Ei ole mõtet jutuga keerutada ega väljenduda umbmääraselt. Ähmaste või mitmetähenduslike sõnade kasutamine tekitab üldiselt probleeme lugejale, kes võib jutust valesti aru saada või on sunnitud lisaallikaid otsima.

Tüüpilised umbmäärased väljendid on näiteks:

... sellega on seotud ka ... (kuidas täpselt on seotud, põhjuslikult? käsitlustes? mille kaudu?)
..., asjasse puutub ka ... (kuidas puutub?)
... sel on positiivne mõju fermenteerimisprotsessile (missugune täpselt? kas soodustab protsessi kulgemist?)

Lause pikkus muuda

Kõige parem on kasutada lihtlauseid. Enamasti on kirjavahemärgid mõeldud mõtete eristamiseks lauses. Kui reeglite järgi peab panema ühte lausesse komasid, mõttekriipse ja semikooloneid, on seal tõenäoliselt ka mitu mõtet. Väga tihti on võimalik teksti selgust ja loetavust parandada nende mõtete eraldi lausetesse tõstmisega. See sunnib autorit väga täpselt läbi mõtlema, kuidas need mõtted ikkagi omavahel seotud on ning mis on selles tekstistruktuuris paratamatu, mis juhuslik. Kui Su tekstis on väga palju komasid, tasub sõnastus kriitiliselt üle vaadata. Tõenäoliselt saad Sa teksti lihtsamaks teha. Sidesõnad ja komad on ka hea koht, kus mõtete piire otsida.

Näiteks:

2012. aastal avaldatud teadustöös uuriti Euroopa ja Põhja-Aafrika kärnkonnaliikide (Bufo bufo) omavahelisi fülogeneetilisi suhteid ja tulemused osutasid uuritavate vahel leiduvale pikale evolutsioonilisele ajaloole.

Aga nii on parem:

2012. aastal avaldatud teadustöös uuriti Euroopa ja Põhja-Aafrika kärnkonnaliikide (Bufo bufo) omavahelisi fülogeneetilisi suhteid. Töö näitas, et kärnkonnaliikide vahel on pikk evolutsiooniline ajalugu.

Artiklid peaksid kasutama ainult vajalikke sõnu. See ei tähenda, et vähem sõnu on alati parem, aga kui Sul on valida mitme võrdväärse väljendusviisi vahel, vali see, mis on kompaktsem ja lühem. Kompaktsuse huvides ei tohiks kõrvale jääda väärtuslik info.

Vikipeedias on hea, kui laused ei toetu väga üksteisele ning on mõistetavad ka iseseisvalt. Lausete sõltuvus eelnevast tekstist on tihtipeale näha asesõnade nagu "see", "tema", "seal" jne liigses kasutamises. Muidugi ei ole need asesõnad keelatud, aga kirjutaja peab olema teadlik ohust lauseid liiga tihedalt omavahel siduda. Enamasti saab lauseid moodustada nii, et nad on mõistetavad ka väljaspool konteksti. Lugeja, kes kiiruga otsib tekstist informatsiooni, hindab väga tööd, mis on tehtud mõtete kompaktseks seadmisel. Püüa fakte väljendada kompaktselt ja võimalikult lihtsalt.

Terminoloogia muuda

Vikipeedia artiklites tuleb tihti kasutada erialatermineid. Kirjutamise juures tuleb seetõttu tähele panna laia lugejaskonda. Teksti peamine eesmärk on harida lugejat, kes teemast väga palju ei tea. Kui mõnes valdkonnas on olemas mitu sõna ühe mõiste kohta, tasub mõelda, kas mõni neist võiks olla võõrale lugejale paremini arusaadav. Eesti keeles on tihti võimalik kasutada võõrapäraste sõnade asemel omajuurelisi sõnu, mis on üldiselt uuele huvilisele mõistetavamad.

Kirjutamisel tasub kasutada kõiksugu sõnastikke ja keeleabiressursse. Need ongi loodud igapäevaseks kasutamiseks ja konsulteerimiseks ning aitavad meid ka lihtsamate tekstide loomisel.

Mõned veebiabivahendid eesti keele kasutajale

Õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013
Võõrsõnade leksikon 2015
Ametniku soovitussõnastik 2013
Sünonüümisõnastik 1991
Vastused keelenõuvakast 2016 Kasutage keeleabi otsingumootorit ülal paremal.

Võõrkeelest tõlkimine

Oskusõnastike loendeid ja otsimootoreid

Ühe artikli sees tuleb kindlasti kasutada mõisted ühtselt. Kui sama mõistet võib väljendada eri sõnadega, tuleb tutvustada kõiki sünonüüme alguses ning seejärel valida neist üks. Näiteks "Selle protsessi käigus toimub transkriptsiooni alustamine ehk initsiatsioon, RNA ahela pikenemine ehk elongatsioon ning RNA ahela lõpetamine ehk terminatsioon." Artikli jooksul tasub siis kasutada kas ainult terminit "transkriptsiooni alustamine" või "initsiatsioon". Kui valida põhimõisteks "initsiatsioon" on soovitav valida ka teised mõisted sarnaselt - nii "elongatsioon" kui ka "terminatsioon". Paljudes olukordades on siiski põhjust eelistada omajuurelisi sõnu, kuna nad on uuele lugejale kergemini taibatavad.

Artikli pealkirjale viitavad mõisted tuleb esmasel mainimisel panna rasvasesse kirja. Uued terminid on soovitavad linkida teiste artiklitega Vikipeedias. Sõna tuleb linkida esimesel mainimisel, kuna just siis on suurim tõenäosus, et lugejal on vaja mõiste seletust. Kui tegemist on sünonüümidega, tuleb linkida ainult esimene neist. Termineid võib lühidalt seletada ka sõna järel sulgudes.

Tõlkimine muuda

Oluline osa omakeelse informatsiooni kättesaadavaks tegemisel on tõlketööl. Võõrkeeli kasutades saame ligi palju suuremale teabekogule kui oma keelega piirdudes, ning heast tõlkest võõrkeelest on palju kasu. Samas on kogenud vikipedistid jõudnud ühele nõule, et halb tõlge on enamasti halvem kui tõlkimata jätmine. Hea tõlge peab olema üheaegselt nii lihtne kui ka täpne. Selle saavutamine nõuab kogemusi ja hoolt teksti koostamisel.

Enamasti ei klapi näiteks eesti keele ja originaalkeele (nt inglise keele) sõnade tähendusvarjundid ja lauseehitus, mistõttu tuleb peaaegu iga lause tervenisti ümber teha ja mõte tervikut silmas pidades uuesti sõnastada. Kõige halvem lahendus on võõrastele sõnadele lihtsalt eestikeelsed vasted leida ja need samadele kohtadele asetada. Niisuguse tõlke lugeja peab hakkama teksti mõttes üle tõlkima ning originaali lugemine võib osutuda lihtsamakski. Mitmes keeles tegutsedes on aga kerge sattuda „laisale“ tõlkele, kuna tõlkides võib tunduda, et lugeja peaks asjast sama moodi aru saama, nagu tõlkija hetkel mõtleb (sellest väärarvamusest saab lahti kogemustega). Tõlketekst tuleb pärast valmimist ning lühikest pausi kindlasti uuesti üle lugeda. Ei ole välistatud, et parandusi tuleb teha isegi igas lauses.

Levinud probleemid: sõnade lihtne asendamine - sõnad eesti keeles võivad olla küll sarnased, aga veidi teistsuguse tähendusega. Näiteks inglise keele 'character' ei vasta alati eesti keele sõnale 'karakter', vaid enamasti on palju sobilikum 'iseloom'. Kui inglise keeles võib üks sõna tähendada paljusid erinevaid asju, siis eesti keeles tuleb tõlkes kasutada erinevaid sõnu. Lauseehitus ja sõnajärg - inglise keeles kasutatakse mõtete sidumiseks palju asesõnu ja osalauseid. Eesti kirjakeeles on selleks palju paremad vahendid, mille abil saab teha teksti, mis on lihtsam ja kergemini mõistetav. Peaaegu kunagi ei sobi eesti keeles kasutada sõnu täpselt samas järjekorras kui originaalkeeles. Liigne eessõnade ja tagasõnade kasutus - paljudes indo-euroopa keeltes kasutatakse kaassõnu funktsioonides, mida eesti keeles täidavad käänded. Tihti on ka eesti keeles võimalik kasutada seal kaassõnu nagu 'üle', 'peale', 'poolt' jne. Enamasti on võimalik sama tähendust aga lihtsamalt väljendada käänete abiga. Võõrkeelsest lausest tuleb kõigepealt välja lugeda selle mõte ja siis see mõte eesti keeles kirja panna. Võõrkeelse lause esialgsest ehitusest ei tule entsüklopeedilise teksti loomisel väga palju hoolida.

Lisa muuda

Kuidas kirjutada definitsiooni muuda

Üks tähtsamaid osi Vikipeedia artiklis on artikli teemaks oleva nähtuse definitsioon. See esitatakse kõige alguses ja peab hõlmama kõiki artiklis esile toodud tahke. On võimalik, et Vikipeedias pakutud definitsioon on ülevaatlikum kui ükski tema allikatest.

Kõige esimesena tuleks kirjutada termin nii, nagu see on esitatud artikli pealkirjas. Termin peab olema nimetavas käändes (mitte 'pärmseeneks nimetatakse', vaid 'pärmseen' on) ja rasvases kirjas. Selle järgi võib kirjutada sünonüüme (näiteks Metaani oksüdeerivad bakterid ehk metanotroofid ehk metanotroofsed bakterid), mis on kõik samuti rasvases kirjas.

Edasi seletatakse lahti mõiste peamine sisu. Enamasti on sellel kaks komponenti: kõrgem klass või liik, kuhu mõiste kuulub, ning tema kõige olulisemad omadused. Võib mõelda sellele, mis eristab seda mõistet teistest sama klassi mõistetest.

Üld- või liiginimetuse puhul tuleb tähele panna, kas mõiste käib eseme, omaduse, protsessi või seisundi kohta. Definitsioon peab selle selgelt edasi andma. Seisund võib olla küll protsessi tulemus, aga artikkel peab selgelt näitama, kas mõiste viitab protsessile või tulemusele.

Tähtsama leidmisel tuleb mõelda sisuliselt nähtusele. Vaatame näitlauset.

Narkolepsia on krooniline neuroloogiline haigus, mida põhjustab aju suutmatus reguleerida normaalselt une-ärkveloleku tsükleid.

Siin tuleb mõelda kirjeldatava nähtuse üle. See lause on küll faktiliselt õige, aga kas see määratlus on peamine, mis eristab narkolepsiat teistest neuroloogilistest haigustest? Kui tegemist on haigusega, siis tasub eelkõige mõelda haigusnähtudele või toimemehhanismidele. Narkolepsiat saab defineerida näiteks nii:

Narkolepsia on krooniline neuroloogiline haigus, mida iseloomustab kontrollimatu lühiajaline unevajadus.

See on juba olemuslikumalt nähtusega seotud. Haigusi on ikka diagnoositud nende põhjustatud probleemide järgi.

Definitsioon on ka koht, kus võib tuua välja sõna etümoloogia ehk päritolu. Sõna etümoloogiast võib ka pikemalt kirjutada omaette sektsioonis.

Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus'), osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näit. ühele rahvusele.

Aksioom (kreeka keeles axiōma 'see, mis on vääriline') tähendab üldkeeles väidet, mille tõesuses pole kahtlust.

Samamoodi on definitsioon hea koht, kus ära tuua sõna hääldus. Vikikeskkond pakub vahendeid ka erinevate keelte kirjapiltide väljatoomiseks.

Aikido [aikidoo] (jaapani keeles 合気道 või vanemas kirjapildis 合氣道) on nüüdisaegne jaapani enesekaitse süsteem ja võitluskunst, mille lõi Morihei Ueshiba (1883–1969) erinevate vanade budo-koolide põhjal 20. sajandi alguses.

Definitsioon on ühtlasi ka koht, kus mainitakse esimest korda teisi põhimõisteid ning enamik neist tasub siduda lingiga teiste Vikipeedia artiklitega, olgu need juba kirjutatud või veel mitte.

Konkreetsed keelelised juhised muuda

Alati, kui võimalik, kasuta kirjutamisel abivahendeid: spellerit, sõnastikke jne.

Väldi "alaseid", nt mitte "kosmosetehnoloogia alased rakendused", vaid "rakendused kosmosetehnoloogias". Mitte "robootika alastel võistlustel", vaid "robootikavõistlustel".

"Teevad" vormist. Võib-olla tõesti ei ole see sisuliselt kohane. Aga grammatiliselt võiks arvata küll, et kui miski on opioidide poolt indutseeritud, siis see tähendab, et opioidid indutseerivad seda, ehk kutsuvad seda või selle esile.

Väldi sõna "poolt" kasutamist, eriti siis, kui jutt on konkreetsest inimesest, mitte kollektiivist (nt "tema poolt tehtud" -> "tema tehtud", "tema poolt on tehtud" -> "tema on teinud"). Passiiv ei ole eesti keelele omane kõneviis. "Poolt" on õigustatud fraasides nagu "ida poolt lähenevad hõimud". "Poolt"-vormide vältimine vähendab lugeja vaeva, tehes teksti lühemaks ja lauseehituse lihtsamaks.

"Erinev" võib tihti olla liigne sõna. „Erinevad vaatlusviisid“ on lihtsalt „vaatlusviisid“, „kahel erineval viisil“ on samuti „kahel viisil“, „erinevad pilved“ pigem „eri pilved“ jne.

Samamoodi aitab teksti lihtsusele kaasa nimisõnavormide piiramine (selle kohta on uuringuid, et tegusõnu on lihtsam lugeda), mitte "esineb lühike kasv" või "esineb X-i puudumine" (juba parandatud, näen).

"Omama" on eesti keeles enamasti asendatav millegi täpsema ja lühemaga. Näiteks "ta omab" asemel saab kirjutada "tal on". Tihti teeb see lause ka palju lühemaks ja selgemaks

Võõrkeelsed sõnad tuleb kirjutada kaldkirjas.

Väljavõtteid keelenõuvakast muuda

Kas õige on „enamikule inimestele“ või „enamikele inimestele“? – Sõna enamik jääb ainsusesse: enamikule inimestele, sobib ka enamikule inimestest.

Sõna enamik kasutatakse ainult ainsuses: õige on enamikus piirkondades, ent ei ole õige „enamikes piirkondades“.

Kas „enamuse asjadega“ või „enamuste asjadega“? – Kirjakeeles on enamiku asjadega ('suurema osa asjadega').

(Enamus on 'arvuline ülekaal', enamik on 'suurem osa'. Mõlemad sõnad jäävad ainsusesse, mitmuses ei ole neid õige kasutada.)

Otsi ise keelenõuvakast lisa!

Kirjavahemärgid muuda

Artiklites peaks eristama sidekriipsu mõttekriipsust. Tähenduses 'kuni' kasutatakse keskmist kriipsu, näiteks lk 156-174 asemel tuleb kirjutada lk 156–174.

Lühendite ja numbrite puhul kasutatakse käänete esitamisel sidekriipsu. Näiteks FIE-d. Ülakoma kasutatakse võõrsõnade puhul, kui nende hääldus erineb sama sõna lugemisest eesti keeles. Näiteks Colbert'i saade. Kui käänamine ei muuda sõna, kasutatakse lihtsalt ülakoma. Näiteks nime Chevrolet omastav on ülakomaga: Chevrolet' esindus.

Numbrite puhul kasutatakse eesti keeles koma, mitte punkti. Näiteks 4,3 km ja 15,5%. Eesti keeles ei panda järguühiku klasside vahele komasid. Näiteks 1 500 000 (mitte 1,500,000 nagu inglise keeles).

Ülesanne muuda

Kodune ülesanne on seekord peamiselt iseseisvaks õppimiseks. Siin lehel on hulk praktilisi näiteid ülaltoodud põhimõtete kohta. Need näited pärinevad teiste vikipedistide artiklitest, kus leiti tarvilikuks mõnd aspekti parandada.

Sinu ülesanne on vaadata need näited rahulikult läbi. Iga näitelause puhul on kõigepealt näha esialgne variant, mida annab natuke parandada. Mõtle, kuidas seda teha. Tee märkmeid. Seejärel vajuta nupule 'vihje'. Vaata, kas Su mõtted läksid samas suunas. Mõtle veel. Vajuta lahendusele, et näha pakutud lahendust. Vaata seejärel seletust, kui Sa pole kindel, milles asi.

Ülesannetest võib muidugi ka põgusalt läbi lapata, aga sellisel juhul ei saa keegi sellest palju kasu. Õppeülesannetest on tulevikus abi, kui need korralikult läbi töötada. Kui Sul on kommentaare mõne näidislause kohta, võid lisada need arutelulehele. Ülesannete laused on paljuski praegugi Vikipeedia lehtedel näha ja kui Sul on mõtteid, kuidas neid veel parandada, saab enamasti ka need parandused sisse viia.