Ava peamenüü
Eelnev:
Arhiiv 20
Üldise arutelu
Arhiiv 21

19. oktoober 2011
Järgnev:
Arhiiv 22

Sisukord

Commonsi aasta pilt ehk POTY 2010Redigeeri

Praegu on käimas Commonsi aasta pildi hääletus, kus osaleb ka pilt "Helkivad ööpilved Kuresoo kohal". Hääletada saab siin. Pelmeen10 1. mai 2011, kell 16:47 (EEST)

POTY 2010, hääletada saab 7. juunini 2011.
projektileht http://commons.wikimedia.org/wiki/Category:POTY_2010
finalistid http://commons.wikimedia.org/wiki/Commons:Picture_of_the_Year/2010/Finalists
osalemiseks peab olema natuke aega olnud wiki kasutaja ja paarsada toimetamist ka vajalikud...
suwa 31. mai 2011, kell 13:02 (EEST)
hääletama! aega on veel paar päeva ainult! :) suwa 2. juuni 2011, kell 10:06 (EEST)

WikimaniaRedigeeri

Kas keegi plaanib minna ka Wikimaniale see aasta? Alts 8. jaanuar 2011, kell 17:17 (EET)

Oli mõte, et võiks proovida sellele stipile kandideerida.--Kyng 10. jaanuar 2011, kell 22:20 (EET)

MallidRedigeeri

Kas mallid ei võiks olla ka tavaliste kategooriate all? Näiteks see siia aga ka see siia? Pelmeen10 21. august 2010, kell 18:24 (EEST)

Mina neid tavaliste kategooriate alla ei paigutaks. Ivo 23. august 2010, kell 22:20 (EEST)

Aga see-Kategooria:Jalgpallimallid siia-Kategooria:Jalgpall? Inglise vikis pannakse nii. Pelmeen10 31. jaanuar 2011, kell 23:20 (EET)


Kas infokasti tüüpi mallide nimi ei pea algama "Mall:Infokast ..." ? Vikipeedias see eriti populaarne ei ole. Pelmeen10 27. detsember 2010, kell 23:47 (EET)

On see oluline? Malle võib ka teisaldada. Pelmeen10 28. detsember 2010, kell 22:53 (EET)

Või hoopis Teabekast? Pelmeen10 11. jaanuar 2011, kell 20:19 (EET)

Või on parem: "Mall:Inimese infokast" ? Pelmeen10 31. jaanuar 2011, kell 23:20 (EET)

mall kiiljahtRedigeeri

Kes hetkel on vikipeedias aktiivne ja kiirelt oskab malle parandada? Mall:Kiiljaht oleks vaja korrastada ja vaadata, et oleks sarnase loogikaga kui Mall:Svertpaat ja kui lühenditega on segadus,siis üldujul on enamus kirjutises Laevamõõdud ja Kategooria:Laevamallid. Paistab, et folkbooti vastu on huvi tekkimas. suwa 6. september 2011, kell 13:15 (EEST).

Riikide lipu ja vapi mallidRedigeeri

Kas keegi viitsiks mõnele robotile selgeks teha, et see kõik need mallid ühte kategooriasse topiks? Adeliine 6. detsember 2010, kell 12:09 (EET)

Mis kategooriasse sa tahad nad tõsta? Samurai 8. jaanuar 2011, kell 22:24 (EET)
Selleks võiks eraldi kategooria olla? Pelmeen10 8. jaanuar 2011, kell 22:56 (EET)

Samamoodi need Valitud sündmused/.... Pelmeen10 11. jaanuar 2011, kell 17:39 (EET)

Selliste ülesannete jaoks sobib suurepäraselt en:Wikipedia:AutoWikiBrowser. Kui keegi teine must ette ei jõua, siis olen nõus paari päeva pärast (olen hetkel muude kohustustega koormatud) kõik soovitud kategoriseerimised ära tegema. Sooviksin vaid, et soovi avaldanud inimesed eelnevalt vajalikud kategooriad valmis teeks ja siin neist teada annaks. --Quibik 17. jaanuar 2011, kell 14:32 (EET)
Kui viitsid, siis need mallid siia kategooriasse. Pelmeen10 19. jaanuar 2011, kell 17:15 (EET)
Ma ei tahaks hästi nõus olla. Miks "Riigi andmete mallid"? Tegemist on ju lippude ja vappidega ehk sümboolikaga. Pigem siis "Riikide sümboolika mallid" või "Riikide lippude ja vappide mallid". Adeliine 19. jaanuar 2011, kell 17:28 (EET)
Ehk siis Kategooria:Riikide sümboolika mallid siia kategooriasse. Pelmeen10 19. jaanuar 2011, kell 17:40 (EET)
Kuna lippe ja vappe on kokku üsna palju, siis ehk jagada nad eraldi veel Kategooria:Riikide lippude mallid ja Kategooria:Riikide vappide mallid? --Quibik 20. jaanuar 2011, kell 00:55 (EET)
Teine asi on see, et seal pole kõik ju riigilipud, märkasin osariike ja organisatsioone jms. --Epp 20. jaanuar 2011, kell 01:43 (EET)
Aga "Kategooria:Mall:Riik mallid" vms? Pelmeen10 22. jaanuar 2011, kell 03:02 (EET)
Pelmeen, las selle asjaga tegeleb keegi, kes eelmise kasutaja kommentaari ka arvesse võtab ja eesti keelt veidi kirjutada oskab. Ave Maria 22. jaanuar 2011, kell 06:53 (EET)
Ma ei näe põhjust halvasti ütlemiseks. Saab ka soovidata, kuidas parem oleks ja soovida jõudu jätkamiseks. Kedagi teist ilmselt polegi.
Teisalt, miks need mallid on üldse nii tehtud? Küllap saaks ka sellist hunnikut malle vältida, kui ühte malli umbes nii kirjutada:
{{#switch:{{{1|}}}
| Aserbaidžaan = Flag of Azerbaijan.svg
| Eesti = Flag of Estonia.svg
| Soome = Flag of Finland.svg
Sellega kaasneks samuti omajagu ümbertegemist, aga ehk tasub ära, kui nähakse vajalikuks haldusüksuste kohta hulganisti neid malle juurde teha (haldusüksused võiks võib-olla riigilippudest ja -vappidest eraldi olla). 88.196.241.249 22. jaanuar 2011, kell 09:56 (EET)
Lisaks kaasneks lehekülgedel, millel neid lippe-vappe palju on suur töökiiruse aeglustumine. 30 baidiste lehekeste lugemise asemel tuleks iga kord pöörduda mitmete kilobaitide suuruse lehe poole. Arvan, et pole just eriti mõistlik. -- Ahsoous 22. jaanuar 2011, kell 15:42 (EET)
Öelge palun kategooria nimi kuhu need paigutada. Erilehtede all "Kategoriseerimata mallid" võtavad need jube palju ruumi. Pelmeen10 11. märts 2011, kell 09:05 (EET)

Roboti abiRedigeeri

Otsisin inglise vikist [1], kas mõni roboti omanik on meid nõus oma robotiga aitama ning leidsin ühe. Ilmselt siis: 1) Asendada {{DEFAULTSORT:}} -> {{JÄRJESTA:}} ja [[Category:]] -> [[Kategooria:]]. Ja lasta lisada kategooriad eelmises teemas mainitud mallidele eks? Mis veel teha oleks vaja? Pelmeen10 12. jaanuar 2011, kell 17:18 (EET)

DEFAULTSORTi ja CATEGORY eestistamine ei ole küll selline asi, mille peale maksaks aega kulutada (kasvõi roboti oma).--WooteleF 12. jaanuar 2011, kell 17:54 (EET)
Muide tegelikult pole selge kas seda üldse mõtet teha ongi. Näiteks kui tahta kasutada ingliskeelset versiooni MediaWiki tarkvarast, ehk siis kui installeerida vaikimisi keeleks inglise keel (või ükskõik mis muu keel peale eesti keele) siis need eestindatud süsteemi teated ei tööta. Ehk siis eestikeelse Vikipeedia dumpi ei saa niisama lihtsalt kasutada, vaid peab eeltöid tegema hakkama. -- Ahsoous 12. jaanuar 2011, kell 19:40 (EET)
Okei, jätame selle eestindamise ära. Aga "Riik/" ja "Valitud sündmused/" mallid võiks ju kategooriasse lisada. Kas Kategooria:Riigi andmete mallid ja Kategooria:Valitud sündmused mallid sobivad? Pelmeen10 12. jaanuar 2011, kell 19:55 (EET)
Enne tegutsemist peaks ikka vastuse ära ootama. Mida tähendab "Valitud sündmused mallid"? --Epp 15. jaanuar 2011, kell 03:34 (EET)
Mõnikord võibki ootama jääda... On mõni parem nimi? Pelmeen10 17. jaanuar 2011, kell 15:42 (EET)
Oleks muidugi hea, kui mingi robot või väline vikiprogramm suudaks nt sisestatud artiklites muuta nt vigased kategooria nimed. Nt: kui 50 artiklit on pandud kategooria alla Kaitstav looduse üksikobjekt, kuid korrektne kategooria pealkiri on Kaitstavad looduse üksikobjektid, siis mina küll 50 artiklil käsitsi kategooriat ei viitsiks muuta--Bioneer1 16. jaanuar 2011, kell 16:45 (EET)
Soovitan en:Wikipedia:AutoWikiBrowserit. See on just taoliste rutiinsete tegevuste jaoks loodud. --Quibik 17. jaanuar 2011, kell 14:32 (EET)
Suur tänu, Quibik!--Bioneer1 17. jaanuar 2011, kell 20:28 (EET)
Robot oleks pidanud mallides noinclude'i kohe failinime järele lisama, mitte järgmisele reale (proovisintöötab).
Arvan, et robotit võiks veel kasutada taxoboxi asendamisel taksonitabeliga (enne tuleks vastavad parameetrid kindlaks teha ja seda juhul, kui seejuures õnnestub genereerida logi malli kasutustest, kus on seni vasteta parameetreid või parameetrid, mida uuemas mallis polegi ja mis tuleks hiljem käsitsi parandada) ja litsentside uuendamiseks (lähtuvalt üleslaadimiskuupäevast; tuleks vastav mall ette valmistada; eelnevalt mitut malli kasutavad pildid käsitsi ülevaatamiseks arvatavasti jällegi logida; võib-olla veel millegagi arvestada). 193.40.10.181 18. jaanuar 2011, kell 10:34 (EET)

Keegi võiks märkida Kasutaja:Movses-bot ja Kasutaja:BOTijo robotiks. Pelmeen10 24. jaanuar 2011, kell 16:29 (EET)

Tehtud. Andres 24. jaanuar 2011, kell 19:35 (EET)

Pictures of Ilves in StockholmRedigeeri

 
Reception in Stockholm

When the Estonian president visits Stockholm tomorrow, January 18, a Swedish photographer and wikipedian will be present. We expect new pictures to arrive under commons:Category:Toomas Hendrik Ilves. It would be nice if you can use the pictures in the Estonian Wikipedia, and also maybe use this example to get press accreditation for future events in Estonia. See also sv:WP:BB#Estlands president Ilves besöker Stockholm. --LA2 17. jaanuar 2011, kell 23:04 (EET)

Now the first pictures are on-line. No text yet. More pictures will come. All pictures will probably have commons:Category:Toomas Hendrik Ilves --Janwikifoto 18. jaanuar 2011, kell 23:05 (EET)
The images are now moved to a category of their own, Commons:Category:January 18-20, 2011 Toomas Hendrik Ilves in Sweden. --LA2 19. jaanuar 2011, kell 08:51 (EET)
Thank you! --Epp 20. jaanuar 2011, kell 01:47 (EET)
The photographer also wrote a blog post in Swedish. (English translation by Google.) --LA2 22. jaanuar 2011, kell 22:05 (EET)

RedigeerimiskastRedigeeri

Installisin endale Firefox 4.0 beta. Arvan, et selle tõttu viskab ta mind redigeerimiskasti avades kastis oleva teksti lõppu (intervikide lõppu), mitte algusesse nagu enne. Kas kellelgi on veel sama probleem ja kas see ongi brauserist põhjustatud? Kuidas saaks nii, et ta siiski teksti algust näitaks? Adeliine 18. jaanuar 2011, kell 12:00 (EET)

Vajuta Ctrl+Home ja kargab kohe algusse. Taivo 18. jaanuar 2011, kell 15:00 (EET)
Võid oma vector.js (või monobook.js, kui kasutad vana kujundust) hulka lisada:
window.onload = function() {
    if (location.href.match("action=edit") || location.href.match("action=submit"))
        document.getElementById("wpTextbox1").scrollTop = 0;
};
See peaks lehe laadimise lõpus vaate redigeerimiskasti algusesse viima. --Quibik 18. jaanuar 2011, kell 15:12 (EET)
Aitäh! Adeliine 18. jaanuar 2011, kell 15:38 (EET)
Täiendasin koodi, et korrektuur eelvaate lehel ka toimiks (mida ta eelnevalt ei teinud). --Quibik 18. jaanuar 2011, kell 16:04 (EET)

Avaliku skripti kaitsmineRedigeeri

Kas mõni administraatoritest oleks ehk nõus Vikipeedia:Tööriistad/Kriipsuskript/kriipsud.js redigeerimiskaitse alla panema. Tõstsin koodi lehelt Vikipeedia:Tööriistad/Kriipsuskript sinna, et seda oleks praktilisem kasutada. Ilma kaitset omamata kujutab skripti kasutamine endast turvariski. Aitäh. --Quibik 18. jaanuar 2011, kell 18:40 (EET)

Vahest siis juba MediaWiki: nimeruumi kõigile eelistuste alt sisse-välja lülitatavana. 193.40.10.180 18. jaanuar 2011, kell 18:48 (EET)
Miks ka mitte. Ma ei ole teadlik kuidas tööriistu eelistuste alla lisatakse. Kui keegi oskab ja omab ligipääasu, siis võiks ju küll. --Quibik 18. jaanuar 2011, kell 19:23 (EET)
Kui põhjalikku kaitset vaja on: kas ainult registreerimata kasutajatele või kõigile peale administraatorite?--Kyng 18. jaanuar 2011, kell 18:56 (EET)
Kõigile peale administraatorite. Skripti muutes on võimalik põhimõtteliselt varastada kasutaja konto jms. Nii et tavakasutajat sinna juurde ei tohiks lasta. --Quibik 18. jaanuar 2011, kell 19:23 (EET)

Tegin ta eelistuste alt sisse-välja lülitatavaks, et edaspidi mugavam kasutada oleks. Nende jaoks, kes seni kasutasid, "lõhkusin" ära – tuleb eelistuste alt sisse lülitada. Pikne 16. juuli 2011, kell 13:38 (EEST)

Kasutaja:HoshaniiRedigeeri

Ma ei saa aru kasutajast Hoshanii. Kiigake tema arutelu. Kas selle peaks kustutama? Vikipeedias ei tohi kasutajad isiklikku saiti või blogi pidada. Eriti veel soomekeelset eesti vikis. Ma ei oska soome keelt. Võib-olla mõni soome keele oskaja annab sellele hinnangu. Taivo 19. jaanuar 2011, kell 02:01 (EET)

Ta kirjutab seda juttu, nagu ta oleks Jeesus. Võiks talle kirjutada, mis Taivo just ütles ja lisada, et kui ta ei lõpeta, võidakse ta blokeerida. Ma oleks muidugi üllatunud, kui ta sellele adekvaatselt vastaks. Ja kui ei lõpeta, siis kustutada ja blokeerida. Adeliine 19. jaanuar 2011, kell 10:43 (EET)
Soome vikist on ta blokeeritud ning tema tekstid kustutatud - fi:Keskustelu käyttäjästä:Hoshanii. Pelmeen10 22. jaanuar 2011, kell 01:56 (EET)
Nojah, aga mis siis, kui ta ongi Jeesus? Andres 22. jaanuar 2011, kell 12:50 (EET)

Olen kasutaja Tönu/koos arvamustega. Sain ühelt märkuse, et olin kasutanud "mina-vormi" ja et midagi uut ei tohtivatki Siia paigutada. Parandasin seepeale "vormivead" ja lisasin, et kogu see teema - on ammendavalt leidnud käsitluse juba 1905-ndal aastal. Sellisena ka füüsika-sönaraamatuis kirjas. Tösi - erinevused tölgendamisel on: tollal ei olnud veel olemaski Hulgateooriat (aksiomatiseeritud kujul). Oleksin tänulik, kui keegi veel püüaks leida mu kirjutistes eksitavaid vigu - ja teavitaks mind meilitsi! eevere.tonu@gmail.com 21.05.2011.a.

Siis tuleks ta vist risti lüüa või midagi.--Kyng 22. jaanuar 2011, kell 12:53 (EET)
Jeesusele peaks kehtima samad reeglid mis teistelegi. Seega Vikipeedias kirjutagu eelkõige asjast (konkreetsest teemast refereerivalt ning kokkuvõtvalt). Ning eestikeelses Vikipeedias on tungivalt soovitatav kirjutada eesti keeles. Ja kui on soov oma isiklikku arvamust pikemalt avaldada, siis tehku omale blogi. Aga keegi ei keela isikliku blogi linki oma kasutajalehele panemast, ka Jeesusel mitte. --WikedKentaur 22. jaanuar 2011, kell 15:24 (EET)

Erilehekülgede uuendamineRedigeeri

Keegi hea inimene võiks uuendada lehte "Kõige oodatumad leheküljed", see on juba üle aasta vana. --Iifar 21. jaanuar 2011, kell 08:50 (EET)

Minu teada meie ei saa seda uuendada. Andres 21. jaanuar 2011, kell 09:22 (EET)

Reklaamlingid VikipeediasRedigeeri

Artiklitesse on ilmunud reklaamlinke, mis ei pea sinna kuuluma. Praegu, kui seda kirjutan, on siin leheküljel ka tutvumisreklaam. --Ilmik 26. jaanuar 2011, kell 12:15 (EET)

Ma ei äe seda reklaami. Kus see täpsemalt on?--WooteleF 26. jaanuar 2011, kell 12:28 (EET)
Ma ka ei näe. Üritasin igatpidi neist artiklitest otsida, aga ei leidnud. --Jaan513 26. jaanuar 2011, kell 12:29 (EET)

Nähtavasti on kasutajal arvutis viirus, mis viskab lihtsalt suvalisel hetkel pop-up akna üles. Vikipeedia ju teatavasti ei müü reklaampinda. --kanakukk 26. jaanuar 2011, kell 12:43 (EET).

Analüüs. Vikipeediasse tuldi neti.ee kaudu. Viirusi ei olnud. --Ilmik 26. jaanuar 2011, kell 14:39 (EET)

mälumäng KuressaaresRedigeeri

Huvitav, kas Kuressaares on veel mõni vikipedist tegutsemas? Kui leiaks kaasmängija, siis saaks teisipäev (01.02) algavale "Kes keda?" mälumängule juba Vikipeedia võistkonna välja panna... --WikedKentaur 28. jaanuar 2011, kell 10:01 (EET)

RünnakudRedigeeri

Kui neid rünnakuid veel tuleb, peaks vist keskuse poole pöörduma. Andres 3. veebruar 2011, kell 10:50 (EET)

Jah. Me ei pruugi suuta oma jõududega piisavalt kiiresti reageerida. --Metsavend 3. veebruar 2011, kell 10:54 (EET)
Senised ründed on kõik dyn.idknet.com-ist, MD-INTERDNESTRCOM-20070118
77.235.96.0 - 77.235.127.255, 62.221.96.0 - 62.221.127.255, 95.153.64.0 - 95.153.95.255
IDKNET-PA-ISP, Aggregate for ISP Interdnestrcom. MD, Tiraspol. 193.40.133.134 3. veebruar 2011, kell 10:59 (EET)
Teatud piires on adminnidel võimalik blokkida ka terve IP aadresside vahemik (http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Range_blocks). --WikedKentaur 3. veebruar 2011, kell 11:14 (EET)
(Blokeerimislogi); 17:15 . . Mona (arutelu | kaastöö) blokeeris kasutaja 62.221.112.23 (arutelu). Blokeeringu aegumistähtaeg on igavene
Dünaamilise aadressi kasutaja ühe IP-numbri blokeerimine ei aita. Logib uuesti sisse ja tuleb uue IP-numbriga. Kui teenusepakkuja (INTERDNESTRCOM) ei aita rünnakuid peatada, siis tuleb kogu INTERDNESTRCOM blokeerida. 193.40.133.134 8. veebruar 2011, kell 10:54 (EET)
Kas me saame seda teha? Andres 8. veebruar 2011, kell 11:11 (EET)
 % Information related to '62.221.96.0 - 62.221.127.255', http://www.db.ripe.net/whois, address: Junosti 1, Tiraspol, Moldova, 3300. CJSC Interdnestrcom., e-mail: abuse@idknet.com. Sinna saab teatada logifailist rünnaku kellaajad ja IP-numbrid, nii saavad nad oma logifailist ründaja teada. Kui Interdnestrcom ei reageeri kurtmisele, siis IP-aadresside vahemiku blokeerimise viide on ülal WikedKentauril. 193.40.133.134 8. veebruar 2011, kell 11:20 (EET)
Tegin loetelu, aeg on GMT+2 193.40.133.134 8. veebruar 2011, kell 14:27 (EET)
3.02.2011
62.221.127.111 09:39-09:44 45 sodimist
62.221.127.146 09:46-09:52 54
77.235.114.140 09:56-09:58 15
77.235.119.249 10:00-10:01 9
62.221.124.7 10:03-10:04 9
62.221.77.127 10:06-10:06 7
77.235.107.244 10:09-10:09 8
95.153.93.171 10:30-10:31 9
62.221.118.251 10:46-10:46 7
77.235.98.96 17:07-17:08 9

7.02.2011
62.221.112.23 17:10-17:15 42 sodimist
Kas Sina ei saaks teatada? Andres 8. veebruar 2011, kell 17:01 (EET)
Ei saa. Õige pöörduja on rünnatava serveri administraator, näidates ära rünnatava serveri IP, loetledes rünnakud: IP numbrid, täpsed kellaajad, ehk ka paari sõnaga, mida tehti. Ja Viki peaks ka tagasisidet küsima, hoiatades, et muidu blokeeritakse kogu domeen. Tavaline on, et 'abuse' teadetele ei vaevuta vastama ka siis, kui teatele reageeritakse. RIPE näitab ka Interdnestrcomi administraatori e-aadressi ja telefoni, nii et kui abuse@idknet.com ei reageeri, siis saab ka administraatorile kirjutada. Äärmine võimalus on talle helistada.193.40.133.134 8. veebruar 2011, kell 17:21 (EET)
Administraator Vikipeedia keskkonnas (administraator MediaWiki tarkvara jaoks) ei ole sama mis rünnatava serveri administraator. Wikimedia (sh Vikipeedia) serverite administraatoreid meie seas minu teada ei ole. --Jaan513 8. veebruar 2011, kell 17:41 (EET)
põhimõtteliselt võiks yritada nende rynnakute vastu abi otsida kyberkaitseliidult. Ohpuu 8. veebruar 2011, kell 17:27 (EET)
Kui te serverid on väljaspool Eestit, siis pöörduge ise kui rünnatava veebikeskkonna administraatorid. Teie olete ju esmased asjasthuvitatud ja kahjukannatajad. Eesti Viki IP on 91.198.174.232. 193.40.133.134 8. veebruar 2011, kell 17:50 (EET)

soovimatu piltRedigeeri

Tere!

Kuigi ma pole ise Vikipeedia registreeritud kasutaja-toimetaja, siis ometi tekkis küsimus: kui keegi on minu kohta loonud minu teadmata artikli nii eesti kui inglise keeles ning lisanud sinna pildi, mis ei ole just parimate killast, kuidas seda parandada saaks?

Hääd!

Maian Kärmas maian.karmas@err.ee

Parema pildi saab ise või paluda kellelgi lisada. Pilt peab lihtsalt vastama kõigile nõuetele, ehk siis peab olema vabalt kasutatav. Ave Maria 4. veebruar 2011, kell 13:29 (EET)
Peab vist meili saatma. Andres 4. veebruar 2011, kell 14:10 (EET)
Saadetud. Ave Maria 4. veebruar 2011, kell 15:13 (EET)

valimised tulekulRedigeeri

Teen ettepaneku lukustada redigeerimiseks kõik Eesti poliitikute artiklid kuni valimiste möödumiseni -- Ahsoous 8. veebruar 2011, kell 01:07 (EET)

Minu meelest ei saa me nende täiendamist keelata. Kandideerivatest poliitikutest on meil väga erineva põhjalikkusega artiklid ja me ei saa mingit juhuslikku seisu kellegi kasuks külmutada. Info lisamine on ju ainult hea asi. Kui me ainult suudame sellel silma peal hoida. --Epp 8. veebruar 2011, kell 01:23 (EET)
Kas selline käik oleks põhjendatu ehk: kas varasemate valimiste ajal on poliitikute artiklitega massiliselt probleeme olnud või kas on praegu?--Kyng 8. veebruar 2011, kell 06:51 (EET)
Varem pole kindlasti olnud ja minu meelest pole praegu. Minu meelest piisab sellest, kui me tõkestame ilmsed kuritarvitused. Andres 8. veebruar 2011, kell 09:22 (EET)
Valimised on küll juba läbi, aga see teema kerkib ju regulaarselt uuesti, seetõttu võiks seda siin veel arutada. Olen tähele pannud, et inglisekeelses Wikis kasutatakse sellist päist, kus on kirjas, et tegu on kiiresti muutuvat informatsiooni sisaldava artikliga ja seetõttu ei pruugi see olla kvaliteetne vms (märkasin seda Vene-Gruusia konflikti ajal, kui mõlemalt poolt parandati fakte pidevalt vastupidideks). Kas teate, kas eestikeelses on ka midagi sellist olemas ja kas arvatakse, et seda võiks kasutada näiteks valimiste eel erakondade ja poliitikute artiklite juures? --Sillu12 16. märts 2011 kell 20:44 (EET)
Taolist malli võiks kasutada küll (sõjad, katastroofid, vb ka spordisündmused). Kuigi meie vikis on artikleid piisavalt vähe, et seda küsimust esile pole veel kerkinud. Pelmeen10 16. märts 2011, kell 20:52 (EET)
Minu meelest meil ei teki eriti selliseid olukordi. --Epp 16. märts 2011, kell 20:56 (EET)
Mõnikord me kasutame sellistel juhtudel ajakohasta-malli, näiteks artiklis 2011. aasta Sendai maavärin. Andres 16. märts 2011, kell 21:06 (EET)
Mu meelest pole ajakohasta parim. Leidsin Mall:Tulev mäng. Kui tekib tunne, et meil on liiga palju (toimetamis)malle, siis võib üle teised üle vaadata. Pelmeen10 16. märts 2011, kell 21:16 (EET)
Ajakohastamise mall pigem nagu jah viitab sellele, et tegu on ammu vananenud infoga, see tulev mäng oleks pigem õige sisuga, kuna annab märku, et tegu on just uue pidevalt peale tuleva infoga. Aga see käib ju vaid arvutimängude kohta nagu ma aru saan? @Epp: arvan, et selliseid olukordi võib hakata ajapikku tekkima, kuna Eesti viki muutub aina sisukamaks ja meelitab juurde inimesi, kes on sellest kui turunduskanalist huvitatud. --Sillu12 19. märts 2011 kell 17:07 (EET)
Ajakohastamise mall on minu meelest sobiv juhul, kui sündmusi ja andmeid tuleb rohkem peale, kui me jõuame artiklisse panna.
Me ei peaks lubama kasutada Vikipeediat turunduskanalina. Tootest, mida veel pole, võib kirjutada ainult juhul, kui sellest räägivad ka sõltumatud allikad. Artikli sisust peaks näha olema, millega on tegu, nii et mingit malli selleks minu meelest tarvis ei ole. Andres 19. märts 2011, kell 18:29 (EET)
Inimestele, kes vaatavad asja esimest korda ja ei tea selle kohta täpsemalt ei ole ju arusaadav, mis artiklist täpsemalt puudu on või mis sellel viga on. Sellepärast me ju kasutamegi igasuguseid toimetamismalle. Pelmeen10 19. märts 2011, kell 19:00 (EET)
Kui asja ennast veel ei ole, ega siis sellepärast artiklil midagi viga ole. Andres 19. märts 2011, kell 19:04 (EET)
Tegin Mall:Muutuv sündmus. Pelmeen10 27. märts 2011, kell 01:47 (EET)

TereRedigeeri

Minu meelest võiks olla ju kirjas ka kasutajate iseeneste kohta – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Merilinn (arutelukaastöö) .

Loomulikult võib, see peaks olema siis kasutajalehel. Ave Maria 9. veebruar 2011, kell 15:38 (EET)

195.250.188.227 - palun plokkidaRedigeeri

palun pooleks aastaks plokkida. suwa 11. veebruar 2011, kell 11:58 (EET)

Sellist IP-d, mille taga võib olla terve kool pole mõistlik pikaks ajaks plokkida. --WikedKentaur 11. veebruar 2011, kell 12:07 (EET)
mnjah, näe ongi: 195-250-188-227-tln.edu.estpak.ee. suwa 11. veebruar 2011, kell 12:17 (EET)
Koolide arvutiklasside haldamisega üldjuhul tegeleb keegi ja arvuteid saab kasutada kasutajanimega. Kas ei ole võimalik pöörduda selle kooli arvuti õpetaja vms institutsiooni poole, ehk saab tema vandaale veidi noomida. Paljud ilmselt jätaks lollused siia kirja panemata, kui teaks, et neid saab isiklikult temani jälitada.--Kyng 11. veebruar 2011, kell 14:42 (EET)

Vikivormindus ja Toimetamise mallidRedigeeri

Teen ettepaneku lisada sinna kasti "<!-- -->", "{{NeutraalsusVaidlustatud}}" ja "{{Kas|}}". --Pelmeen10 11. veebruar 2011, kell 21:24 (EET)

  PooltAlts 15. veebruar 2011, kell 15:13 (EET)

PealkirjavaidlusedRedigeeri

Palun vaadake lehekülgi Arutelu:Hiina klassikaline meditsiin, Arutelu:Meditsiiniteadus, Arutelu:Rootsi aeg Eestimaal. Andres 13. veebruar 2011, kell 14:13 (EET)

Okeii... väga palju segast juttu. Igal pool peale Meditsiiniteaduse tundub kõik korras olevat? Mis Meditsiiniteadusesse puutub, siis selle arutelust on raske sotti saada. Kõige lihtsam: kuidas on meditsiiniteadust või siis meditsiini defineeritud teistes entsüklopeediates ja muudes autoriteetsetes raamatutes? Hetkel on artiklis välja toodud täpselt null allikat ja siis vaieldakse selle üle, mida keegi õigemaks sisuks või pealkirjaks peab. Alustame sellest, et võtame korralikud allikad, refereerime neid ja siis vaidleme edasi.--Kyng 13. veebruar 2011, kell 18:47 (EET)
Ka klassikalise hiina meditsiini puhul on arutelu pooleli. Andres 13. veebruar 2011, kell 19:09 (EET)
Mina ei tea ühtki teatmeteost ega ka muud autoriteetset teost, kus meditsiiniteadus oleks defineeritud või oleks eristatud meditsiini ja meditsiiniteadust. Andres 13. veebruar 2011, kell 19:11 (EET)
Ühesõnaga praegune definitsioon on laest võetud?--Kyng 13. veebruar 2011, kell 19:12 (EET)
Jutt ei ole definitsioonist, vaid sellest, kas teha kaks erineva sisuga artiklit Meditsiiniteadus ja Meditsiin. Andres 13. veebruar 2011, kell 19:16 (EET)
Ja kui mitte, siis kumba pealkirja eelistada. Andres 13. veebruar 2011, kell 19:17 (EET)
Hiina klassikaline meditsiin ja Meditsiin on täiesti adekvaatsed pealkirjad. Olen endiselt seisukohal, et probleem on mitte pealkirjades, vaid kaasautoris, kel puudub igasugune arusaam sellest, mis on entsyklopeedia, või isegi sellest, mis on korrektne eestikeelne tekst (vt nt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13 14 [2], [3], [4] jne jne). Mu puhtisiklik arvamus on, et sellised kaasautorid ei muuda Vikipeediat paremaks, aga kuna ma olen ainuke, keda see häirivat paistab, enamik vikipediste minuga nähtavasti ei nõustu. Seega: kuni see tyyp siin uljalt läbustab ja yldine konsensus teda selles toetab, hoian mina võimalust mööda eemale. --Oop 14. veebruar 2011, kell 11:13 (EET)
Sa ei ole ainuke, keda see häirib. Aga ka mina hoian eemale, sest hulludega vaielda pole mõtet. Ma ei usu, et üldine konsensus teda toetab. Enamik ei pööra lihtsalt tähelepanu. Mis oleks lahendus? Kas korraldada hääletus või peaks ta lihtsalt blokeerima? --Metsavend 14. veebruar 2011, kell 12:36 (EET)
Ma hoian ka eemale. Ja arvan ka, et enamik inimesi lihtsalt ei vaatagi neid asju. --Epp 14. veebruar 2011, kell 19:15 (EET)
Ma hoian ka meditsiinist eemale. Kui rahvasuu räägib, et meditsiin ja haridus on teemad, kus igaüks peab end suureks targaks ja tahab sõna sekka öelda, siis minul on vastupidi: tunnen end mõlemas täiesti ebakompetentsena. Taivo 14. veebruar 2011, kell 20:42 (EET)
See on tõsi, et see kaastööline on postitanud Vikipeediasse sobimatut teksti, aga see ei tähenda minu meelest, et kogu tema kaastöö on väärtusetu. Näiteks artiklid konkreetsete strategeemide ja heksagrammide (kuusjoonte) kohta vajavad küll toimetamist ja sisaldavad lauseid, mida võib arvata originaaluurimuseks, kuid nad on asjatundlikud.
Ma ei pea blokeerimist sobivaks lahenduseks.
Minu meelest on kontroll pealkirjade üle eriti tähtis.
Kui kõik hoiavad eemale, siis ma tegutsen ise, aga võtke arvesse, et ma võin eksida. Andres 15. veebruar 2011, kell 14:43 (EET)

Lisa avalikule lehele, ka teistele lugejatele. Oopile, kes endast kasutajalehel kirjutab kui pika viha pidajast sai kirjutatud vastus, mille ta miskipärast ära kustutas. Selle leiab lehe [5] alt. Ivo Vahuri nelja ja poole kuu jooksul loodud artiklid leiab [6] Ta selleaegse tegevuste kvantitatiivse võrdluse teistega (63.) leiab [7]. Kogu selle aja jooksul kustutada tulnud tervikartikli leiab Vahur#AJAKAVA.. Seda sellepärast et ei leitud eestikeelset vastet ingliskeelsele sõnale timeline. Selle aja lõpuks lisandunud kustutuse leiab siit. “Taastasin vanema redaktsiooni. Senise sõnadevahu leiab siit.” ([8])PS on ka mõnesid pisikustutusi ja mudamere äärseid vallatusi. Kes tahab lisagu.--Ivo Vahur 16. veebruar 2011, kell 14:46 (EET)

http://www.wikipedia.eeRedigeeri

Mis ajast see aadress toimib? Tundub, et malle ei näita korralikult. --Metsavend 15. veebruar 2011, kell 10:56 (EET)

Kindel, et tegemist pole libalehega kontode kaaperdamiseks?--Kyng 15. veebruar 2011, kell 11:01 (EET)
Midagi leiab ee domeenide registrist. --Jaan513 15. veebruar 2011, kell 12:19 (EET)
Mis seos on Aleksei Sivtsevil eesti Vikipeediaga või Wikimedia Eestiga? --Metsavend 15. veebruar 2011, kell 12:47 (EET)
Pakun, et ei mingit seost. Ning seda võib vaid oletada, kui loominguliselt või pahatahtlikult mingi suvaline kolmas osapool läbi tema isikliku .ee saidi käivaid andmeid (paroole jne) kasutab. HTML koodist on näha, et ta lisab omalt poolt viki sisule näiteks Google Analyticsi statistika javaskripti.--WikedKentaur 15. veebruar 2011, kell 16:11 (EET)
Kas see on üldse seadusega kooskõlas? Alts 20. veebruar 2011, kell 19:54 (EET)
Teistes maades on sellised aadressid ära ostetud, meie oleme sellega hiljaks jäänud.
Kui on tegu teise tippdomeeniga, siis nähtavasti ei saa takistada. Andres 20. veebruar 2011, kell 20:18 (EET)

„Kaubamärgiseadus:

(3) Kaubamärgi kasutamine Internetis loetakse kaubamärgi kasutamiseks Eestis ainult siis, kui sellel on Eestis äriline tagajärg. Ärilise tagajärje kindlakstegemisel arvestatakse muu hulgas:
1) kaubamärki Internetis kasutava isiku ärilist tegevust Eestis nagu tegelikud ärisuhted või äriliselt motiveeritud suhted, klienditeeninduse olemasolu ning Interneti-välise tegevuse olemasolu Eestis;
2) kaubamärki Internetis kasutava isiku kavatsust pakkuda Interneti kaudu kaupu või teenuseid isikutele Eestis, arvestades kaupade transporti, rahaühikut, kaupade või teenuste pakkujaga sidepidamise viisi puudutavat informatsiooni, keelt ja Interneti viiteid;
3) Internetis märgitud tingimust, et kaupu või teenuseid ei pakuta isikutele Eestis, ja sellest tingimusest kinnipidamist;
4) teise isiku kaubamärgi omandatud maine või eristusvõime ebaausat ärakasutamist või selle kahjustamist.“
Wikipedia on Wikimedia Foundationi kaubamärk. Ungaris oli sarnane segadus wikimedia.hu aadressiga. Taolistel juhtudel soovitab WMF domeen omanikult ära osta (WMF katab kulud) ja õigele aadressile ümber suunata. Ma ei saa ainult hästi aru, mis on kaubamärgiseaduse järgi äriline tagajärg. Adeliine 20. veebruar 2011, kell 21:49 (EET)
"Kaubamärk toetab domeenivaidlust". Kui omanik pole domeeni loovutamisega nõus, tuleb pöörduda kohtusse (WMF kui kaubamärgi omanik). Adeliine 20. veebruar 2011, kell 21:57 (EET)
Ostame siis ära. Andres 20. veebruar 2011, kell 23:29 (EET)
Ostmise peale ei ole vaja esialgu mõelda. Kõigepealt tasub jälgida kas vikipeedia.ee, wikipedia.ee, vikipeedia.eu, vikipeedia.org või mõni muu sarnane domeen hakkab takistama otsingutes õigele vikipeedia lehele jõudmist või kui mõnel sellisel lehel avaldatakse Vikipeedia nime all sobimatut sisu.
  • Kui keegi tahab Vikipeediat lihtsalt ärritada, siis ühe domeeni äraostmisel registreerib ta uue vikipeedia domeeni mõne muu tippdomeeni all. Võimalusi on palju ja kõiki ära osta on võimatu.
  • Vähemalt Eestis on võimalik domeeni ka seaduslikult ära võtta http://eestiinternet.ee/domeenivaidlused Muidugi riigilõivud on soolased.
  • Iga domeeni eest peab tasuma aastamaksu, seega Vikipeediale tekivad püsikulud. Mida rohkem domeene, seda suuremad kulud.Valju 21. veebruar 2011, kell 00:01 (EET)
Kui wikipedia.ee domeen jääb kolmandale isikule, siis võiks domeeni omanikule soovitada, et ta oma .ee wikipedia koopialt võtaks maha Wikipedia logo. Kui kolmanda isiku saidist jääb mulje, et see on wikipedia enda sait, siis see siiski on probleem. Ning kõige lihtsam olekski eristada ametliku logo järgi. --WikedKentaur 21. veebruar 2011, kell 08:23 (EET)

Registreeritud on ka www.vikipeedia.ee, aga see ei tööta. Omanik keegi Przemyslaw Bojczuk ja administraator Toomas Taro. --Metsavend 15. veebruar 2011, kell 12:54 (EET)

Saab ka nii, et lisate WikiMedia poolt halatavale eestikeelse Vikipeedia esilehele info:
Veebiserver, mis kasutab järgmist nelja aadressi võib olla seotud suurema pettusskeemiga,
mille pole mingit pistmist ametliku WikiMedia Vikipeediaga, seega ei soovita me neid
veebilehti külastada, kuna on teadmata, milliseid pahatahtlikke skirpte võidakse teie
arvutis käivitada, kui teil on kahtlusi, saate pöörduda RIA CERT-keskuse poole http://www.cert.ee/
http://wikipedia.ee/
http://wikipedia.ee./
http://www.wikipedia.ee/
http://www.wikipedia.ee./
eelmised neli pöördumisvõimalust on regitud järgnevalt:
Registreerija andmed:
Nimi: Sivtsev Aleksei
E-posti aadress: aleksei.sivtsev@gmail.com
Registreerimise aeg: 06.07.2010 17:29:11
Registripidaja: zone
Halduskontakti andmed:
Nimi: Sivtsev Aleksei
E-posti aadress: aleksei.sivtsev@gmail.com
Registreerimise aeg: 06.07.2010 17:29:11
Registripidaja: zone
Tehnilise kontakti andmed:
Organisatsioon: Zone Media OÜ
Nimi: Zone Hostmaster
E-posti aadress: hostmaster@zone.eu
Registreerimise aeg: 30.08.2010 19:28:09
Registripidaja: zone 
suwa 14. märts 2011, kell 17:28 (EET)
Sellest soovitusest ei saan'd hästi aru. Kas nad soovitavad neile domeeninimedele täiendavat reklaami teha või midagi taolist? --WikedKentaur 14. märts 2011, kell 19:23 (EET)

Võiks ju küsida, mida Wikimedia antud asjast arvab. Kui see on probleem, siis võiks Wikimedia ise sellega tegeleda? 193.40.10.180 22. märts 2011, kell 15:30 (EET)

Midagi vist pole liikunud.
ander@kvlt:~$ dig +short www.wikipedia.ee
90.190.69.252
ander@kvlt:~$ dig +short et.wikipedia.org
text.wikimedia.org.
text.esams.wikimedia.org.
91.198.174.232
Tüüp tõenäoliselt proxyb lihtsalt. Siiski, mis on wikibosside seisukoht? Wikipedia.ee omanik omab veel paljusid teisi huvitavaid .ee domeene. Ärikas? --4nd3r 18. aprill 2011, kell 23:46 (EEST)
Zone.ee on volitatud domeenide registreerijaks. Sageli on ette tulnud, et mõnd oma arust loogilist aadressi otsides võib sattuda ISP veebilehele, kus pakutakse sellenimelist domeeni registreerida, aga see, mida otsiti, on tegelikult teise nime all. Praegune võiks olla üks niisuguseid juhtumeid, kui seal ei oleks juba üleval Vikipeedia sisu ja kohe läheb sinna viimaste muudatuste alla ka käesolev kommentaar. See juhtum peaks olema kaubamärgi kasutamise õiguse rikkumine, mida peaks lahendama domeenivaidluste vahekohus. Keegi administraatoreist peaks sinna kaebama. Ssgreporter 19. aprill 2011, kell 00:23 (EEST)
Vahekohtu kasutamine on mingi hulk raha, kui see kätte saada, siis tegelikult oleks oluline nii Wikipedia kui Vikipeedia nimekujud kätte saada (viimane oleks võib-olla oluline ka registreerida kui pole juba tehtud): praegusel kujul on küll tore, et on ainult analüütika lisatud, aga keegi ei keela sinna näiteks kuritahtlike skriptide lisamist ja see võib mainesse sisse sõita. Irve 20. juuli 2011, kell 00:51 (EEST)

Eksiteele viimisestRedigeeri

Täna avaldati ajalehes Postimees artikkel "Tartus peetakse Vikipeedia täiendamise talguid", mida illustreerib pilt, mille allikaks on märgitud wikipedia.ee. Minu meelest ei tohiks viidata lehekülgedele, mis kasutajat eksitada võivad. Leheküljel wikipedia.ee ei saa kasutaja muuta artikleid, kusjuures ainult algoskustega arvutikasutaja ei pruugigi aru saada, miks see nii on. Arvan, et et-wikile ei ole sellist negatiivset arvamust tarvis. --kanakukk 27. mai 2011, kell 21:42 (EEST).

Veelkord: wikipedia.eeRedigeeri

Kirjutan, mida vahepeal olen avastanud. Lehe wikipedia.ee IP aadress on 90.190.69.252. Kui teha anonüümset kaastööd lehe wikipedia.ee kaudu, siis registreeritakse just see IP. Sisse logida ma sealtkaudu ei taha, sest wikipedia.ee võib parooli kätte saada. Lisaks on seal vasakpoolses menüüs kahtlast reklaami ("tasuta sms" jne). Kõik võivad ise veenduda, et see IP on hiljuti Epu poolt blokeeritud, sest sealtkaudu tuleb palju vandalismi. Blokeeringust annab märku ka tekst wikipedia.ee lehtedel ("vaata lähteteksti"). Samas, tagurpidi otsides, st IP aadressi järgi domeeninime kätte saada tahtes annab wikipedia.ee asemel hoopis 252.69.190.90.dyn.estpak.ee.

Probleem tuli välja, kui üks Vikipeedia kasutaja kurtis mulle, et tal ei õnnestu kuidagi kaastööd teha. Pärast sisselogimist tuleb veateateid (nagu "Wikimedia FoundationError. Our servers are currently experiencing a technical problem") ja anonüümset kaastööd saata proovides ütleb, et IP on blokeeritud.

Selle jälile jõudmiseks kulus mul üle nädala. Võib-olla tuleks kusagil veel rohkem rõhutada, milline on eestikeelse Vikipeedia õige aadress. --Jaan513 31. august 2011, kell 11:28 (EEST)

Ma kahtlustan, et ses asjas tuleks midagi ametlikult ette võtta. Kas keegi on selle vastu, et MTY uuriks vastavaid võimalusi? --Oop 31. august 2011, kell 12:06 (EEST)
Asi läks karmiks ja hakkab vist lõpuks ka edenema... Väljavõte Vikipeedia pressiülevaatest:
Askur Alas: "Miks wikipedia.ee viib sekstutvuse saidile?", Ekspress.ee, 20. september 2011
Juhan Haravee: "Ettevaatust netis – metskits juhatab hoopis porno juurde!", Õhtuleht, 21. september 2011
--Jaan513 21. september 2011, kell 13:15 (EEST)

bännerRedigeeri

Kui ma lähen leheküljele pingviin.org, siis kohati reklaamitakse lehe ülaosas Vikipeediat (refresh paar korda peaks aitama, juhul kui kohe ei näe). Link viib Google ads-i kaudu Vikipeedia esilehele (seekord tundub õige aadress olevat). Kas keegi teab sellest midagi? --Jaan513 1. märts 2011, kell 16:03 (EET)

Kui sa mõtled seda: http://pingviin.org/images/banner/Wikipedia-banner.png, siis see sai igiammu ühest ingliskeelsest bännerist tehtud. Aga vaevalt, et seda Google'i vahendusel kuvatakse. --WikedKentaur 14. märts 2011, kell 19:26 (EET)

RobotRedigeeri

Määrake SmackBot palun robotiks. Pelmeen10 17. veebruar 2011, kell 15:25 (EET)

Tundub, et ta jõuab oma toimingud enne ära teha. Alts 17. veebruar 2011, kell 15:29 (EET)
Tema abi võib veelgi vaja minna. Kas on oluline, et tal oleks kasutajaleht? Pelmeen10 17. veebruar 2011, kell 15:31 (EET)

Nüüdismuusika terminiloome projektilehtRedigeeri

Teatada on, et Nüüdismuusika oskuskeele projektilehe all on avatud uus leht eestikeelsete nüüdismuusika terminite loomiseks. Igaüks võib teha ettepaneku nüüdismuusika temini kehtestamiseks ning osaleda arutelul. Nüüdismuusika termini kehtestab Eesti Arnold Schönbergi Ühingu juures tegutsev Nüüdismuusika oskuskeele komisjon, mis teeb Eesti Keele Instituudi keelekorraldusosakonna kaudu ettepaneku kehtestada termin eesti kirjakeele normina. Praegu on avatud arutelud Perfoomens, Laiv ja Feid. --Andrus Kallastu 18. veebruar 2011, kell 11:36 (EET)

Me võiks algatada ka teisi terminikomisjone ja vikipõhiselt töötada. Hädasti oleks tarvis haldusüksuste terminikomisjoni. Andres 18. veebruar 2011, kell 11:47 (EET)

Tähelepanu! Arutelud uute terminite Perfoomens, Laiv ja Feid eesti keeles kasutuselevõtuks lõpevad 31.3.2011. --Andrus Kallastu 21. veebruar 2011, kell 10:39 (EET)

RedigeerimisakenRedigeeri

Kui ma lähiajal vikist peaksin ära kaduma, siis kohe mitte kuidagi ei juhtu see ajapuuduse tõttu. Osaliselt juhtub see siis seetõttu, et mu tulirebane on uinuv ja osaliselt seetõttu, et redigeerimisakna päis on muutunud ja seega on minu toimetamine läinud selliseks, et kui ma ükskord kursorit toimetamisaknas näen (et kus ja mida ma nüüd saan toimetama hakata), siis selleks ajaks on mul juba 3 korda jõudnud ära unuda, mida ma tahtsin toimetada või kommenteerida. Kas teistel teeb ka uuenenud redigeerimisakna päis toimetamise aeganõudvamaks? kas saaks vana päise tagasi? Ave Maria 20. veebruar 2011, kell 20:22 (EET)

Täpsustan, et jutt käib monobooki kujundusest. Mul on sama lugu. --Epp 20. veebruar 2011, kell 20:24 (EET)
Lahendus leitud. Võta eelistustes "Kasuta laiendatud redigeerimisriba" eest sunniviisil pandud linnuke ära. --Epp 20. veebruar 2011, kell 20:43 (EET)

Wiki Loves MonumentsRedigeeri

2011. aastal toimub mitmetes Euroopa riikides ühine projekt Wiki Loves Monuments. Selle projekti käigus toimub võistlus, mille eesmärk on saada Vikipeediatesse (Commonsisse) vabu pilte ja infot kultuuripärandist. Võistlus toimub ja auhindu jagatakse nii riiklikul kui Euroopa-tasandil ehk erinevate riikide parimate osalejate seast valitakse ka üle-Euroopaliste auhindade võitjad. Kindlasti võiks ka Eesti sellest osa võtta. Võistluse korraldamisel on riikidel endal suhteliselt vabad käed, kuid mõned reeglid on ette antud ja kõigile ühised.

Võistlus toimub koostöös kultuuripärandiga tegelevate organisatsioonidega (meil Muinsuskaitseamet) ning kõikides osalevates riikides on aluseks kohalikud kultuuriobjektide nimekirjad (meil kultuurimälestiste register).

Eeltöö:

  • Vastavalt nendele nimekirjadele koostatakse Vikipeediates struktureeritud (haldusüksuste järgi jaotatud) loendid (tabelid) objektidest, milles on väljad vähemalt objekti numbri, nime, asukoha (aadress/koordinaadid) ja pildi jaoks. Loenditest võivad minna lingid objektide artiklitesse, aga artiklid ise ei ole selle võistluse eesmärk.
  • Kontakteerutakse partneritega (kultuuripärandiga tegelevad organisatsioonid, meediapartnerid, potentsiaalseid osalejaid koondavad organisatsioonid (nt fotograafide ühingud), sponsorid).
  • Töötatakse/uuritakse välja tehnilised lahendused võitluse toimumiseks (piltide üleslaadimine, loendite uuendamine, võistluse edenemise jälgimine jne)
  • Määratakse kindlaks võistluse täpsed reeglid, hindamiskriteeriumid, auhinnad.
  • Luuakse internetileheküljed võistluse tutvustamiseks ja korraldamiseks.
  • Korraldatakse võistlusega seotud üritusi.

Võistlus:

  • Võistlus ise kestab kogu Euroopas 1. septembrist kuni 30. septembrini 2011. See tähendab seda, et pilte teha võivad inimesed ka varem, aga võistlusel osalevad sel ajal üles laaditud pildid.
  • Kasutatakse selliseid tehnilisi lahendusi, et inimestel on lihtne objekte leida (asukoht) ja pilte Commonsisse üles laadida, ning pildid lisatakse loenditesse poolautomaatselt.
  • Pildid peavad olema üleslaadija enda tehtud ja avaldatud vaba litsentsi all. Kultuurimälestiste registris enamiku objektide puhul ei ole autoriõigustega probleeme, ülejäänutega tuleb eraldi mõelda, mis teha.

Pärast:

  • Kohalik žürii hindab osalejate panust, kuulutab välja võitjad ja jagab auhinnad.
  • Üle-Euroopaline žürii teeb oma otsuse, kuulutab välja võitjad ja jagab auhinnad.

Ettevalmistused peavad algama juba nüüd ja projekti korraldamiseks vajan ma vabatahtlikest abilisi. Seega palun andke endast mulle teada, et saaks moodustada korraldusmeeskonna. Korraldusmeeskonnas olemine ei ole takistuseks võistlusel osalemiseks. See on just eelis, kuna olete siis tuttavad tehniliste lahenduste ja muuga. Ma loodan, et see projekt saab meil suurepäraselt õnnestuma.

Aitäh. Adeliine 21. veebruar 2011, kell 14:08 (EET)

Kaunist vabariigi sünnipäeva!
Pühapäeva õhtul kell 8 toimub virtuaalne (MSN-i grupivestluse vormis) koosolek projekti kohta ideede jagamiseks ja kogumiseks. Koosolekul osalemine ei too automaatselt kaasa edaspidiseid korraldamise kohustusi, kuigi kõik abilised on oodatud. Kui soovid koosolekust osa võtta, lisa minu aadress oma kontaktilisti: teele1000@hotmail.com. Adeliine 24. veebruar 2011, kell 11:30 (EET)
Koosolekul osales 5 vikipedisti, otsustasime, et korraldame selle võistluse kindlasti. Kes veel soovib korraldamisel osaleda, võib igal ajal liituda. Järgmine msn-koosolek on 6. märtsil kell 8 õhtul. Adeliine 2. märts 2011, kell 13:44 (EET)

Korraldusmeeskond ootab ettepanekuid võistluse eestikeelseks nimeks. Võid oma pakkumise siiasamasse kirjutada või saata näiteks mulle meil. Samuti ootab korraldusmeeskond endiselt vabatahtlikke abilisi. Järgmine msn-koosolek on 20. märtsil kell 8 õhtul. Adeliine 15. märts 2011, kell 13:33 (EET)

Igasugused talgud on kaasajal moes. Äkki vikitalgud? Või Vikipeedia kultuuritalgud? Või 2011. aasta Vikipeedia kultuuritalgud? --kanakukk 18. märts 2011, kell 16:52 (EET).

Koma tunnustuse nime ja aastaarvu vahelRedigeeri

Koma peab vastava tunnustuse ja aastaarvu vahel kindlasti olema. Vt artikkel http://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Antson Pelmeen10 võttis komad maha – pane tagasi! Amherst99 27. veebruar 2011, kell 02:11 (EET)

Heh :) Kus selline reegel on? Ma ei ole üheski artiklis näinud koma. Pelmeen10 27. veebruar 2011, kell 02:28 (EET)
Sellist reeglit pole. On kasutatud ka sulgusid ja aastaarvu eespool kirjutamist.--WooteleF 27. veebruar 2011, kell 03:59 (EET)
Vastupidi, koma ei tohi olla. Andres 27. veebruar 2011, kell 14:59 (EET)
?? Grammatikareeglite järgi on seal kindlasti koma, kui aastaarv on tunnustuse järel. Seda ma ju silmas pidasingi! Kui aastaarv on ees, siis koma pole. See asi tuleks siin selgeks rääkida, mh kummale poole aastaarv paigutada. Amherst99 27. veebruar 2011, kell 19:24 (EET)
Millist reeglit Sa silmas pead? Minu meelest oleks parem panna sulud. Koma ei ole vast vale, kuid mulle tundub see halva stiilina.
Arvasin ennist, et jutt ees olevast aastaarvust. Andres 27. veebruar 2011, kell 19:46 (EET)
Ma arvan, et aastaarvud paremale poole. Too näiteid, kus on vasakul. Pelmeen10 27. veebruar 2011, kell 19:30 (EET)
Ma paigutaks ette. Artiklis Lennart Meri on tunnustuste alapeatükis aastaarv eespool.--WooteleF 27. veebruar 2011, kell 19:33 (EET)
Aumärkidel jälle tagapool. Ette pannes, kui mitut auhinda saab mitmel erineval aastal, siis tuleks ju mitmele reale panna. Paremale poole pannes saab komad vahele panna. Pealegi on auhind tähtsam kui aasta. Pelmeen10 27. veebruar 2011, kell 20:48 (EET)
Minu meelest on meil enamasti aastaarv eespool. Andres 27. veebruar 2011, kell 19:46 (EET)
Vaatasin pisteliselt artikleid läbi ja pigem tundub tagapool olevat. Mis muidugi ei tähenda, et me ei võiks neid ette tõsta.--WooteleF 27. veebruar 2011, kell 19:54 (EET)
Äkki peab enne aastaarve ja peale tunnustust olema koolon (mitte ainult tühik)? Pelmeen10 26. märts 2011, kell 02:27 (EET)
Koolon ei häiri, aga minu meelest tühik on parem, sest kooloni kasutamiseks pole sisulist põhjust. Andres 26. märts 2011, kell 09:20 (EET)

VariaRedigeeri

Kui keegi viitsib, siis võiks oma arvamuse lisada siia: en:Wikipedia:Articles for deletion/Andrus Mitt. Aitäh. Pelmeen10 1. märts 2011, kell 13:01 (EET)

ausalt öeldes võiks teha ettepaneku ka eesti vikist kustutada, sest tegelt ei ületa ta ka mitte esbl-i valiku kriteeriumeid -- Ahsoous 1. märts 2011, kell 14:07 (EET)
esbl? Eesti vikis oli ju reegel, et kui korvpalli/jalgpalli mängida kõrgeimas liigas, siis on piisavalt tähelepanuväärne. Tal veel lisaks U21 ja Rannajalgpallikoondis. Rannajalgpallikoondis ongi tegelikult point, miks need olla võiks, sest see ala läheb järjest populaarsemaks. + seal on veel 2 artiklit. Pelmeen10 1. märts 2011, kell 14:42 (EET)
Minu meelest on see mõnes koha pealt liiga pehme reegel, kuid ega ma seda siin kustutama ka ei hakka ning temaatika ise vajaks põhimõtteliselt pikemat arutlust. Aga inglisviki künnist ma kohe mitte ei usu. et ta ületama kipuks. -- Ahsoous 1. märts 2011, kell 15:28 (EET)

TEA entsüklopeedia päevRedigeeri

Täna rääkis Toomas Schvak TEA entsüklopeedia päeval, et Vikipeedia on selle poolest halvem, et riikide artiklites on vähe materjali (näiteks Egiptus) ja terved valdkonnad on nõrgalt kaetud. Ta mainis ka viitamiskultuuri visa levikut ja anonüümsust.

Rein Veidemann ütles, et ta ei tahaks TEA entsüklopeediat ja Vikipeediat vastandada, aga artiklis tema enda kohta, kelle kirjutaja pole teada, viivad mõned lingid prügimäele, kust võib leida puhast sõimu. Puudu jääb vastutusest kultuuri eest, ja see on seotud kirjutajate anonüümsusega. Peab olema selge vastutajate hierarhia. Andres 1. märts 2011, kell 17:28 (EET)

Põhimõtteliselt Schvakiga nõus (v.a. anonüümsus: ei saa päris hästi aru, miks just see kõigil nii hirmsasti hambus on). Veidemanile ilmselt ei meeldi viited tema suhtes kriitilistele artiklitele, kuigi otsest sõimu ma ei leidnud (samas, ega kõike läbi ka ei lugenud). Mida peaks tähendama "vastutus kultuuri eest"?--Kyng 1. märts 2011, kell 18:21 (EET)
Kahtlemata. Ja TEA entsyklopeedias on tähestiku viimased tähed jube viletsalt kaetud. Aga ei ole hullu, kyll nad ennast parandavad, nende entsyklopeedia on ju pooleli. Meie oma ka. - Mis Veidemanni puutub, siis lappasin tema artikli linke. Kui ta just Kivisildniku blogi silmas ei pidanud (kus postitus on igati synnis, ropp on vaid Afanasjevi kommentaar), siis on ainsad prygimäelingid Ekspressile ja Maalehele - need lihtsalt ei toimi. Anonyymseid autoreid on ka ysna napilt, enamik on pseudonyymsed. Vastutustunne kultuuri ees on oluline kyll, see keelab inimesi näiteks halbu romaane kirjutamast. --Oop 1. märts 2011, kell 18:26 (EET)
Ja raudselt on meil vastutus kultuuri eest - muidu me ei kirjutaks! Amherst99 2. märts 2011, kell 00:08 (EET)
Ma arvan, et kriitika on õigustatud. Püüelgem lihtsalt vasturünnakuid tegemata ja ikkagi anonüümsust trotsides paremuse poole (viitame, kontrollime jne). Kedagi isikuliselt sisu eest vastutama panna ilmselt ei saa, ilma et kaastööliste hulka oluliselt piirata ja see oleks konkreetselt Vikipeedia ideega vastuolus. Õnneks leidub internetis teisi veebientsüklopeediaid, kus on vastutajate hierarhia.
Tundub mullegi, et Veidemanni artikli lõpus on prügimägi (sisusse süübimata; inglise Vikipeedias selliseid lingikogusid pole). See lihtsalt ei kuulu entsüklopeediaartikli juurde ja ega suure osa Google'i otsingutulemuste siin äratoomine pole ka tarvilik. Oleks hea läbi mõelda, mis on välislingid ja sel teemal kirja panna midagi, millest juhinduda. Üks asi on, kui ära on toodud asja enese kodulehekülg, mingid standardsed ja olulised andmebaasi sissekanded ja ehk veel mingi eriti oluline link, aga kui linke tuuakse valimatult ja nad suure osa artikli ruumist enese alla võtavad, siis see pole ilus (ja seda ei pea artikli poolikusega õigustama, lihsalt ärgu lisatagu neid muidugi leitavaid linke). Materjali kogumise eesmärgil oleks välislinke hea panna arutelu lehele, kuigi, jah, pigem on siin vist levinud asja olemuse üle mõtlemata arusaam, et Vikipeedia on koht kus lihtsalt linke koguda. Vabandust, et teemast üleliia kõrvale kaldusin, aga silma riivab ühelugu see viimane asi. 90.190.114.172 4. märts 2011, kell 23:24 (EET)
Linkide asjus olen sama meelt.--WooteleF 5. märts 2011, kell 03:00 (EET)
Nojah, nüüd on meil see Anna-Maria Galojani artikkel siin silma all; selline kollase ajakirjanduse linkide galerii on ka minu meelest absurdne. Aga arvan, et arvamusartiklid publikatsioonide all on õigustatud ja välislinkidena võivad nt intervjuud ja persoonilood olla küll. Või ka asjalikud analüüsid teemadel, mille kohta on ehk eestikeelset infot raske leida. --Epp 5. märts 2011, kell 03:21 (EET)
Ceterum censeo, Anna-Maria Galojan tuleks kirjutuskaitse alla võtta ning kui IP-ga midagi teha annab, siis ka vandaalile yle turja tõmmata. Kui me mölakate ees alistume, ei tekigi mingit motivatsiooni pahna parandada. Kuidas meil see kaitseprotseduur õigupoolest käib? Mina ei mäleta ja yles ka ei leia. --Oop 7. märts 2011, kell 22:16 (EET)
Panin nõrga kaitse alla. Kaitsmise nupp on peidus artikli ajaloo nupu all. Andres 8. märts 2011, kell 08:21 (EET)

Pandi juba kaitse alla. Aga Vektor-kujunduses on see Kaitse valik ülal Vaata, Redigeeri, Näita ajalugu ... rida jätkavalt allasuunatud noole all peidus... --WikedKentaur 8. märts 2011, kell 07:26 (EET)

On olemas selline projekt nagu Open directory, kuhu kogutakse igasuguseid linke. Juba mõnda aega tagasi täheldasin, et inglise keelne Vikipeedia pigem annab mingi teema kohta ühe lingi sinna ja siis veel paar tähtsamat välislinki aga sellist välislinkide uputust, nagu meil ei tekitata. Mõnel artiklil on lausa teksti sisse kommenteeritud, et siia võib linke panna ainult siis, kui need on tähtsad ja peab enne aruelu lehel läbi rääkima, kas sobib. Muud lingid lisada open directory lehele. Eks see kvaliteedi küsimus tõuseb järjest enam päevakorda, inglise keelses vikis küll rohkem kui meil. Neil on enamuse asjade kohta juba midagi olemas, nüüd tuleb seda lihtsalt toimetada.--Kyng 5. märts 2011, kell 09:48 (EET)
Me ei ole välislinkide poliitikat kunagi eriti arutanud. Minu arvates saab sobiva selektsiooni (mis on töömahukas) teha siis, kui artikkel on sellise tasemeni läbi töötatud, et teda saab heaks artikliks pidada. Leian, et välislink on õigustatud juhul, kui selle alt võib leida midagi sellist, mis ei ole artikli sisuga asendatav. Kuni artikkel on poolik, saab lugeja välislinkidest ikkagi abi. Mis puutub sellesse, et võib ise guugeldada, siis see on ju töömahukam kui artikli lugemine. Niiviisi arutledes pole mõtet artikleid üldse tehagi, sest suurem osa materjalist on veebist leitav. Andres 5. märts 2011, kell 11:02 (EET)
Peale selle, minu arvates võiks teatmeteos mingil määral täita ka bibliograafia ülesannet. Eestikeelsed artiklid, mis artikli teemast oluliselt räägivad, tuleks minu meelest küll loetleda, ja muidugi tuleks panna link, kui artikkel on veebis saadaval. Andres 5. märts 2011, kell 11:19 (EET)
Ikka võib Google'ist leitud materjali põhjal artikleid kirjutada. Välislinkide all on ju materjal samasugusel kujul nagu Google'i tulemused. (Või mis on töömahukam?) Vikipeediasse on materjal koondatud entsüklopeedia artikli kujul.
Ma arvan, et entsüklopeedia ei ole ikkagi see koht, kuhu täielik bibliograafia luua. Kui on mõni tähelepanuväärne ja mahukas konkreetselt teemat käsitlev teos, siis see toodagu kirjanduse all ära ja kui tegu on üksikute (ajalehe)artiklitega, siis sealt nopitagu siinse artikli jaoks välja see vähene tähelepanu väärne, mida mujal veel käsitletud pole. 90.190.114.172 5. märts 2011, kell 11:29 (EET)
See oleneb teemast. Mul on juhtunud nii, et tuleb leida üksikud sisukad leheküljed sadu ja sadu lehekülgi sisaldavate Google'i vastuste hulgast.
Nojah, täielik bibliograafia on muidugi küsitav: vaevalt on mõtet loetleda kõiki publikatsioone, kus artikli teemat ainult mainitakse. Küll aga minu meelest mõtet loetleda neid, mis on otseselt sellele teemale pühendatud. Paljudel teemadel pole mahukaid teoseid lihtsalt olemaski. Asja tuleks arutada konkreetsetel näidetel, muidu jääb see arutelu liiga abstraktseks.
Muide, meil pole eraldi bibliograafiavikit? Kas peaks selle tegema? Mina ei näe sellel eelist. Andres 5. märts 2011, kell 12:12 (EET)

Sooline tasakaal VikipeediasRedigeeri

Tänase Eesti Päevalehe artikkel kurdab, et ingliskeelset Wikipediat teevad mehed. Ergo, vaid 15% tegijatest on naissoost ja olukorda peaks tasakaalustama. Meie maakeelses Vikipeedias on võrdluseks kümnest aktiivsemast kasutajast vähemalt 4, elik 40% ehk ligi pool naised. Kui sadat aktiivseimat vaadata, siis kipub siiski meilgi suhe ingliskeelse Wikipedia moodi kiiva kiskuma. --Vihelik 4. märts 2011, kell 09:28 (EET)

Minu meelest kirjeldab see fakt ilmekalt kvoodijuttude mõttetust. Vikipeedia on heaks näiteks, et inimeste huvid on erinevad. --Andrus Kallastu 4. märts 2011, kell 12:54 (EET)
Seejuures ei saa segamini ajada huvid-hobid ja tööst vaba aja kasutust.
Nõus, et kvoodid on saadanast :) suwa 4. märts 2011, kell 13:23 (EET)
Probleem jääb ebaselgeks. Näiteks millised naisi huvitavad teemad oleks suhteliselt vähem esindatud? Esimesed vikipedistid olid "die-hard-arvutihäkkerid" – olid? :) 90.190.114.172 4. märts 2011, kell 22:51 (EET)
Missugused on need spetsiifiliselt naisi huvitavad entsüklopeediateemad? Kas naiste või meeste arvates? Mille järgi tehakse kindlaks, kui paljud pseudonüümsed vikipedistid on mehed ja kui paljud naised, kui pseudomnüümiks pole valitud isikunimi? Kui ma inglise vikis mõnd näiteks Tallinna puudutavat artiklit parandan, siis kuidas nad seal teada saavad, olen ma mees või naine? Ssgreporter 5. märts 2011, kell 00:05 (EET)
Eelistuste all on lahter "Sugu". Seal saad valida, kumb sa oled. Ilmselt selle järgi tehakse statistikat. --Kyng 5. märts 2011, kell 10:24 (EET)
Selle saab rahumeeli jätta seisundisse 'määramata' ja eks paljud teevadki seda -- Ahsoous 5. märts 2011, kell 12:10 (EET)
Arvatavasti võetakse arvesse mingite Vikipeedia-teemaliste küsitluste ja uuringute tulemusi ka. Adeliine 5. märts 2011, kell 11:31 (EET)
Seepeale sooviks kohe head naistepäeva. Siit ma loeks nagu välja, et kümne aktiivsema vikipedisti hulgas on 3 naissoost isikut. Ave Maria 8. märts 2011, kell 07:51 (EET)

Arutelulehtede kustutamineRedigeeri

Mina leian, et arutelulehtede kustutamine põhjusel "käsitletud puudused on kõrvaldatud" on täiesti põhjendamatu. Nimelt seetõttu, et kunagi võib kuskil täpselt sama probleem üles kerkida. võimalik, et see probleem ei kerkiks hiljem üles, kui vaadataks varasemaid arutelusid. Üldse leian ma, et arutelulehtedelt kustutamine ja arutelulehtede kustutamine ei ole Vikipeedia poliitikaga kooskõlas. kuidas teiste kasutajate seisukoht on? Ave Maria 4. märts 2011, kell 18:04 (EET)

Lahendatud probleemide koht on pigem arhiivis. Iseasi, kas erinevad arutelud väga hästi leitavad on, olgu siis arhiveeritult või niisama. Aga ehk tood mõne näite, kus arutelu niimoodi kustutatud on?--Kyng 4. märts 2011, kell 22:12 (EET)
Vist näiteks seda on silmas peetud. Nõus, et peaks jääma. Teine asi, kui aruteluleht pole leitav ja vedeleb kuskil ilmaruumi avarustes (vigase pealkirja all või mingi imeliku väljendi/sõnaühendi all, kuhu ilmselt teist korda ei taibata artiklit teha). Sellisel juhul ei näe ma arutelu ära koristamises midagi halba ega "poliitikaga" vastuolus olevat (oluline tuleks siis leitavas kohas arhiivida).
Kustutamislogi kohta veel: seal esineb isikunimesid ja isiklikke rünnakuid ühes nendega, mis pole ilus. Avjoska, Wootele, Iifar, Valju jt, palun kustutage või asendage sellisel juhul enne kustutamist "Muu või täiendav põhjus". 90.190.114.172 4. märts 2011, kell 22:51 (EET)
Jah, need jäävad päris tihti sisse ([9]), samuti võiks tihedamini muudatusi peita. Arutelulehe kustutamise poolt olen juhul kui see ei sisalda midagi olulist ehk kui sisu on näiteks "palun lisage intervikid" vms. Pelmeen10 11. märts 2011, kell 08:51 (EET)

Arutelulehekülje kustutamine tuleks vast kõne alla juhul, kui ilmneb viimase mittesihipärase kasutamine, s.o vandaalitsemine (sisestatud on eimidagiütlev tähemärkide jada "ASJDJIAJFAIWR"). Inimene, kes tahab selles asjus minu poolthäält, peaks tooma rohkesti näiteid aruteludest, kus kustutamine on põhjendatud. --kanakukk 25. märts 2011, kell 00:35 (EET).

Pildid ja CommonsRedigeeri

Praegu kustutati päris palju pilte artiklitest ära. Kui keegi viitsib siis võib asendada. Kas need tartu.ee pildid Eesti Vikipeedias võivad üleval olla (saaks siia üles laadida)? Pelmeen10 14. märts 2011, kell 16:16 (EET)

Jutt käib nähtavasti sellest. Siin vikis on olemas sama mall:Tartu lubab, mis Commonsis ebapiisav leiti olevat. Tartu linnalt oli küll küsitud ja saadud luba, kuid selgus, et see oli väga napisõnaline ja andis loa pilte kasutada vaid Tartu teemalistes artiklites. Minu arusaamist mööda laienevad samad põhimõtted, mille alusel pildid kustutati, ka siia ning pilte pole võimalik üle tuua. Küll aga võib Tartu linnalt proovida uuesti (ja korrektselt) luba küsida piltide vaba litsentsi all kasutamiseks. --Quibik 14. märts 2011, kell 20:33 (EET)

Kasutajaks registreerumine ja uue lehe loomineRedigeeri

Proovisin esimest korda elus luua viki lehekülge, aga takerdusin kohe: 1. ei õnnestunud end registreerida kasutajaks 2. ei õnnestunud ilma kasutajata lehte luua. Ette tuli hoiatus, et eelnevalt on see leht kustutatud. Kuna minu eesmärk ei ole teha reklaami või muul viisil ebaõiget infot üles panna, siis muutsin oma artikli mitu korda - võimalikult neutraalseks ja reeglipõhiseks, kuid ikka ei võimalda artiklit isegi eelvaadelda. Ma pole küll viki spetsialist ja v-o jätavad mõned alajaotused vms soovida... Kas on võimalik saata artikkel toimetusse vms seda edastada, et siis oskaja ta üles paneks? Kasutatav browser on Safari.

Artikli loomine on võimalik ka ilma kontota, kui just pole tegu sellise lehega, mille loomine on ennetavalt blokeeritud. Ka kasutajaks registreerumine peaks olema probleemideta võimalik, kui just IP-aadress pole blokeeritud. Kirjelda, mis täpselt toimub, kui püüad kontot luua.
Millisest artiklist on jutt? Võid oma teksti kas või siiasamasse üles panna, siis vaatame. Andres 16. märts 2011, kell 13:35 (EET)

Tänud kiire vastuse eest! Nüüd õnnestus kasutajakonto luua. Ehk oli ajutise tõrkega vaid tegu. Eelnevalt oli ebaõnnestumise korral nii, et läbides kõik konto loomise punktid ja klikkides kinnitavale nupule, lihtsalt midagi ei juhtunudki. Nagu poleks sisestused arvesse läinudki. Artikkel, mida soovisin luua oli pealkirja alla "akukleebised". Kuna maailmas palju kasutatakse sellist asja, siis arvasin, et hea oleks, kui selle kohta ka mingi konkreetne informatsiooni siiski üleval oleks vikipeedias. Ilmselt on sellise teemaga lehe loomine blokeeritud.

Artikli sisu oleks minu poolt alljärgnev (osaliselt vikipeedia varasemaid akupunktuurialaseid tekste kasutav (lingid viki sisulehtedele lisatud), osaliselt tõlgitud (viited all), osaliselt isekirjutatud, et ei oleks sel viisil reklaami sees, nagu 1:1 tõlkides tuleks kahjuks).

Minu meelest ei ole selle artikli loomiseks mingit tehnilist takistust. Tuleb lihtsalt hakata kirjutama redigeerimiskasti, mis asub kohe ikoonide all (ta on paigutatud samamoodi nagu sellel leheküljel siin).
Artikli sisu on ikkagi problemaatiline, aga selle üle võib veel arutada. Artikkel Akukleebis on kunagi olnud ja kustutatud. Tõenäoliselt kustutatakse ka see, aga eks näis. Andres 16. märts 2011, kell 20:17 (EET)
Tule taevas appi. Tegemist on puhta soolapuhumisega ja katsega inimestelt raha välja petta. Sellist jama ei tohiks Vikipeediasse üles panna.--Kyng 16. märts 2011, kell 20:30 (EET)
Kust me saame öelda, et mingi ravimeetod vms (Akupunktuur, Akupressuur, Silva meetod) on soolapuhumine? Inimestelt raha kätte saamine on nagunii tavaline, nt Kasiino. Pelmeen10 16. märts 2011, kell 20:47 (EET)
Sest puuduvad teaduslikud tõendid selle toimimise kohta?--Kyng 16. märts 2011, kell 20:51 (EET)
Selle teema kohal olen erapooletu, aga selgeltnägemine on ka paljude arvates soolapuhumine. Minu meelest on see tõhus, mida inimene ise usub. Pelmeen10 16. märts 2011, kell 20:56 (EET)
Soolapuhumine või mitte, kuid leian, et Akupunktuur, Akupressuur ja Silva meetod on legitiimsed teemad. Nendes artiklites tuleb tutvustuda ka kriitikute seisukohti ja argumente. Siinse teema problemaatilisusel on teised põhjused. Andres 16. märts 2011, kell 21:04 (EET)
Ma olen kahelnud ainult "Akukleebiste" teemaväärsuses. Akupunktuuri, Akupressuuri ja Silva meetodi vastu pole ma olnud.--Kyng 16. märts 2011, kell 21:27 (EET)
Iseenesest ei ole isegi ilmselge ja yldtunnustatud soolapuhumise kirjeldamine kuidagi allpool Vikipeedia väärikust. Esimene kysimus on, kas kirjeldatav meetod või võte on piisavalt levinud, et see inimestele huvi pakuks ning et selle kohta oleks kyllalt sõltumatuid allikaid. Kui jah, siis teine kysimus on, kuidas on artikkel esitatud. - Kleebiste leviku kohta ei tea ma midagi ytelda, aga kirjeldus on huvitav. Nimi mõjub eksitavalt, esimese hooga oleksin oodanud midagi nt autoakudele kleebitavat. Samas on osa teksti liiane (akupunktuuri üldpõhimõtted kuuluvad teise artiklisse) ja osa ilmselgelt NPOV (mõju on kirjeldatud kindlana, samas kui juba meilgi siin leidub piisavalt selles kahtlejaid; samuti on kaheldav, kas homöopaatia ajalugu ulatub ikkagi 3000 aasta taha). Seega tuleks otsustada, kas teema on artikliks piisavalt oluline, ning kui jah, tekst uuesti läbi kirjutada. --Oop 17. märts 2011, kell 02:03 (EET)
Põhiline probleem on see, et pole teemakohaseid sõltumatuid ja soliidseid allikaid, ja neid pole tõenäoliselt võimalik leida. Ingliskeelne nimetus on kaubamärk. Andres 17. märts 2011, kell 08:10 (EET)
Mis see inglise vaste on? --Oop 19. märts 2011, kell 21:44 (EET)
Transparent Holographic Chips. Andres 19. märts 2011, kell 23:01 (EET)

Abipalve pildilitsentside asjusRedigeeri

Palun vaadake Kasutaja arutelu:Pelmeen10#Litsentsi lisamine fotole. Andres 24. märts 2011, kell 20:05 (EET)

PisimuudatusedRedigeeri

Kas Vikipeediast kaob ka selline võimalus "Märgi kõik parandused vaikimisi pisiparandusteks" nagu inglise vikist? Mina olen kaotamise poolt. Pelmeen10 26. märts 2011, kell 02:24 (EET)

Miks? Andres 26. märts 2011, kell 09:22 (EET)
Kunagi oli mingi kasutaja, kes seda kuritarvitas. Ma nagu ei teagi, kas seda õigete eesmärkidega ka on kasutatud. Pelmeen10 26. märts 2011, kell 21:30 (EET)
Vist on kasutatud kogemata. Andres 26. märts 2011, kell 22:50 (EET)
Aga kuritarvitada saab pisimuudatusi ka ilma selle funktsioonita. Andres 26. märts 2011, kell 22:51 (EET)
Tõenäoliselt saaks seda kasutada küll, kui mingi aeg ainult kategooriate, mallide, välislinkide või kirjavigadega tegeleda. Aga seda eriti ei tehta. Ja kui tehakse, siis mitte seda funktsiooni kasutates. Pelmeen10 26. märts 2011, kell 23:21 (EET)

MTÜ teated VikipeediasRedigeeri

Kuidas suhtutaks MTÜ teadete ülespanekusse Vikipeedias? Näiteks kokkusaamiste kuulutused lehekülje päises. Ma tean, et mõnedes teistes Vikipeediates ei ole see kaastöölistele meeldinud. Ja tegelikult mullegi tundub, et seal päises võtab igasugune tekst ruumi ja segab. Aga Vikipeedia oleks kõige parem koht, kus selliseid teateid avaldada. Adeliine 7. aprill 2011, kell 11:16 (EEST)

Üldjuhul on ju olnud võimalus kõik teated ühe klõpsuga ära peita. Ma ei näe põhjust, miks neid teateid sinna panna ei võiks. --kanakukk 7. aprill 2011, kell 12:51 (EEST).
Mina eelistaksin, kui need jääksid MTÜ kanalitesse. Päisesse tuleb niikuinii panna võistluste teated ja keskusest tulevad kohustuslikud teated. Andres 7. aprill 2011, kell 19:54 (EEST)

Eestikeelse Vikipeedia väärtustestRedigeeri

Lisan siia Eestikeelne Vikipeedia artiklisse arvatavasti mittesobiva, arendamist ja täiendamist mitteleidnud väga vähe muudetud teksti, mida arvati isiklikuks seisukohaks olevat. Eks otsustage ise mida sellega teha. Enesearmastus on ju kah armastus.

Eestikeelse Vikipeedia väärtustest

Keskmise elutusasemega riikide hulka kuuluva väikese rahvaarvuga Eesti kultuur pole maailmakultuur ja selle keel maailmakeel. Sellega on seotud ka selle erialaliste asjatundlikkuste tase, asjatundjate hulk ja nende võimalused. Seega ei saagi eestikeelselt Vikipeedialt reeglina oodatagi ei kõrgetasemelisi erialalisi tegijaid ega artikleid. Seni tehtud artiklitest on valitud headeks vaid umbes 0,1% ja neistki on korralikult viidatuid umbes viiendik. See tähendab, et viiteid on enam kui üks või kaks. Nii et päris häid on oletatavasti vaid umbes 0,02%.

Küll aga on eestikeelne Vikipeedia oma artiklitega taganud kerge juurdepääsu suurkultuuride Vikide valdavalt korralikele artiklitele, nende viidetele ja neis äratoodud välislinkidele. Ajaviitmise asemel korralikult viidatud väheste heade artiklite kirjutamise asemel, mida asjaarmastajatelt ei saa eeldadagi, on ta suutnud tagada Eesti väikese rahvaarvu kohta suure artiklite arvu. Just see – korralikele artiklitele ja nende andmetele juurdepääsu võimaluse teostamine – on ka järgnevate põlvkondade teadmiste ja maailmapildi tekke oluliseks aluseks ja eelduseks. Ning väärtustab nii Vikipeediat kui ka selle tegijaid.

Lisaks sellel oli lõpus ka arvatavasti tõesti vaid isiklik seisukoht.

Teine väärtus, mida eestikeelne Vikipeedia saaks ja peaks teostama ning mida teised ta eest ära teha ei saa, on Eesti-ainelised artiklid.

--Ivo Vahur 10. aprill 2011, kell 13:14 (EEST)

Minu meelest Andres põhjendas väga detailselt, miks selline tekst Vikipeediasse ei kõlba. Ave Maria 10. aprill 2011, kell 13:48 (EEST)
Ta ei sobi Vikipeedia artiklisse, kuid ta võib vabalt olla arutelulehel või kasutajalehel, teatud tingimustel ka Vikipeedia nimeruumis. Andres 10. aprill 2011, kell 14:04 (EEST)
Osa sellest on ju statistika. Pelmeen10 10. aprill 2011, kell 15:45 (EEST)
Statistika võib põhimõtteliselt jääda, aga seal on tarvis täpsustusi. Andres 10. aprill 2011, kell 16:03 (EEST)
Ma loodan sydamest, et meil ei teki mitte kunagi artiklit elutusase. Samas on tõik, et grafomaania ei sure mitte kunagi, siiski teatud määral masendav. Mõtlesin kirjutada kokkuvõtte Berliinis nähtust ja selle järeldustest, ent kahtlen nyyd sygavalt, kas sel yldse mõtet on. Kellele? Milleks? Grafomaanide okse Vikipeedia nimeruumis on ju kõik, mida me vajame. Ma ei tahaks näha endist entsyklopeediat, millest kujuneb platvorm vaimuhäirete avalikuks väljaelamiseks; kahjuks pole ma enam tõesti mitte kindel, kas mul on selle mittenägemiseks mingit muud võimalust peale silmade sulgemise. Ja see "reeglina oodatagi ei" on muidugi suurepärane manifestaalne kokkuvõte Vikipeedia "väärtustest". Laseme lati allapoole muru, siis pole vajagi mõelda, miks mitte keegi Vikipeediat ei usalda - tänan, ei, ma ei taha olla osa sellest ilgusest. Minu puhtisiklik soovitus on sedalaadi "kaasautorid" nyyd ja edaspidi kohe ja kiirelt bännida - aga kuna see järjekindel "kaastöö" kedagi häirivat ei paista, võib muidugi bännida ka mind. (Ning muuseas: ei, iga vähimagi reaalse aluseta "vaid umbes" "oletatavasti" totrus, millele kleebitakse lõppu protsendimärk, ei ole statistika. Statistika põhineb tegelikel mõõtmistel ja uuringutel, mitte retoorilisel logorröal.) --Oop 10. aprill 2011, kell 16:07 (EEST)
Niisugusel kujul see statistika küll ei sobi, kuid taoline statistika võiks ju põhimõtteliselt olla küll: mitu protsenti artiklitest on head ja kui paljud neist on viidetega. Ülejäänud jutt oma loomult artiklisse ei sobi, kuid see siiski võrdlemisi intelligentselt kirjutatud (ei jää minu meelest alla Vikipeedia kirjutajate keskmisele tasemele), hoolimata mõnest hooletusveast.
Ivo Vahuri viimased kaastööd on olnud mõistlikkuse piires, ja ta kuulab ka, mis talle öeldakse. Seetõttu ma bännimiseks põhjust ei näe. Küll aga tuleb olla järjekindlalt nõudlik ja sekkuda, kui midagi on valesti.
Minagi ootaksin rohkemate inimeste sekkumist, et ei jääks muljet, et vaidlus tuleneb lihtsalt minu jonnist või norimisest. Andres 10. aprill 2011, kell 16:45 (EEST)

ei suuda sisse logidaRedigeeri

hei, kasutaja olemas aga ei logi sisse.

tegin uue kasutaja ja ikka ei logi sisse

milles kolb?

Tiit

Nii ebamäärase jutu kohta ei oska ma oh ega mäh öelda. Mul pole igapäevase sisselogimisega mingeid probleeme. Ja polegi sisselogimiseks muud vaja kui klõpsata sisselogimise linki ning sisestada kasutajanimi ja salasõna. Kontrolli, ega sul Caps Lock peal ei ole. Taivo 11. aprill 2011, kell 15:39 (EEST)

Isikute kuuluvus organisatsioonidesseRedigeeri

Mullu tundub, et meil oleks vaja natuke täpsemaid põhimõtteid, mille alusel otsustada, kas kellegi kuuluvus mingisse organisatsiooni tuleks ära mainida või on see tema eraasi. Pakun paar rusikareeglit ja kysimust hakatuseks välja. 1) Erakondlik kuuluvus (praegune ja varasem) tuleks ära mainida kõigi puhul, kes on kandideerinud Eesti riigikogu, kohalikel või presidendivalimistel, samuti ajakirjanike ja olulise mõjuga yhiskonnategelaste puhul. See viimane on muidugi ysna ähmane, aga võimaldab ytelda, et kui kellegi suurim saavutus on Kroonika kaanepilt, siis pole see eriti tähtis, ent kui keegi on suurärimees või mõne olulise yhiskondliku projekti algataja, võib tema poliitiline kuuluvus oluline olla. 2) Kõigi liikmete puhul võiks ära mainida sellised asjad nagu Kirjanike Liit ja Ajakirjanike Liit, ehkki mis erialaorganisatsioonid võiks neile lisaks olla, ei oska praegu kindlalt välja pakkuda. 3) Segane kysimus on tudengiorganisatsioonid. Mõne inimese arvates on neil Eesti yhiskonnale oluline mõju, mõne arvates tyhine. Otseselt salajased nad ei ole, samas ei avalikusta minu teada sugugi kõik neist oma liikmeskonna täit nimekirja. Mulle isiklikult võib mõnegi õppejõu või kultuuritegelase kuuluvus yht-teist ytelda, paljudele tõenäoliselt ei ytle. Kui keegi on olnud nt korporatsiooni või vilistlaskogu eesotsas, võiks selle minu arust siiski ära mainida. 4) Kuuluvus usuorganisatsioonidesse peaks olema inimese eraasi, kui ta seda ise avalikkuses korduvalt jutuks ei võta. Samuti peaks olema mainitud kõrgemad kiriklikud ametid, vaimulikuseisus ja vahest ehk ka ordud: kui mõni kultuuritegelane on jesuiit või buda munk, võib see asetada ta sõnavõtud ja tegemised olulisel määral teise konteksti. 5) Kõikvõimalike hobiorganisatsioonide puhul võiks samuti lähtuda mainitud kriteeriumitest: kui keegi on filatelistide seltsi esimees, esineb avalikkuses selle liikmena või on tema staatust ajakirjanduses jutuks võetud, peaks ka meie selle kirja panema. 6) Minnes algsest teemast ehk organisatsioonidest väljapoole (sest ma ei taha teha uut alapealkirja, strukturaalne sarnasus on siiski tugev), tahaks võtta jutuks ka kriminaalse tausta: kui poliitikule on esitatud kohtulik syydistus või määratud karistus, väärib see kindlasti mainimist. Ka ajakirjanduses korduvalt käsitletud juhtumid peaks kirja panema, nt Jõesaare hiljutine avarii on tema tegevuse mõistmiseks vajalik fakt. Samas ei ole komprakogumine Vikipeediale eraldi eesmärk. Nii et kuhu tõmmata piir? --Oop 14. aprill 2011, kell 17:17 (EEST)

1) erakonna liikmesus tuleks minu meelest lisaks kindlasti märkida erakonna juhtkonna liikmete (rusikareeglina juhatus ~ eestseisus, volikogu, aukohus, revisjonitoimkond) ja erakonna kohalike organisatsioonide juhtide puhul, võimalusel märkida, millisesse juhtivasse kogusse ta kuulub. selle nõude võib piirata ka parlamendis esindatud erakondadele.
3) avalikustatud tudengiorganisatsioonide nimekirju saab tarvitada ja tuleks tarvitada ning viidata. kultuurilooliselt võib olla oluline või osutuda takkajärgi oluliseks. juhtkonda kuulumised tuleks mainida kyll. juhatuse liikmete nimed on niikuinii äriregistri kaudu tuvastatavad ja avalikud. tuleks tarvitada ning viidata.
4) Eestis registreeritud usuliste yhenduste juhatuste liikmetega on sama lugu. äriregistri kaudu tuvastatavad ja avalikud. tuleks tarvitada ning viidata.
6) kohtuotsused on põhimõtteliselt avalikud. avalikkuse tähelepanu nõudnud ja mitu korda ajakirjanduse tähelepanu pälvinud juhtumites tuleks kirjutada, mida kohus on inimese kohta otsustanud (juhul kui inimesest on artikkel). pankrottide ja muude tsiviilasjadega samamoodi kui kriminaalasjadega. riigikohtu lahendid on riigikohtu kodulehelt tasuta ja mugavalt kättesaadavad. muid asju võib olla vajalik viidata ajakirjanduse kaudu, kui keegi kohtuotsuse koopiat (või digiallkirjastatud originaali) yles riputanud pole. Ohpuu 14. aprill 2011, kell 17:39 (EEST)
Minu meelest ei ole tarvis rääkida sellistest asjadest, mida saab teada ainult äriregistrist vms algallikatest. Kui aga see on ka mujal jutuks, siis võib algallikatele viidata ning neid info täpsuse huvides esitada.
Samas, kuigi pole tarvis, ei saa väita, et ei tohi. Andres 14. aprill 2011, kell 20:48 (EEST)
Et siis juhul, kui mõni tippärimees või ajalehes sõna võttev kultuuritegelane kuulub erakonda, aga ykski ajaleht sellest ei kirjuta, ei ole ka meil tarvis sellest rääkida? Nojah, ka nii võib võtta. --Oop 15. aprill 2011, kell 16:00 (EEST)

Tallinnas vabatahtlike messil 3., 5. ja 6. mailRedigeeri

Wikimedia Eesti osaleb mai alul Tallinnas Nokia Kontserdimaja fuajees toimuval Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta ringreisil:

  • 3. mail kell 17.00 on messi konverentsi poolel Andrese ettekanne "Vikipeedia kui vabatahtlike koostatav entsüklopeedia"
  • 5. ja 6. mail oleme kohal messilaua taga

Kõik huvilised on oodatud osalema ja kaasa lööma. --WikedKentaur 20. aprill 2011, kell 09:29 (EEST)

Wiki teatedRedigeeri

Miks seda "Please take the 2011 Editor Survey by clicking here. Share your experiences and improve Wikipedia. You can save the survey at any time and finish it later, but this may be the only time you will see this message." teadet üldse peita ei saa? Mozilla on mul. Üldse peab liiga tihti neid peitma, miks ei piisa 1 korrast? Pelmeen10 21. aprill 2011, kell 02:38 (EEST)



Wikipedia and the Matter of Accountability

A. Charles Muller

June 14, 2010

For what is probably a large majority of web users, Wikipedia is simply wonderful, as a ready source of up-to-date information, reflecting the fact that the large majority of web surfers belong to the “end user” category. For persons like myself, however, who are involved in the development of rigorous, responsible, and original online reference materials, Wikipedia is like a cancer growing on the Internet, silently and anonymously leeching off the creative work from web pages developed by artists and intellectuals. Those of us who find that our work has been appropriated, are, of course, permitted to present their case to the Wikipedia copyright violations section for their perusal. But by the time you happen to find that your work has been copied into Wikipedia, it has usually already been propagated all over the net by Wikipedia copycats, making the job of going through their copyright infringement office basically irrelevant. And, of course, the information that is copied is often lifted in small bits, which may not legally qualify as copyright violations.

Unfortunately, most “end-users” that I talk to — even colleagues in my field — are happy to just be able to surf and grab whatever information they can get from wherever they can get it, and thus they see no particular problems with Wikipedia. But for those who are expending the energy to create new web-based resources, Wikipedia can be the cause of terrible discouragement.

As Jaron Lanier has pointed out in his book You Are Not A Gadget, the basic design of Wikipedia is that of decision making by mob rule, wherein the majority of the stupid drown out the voices of the intelligent and educated. He also makes the interesting observation that it is precisely the anonymous character of Wikipedia that makes it unassailable — strikingly similar in this sense to religious scripture, which is also anonymously multivoiced, and thus, ironically, “authoritative.” No one on Wikipedia takes direct credit for anything, thus, there is no responsibility involved.

An even scarier observation made by Lanier is that of Wikipedia and other web aggregation sites resulting in the actual stifling of creativity, rather than its stimulation. As a professional musician, Lanier has noticed that since the development of the web, there have been no major new developmental trends in music. In my own observation of Wikipedia and other aggregation sites, I concur with the fact that what we basically see is the continued recycling and regurgitation of old materials, and rarely the creation of new ones, with their creator's names attached. This is at least partially attributable to the fact that new information is scooped up by the aggregators, and combined with other materials, dissimulating true origin and authorship.

As far as Larry Lessig and the Creative Commons are concerned: While I was originally a staunch supporter of the idea that some sort of Open Source model could also be applied to literary, reference, and other forms of cultural works, I've come to have misgivings.1 When I tried the Creative Commons license, what ended up happening was that most people, without reading the fine print, just took it as a sign that they could copy anything they wanted from my web site — and this is why I went back to using a regular copyright mark for my web documents. While Larry's chief concerns (as I understood them) about copyright being controlled by large corporations were no doubt justified at the time, I think that in a few short years the Web has gone quite far in the other direction, where the Web 2.0 and all of its manifestations work in such a way that the most numerous and most noisy drown out the voices of the sane and knowledgable.

In this sense, it was extremely lucky that my own Digital Dictionary of Buddhism project [DDB] (which rigorously documents sources and authorship) got a solid head start on Wikipedia in 1995. It would be considerably more difficult to get something like that off the ground today, as it would be difficult to draw attention to it. As Jaron Lanier points out, most collaborative web projects based on solid learning, carried out by individuals who clearly state their name and credentials, seem to have died, or atrophied with the appearance of Wikipedia. Understandably so, since, for some reason, it is usually the Wikipedia entry that appears at the top of the list in topical web searhes. It is my belief that the continued development of Wikipedia along its present trajectory is extremely unhealthy in its clear tendency to drown out responsible discourse, and will discourage young scholars from publishing their own clearly documented and thoroughly researched work in the web environment. Intelligent people need to raise clear, loud, objections to this trend.

Is there a Solution?

My dealings with administrative people at Wikipedia, and with many of its staunch supporters (even colleagues in my field) gives me the clear impression that Wikipedia is already so deeply invested in the present model of anonymity (and thus, non-responsibility) and that since this is seen by them as being ethically non-problematic, that there is not much likelihood of seeing a change in their mode of operation based on complaints such as those expressed here. What is needed, I think, is a concentrated effort on the part of well-trained, honest academic specialists to begin to create their own field-Wikis. It is not the technology itself that is problematic — it is the way that it is being used that is problematic.

As Joseph Raben pointed out in his special address to the CH2010 conference in London, the present state of affairs wherein the flow and distribution of knowledge has been handed over to the control of Google and Wikipedia is in great part due to the slowness of academic institutions and disciplines in realizing the inevitability of the Web as the new medium for all kinds of publication, and thus these are still mostly dumb to the notion of figuring out how to give due credit for works published on the web. Thus, scholars are not at all encouraged to pursue this approach. Again, I believe that the DDB stands out as one type of model for the way this can be done, but there is no doubt an infinite range of further approaches to be pursued in this area. I encourage academics who are serving on committees in their universities connected with teaching, research, and publication, to begin to raise this issue vocally.

Vikipeedia suvepäevad 2011Redigeeri

Tere! Vikipedistid (ja Vikipeedia-huvilised) tahavad suvel jälle kokku saada, sest tahaks ju ka mõnikord toast arvuti tagant ära loodusesse minna ja vahelduseks päris inimesega päris juttu rääkida. Kas siis Vikipeediast või millestki muust. Sellepärast palun ettepanekuid, kus ja mismoodi see võiks toimuda. Ettepanekute tegijatele juhiseks, et koht võiks olla kergesti ligipääsetav, kuid mitte liiga asustatud. Lähedal võiks olla mõni vaatamisväärsus (muuseum, matkarada, meri, kultuurimälestis jne). Vikipedistid on üldiselt nõus sööma-magama omade jõududega (magamiskott ja telk kaasa, aga pood võiks läheduses olla). Ja wifisse võiks ka pääseda. Kaks mõtet on juba tulnud: Kohtla kaevandusmuuseum ja Viinistu. Neid võiks nüüd lähemalt uurida, aga kõik muud mõtted on ka oodatud. Tegin Doodle küsitluse, kuhu palun kõigil huvilistel märkida kõik need päevad juunis ja juulis, mis neil on vabad. Selle järgi saab siis määrata sobivad kolm päeva. Kuna suvepäevade raames toimub ka MTÜ Wikimedia Eesti üldkoosolek, siis palun MTÜ liikmetel eriti oma vabad päevad kirja panna. Juuni ja juuli on perioodiks valitud mitmel põhjusel (nt juhatuse volituste lõppemine, deklaratsioonide esitamise tähtajad). Seal saab valida, kas päev sobib "Yes", sobib võib-olla "(Yes)" või ei sobi "No". Suvepäevadele tahame kindlasti kutsuda külalisi, et vikipediste harida, näiteks fotograafia vallas, nii et saab kindlasti huvitav olema. Adeliine 23. aprill 2011, kell 20:37 (EEST)

Vikipeedia suvepäevad toimuvad 8.-10. juulil Viinistus. Oodatud on kõik vikipedistid, sõbrad, sugulased, huvilised ja eriti MTÜ Wikimedia Eesti liikmed, kuna suvepäevade raames toimub ka MTÜ üldkoosolek.
  Pikemalt artiklis Vikipeedia:Suvepäevad 2011

Meedia eelinfoRedigeeri

Pühapäeviti mõni minut pärast 15 on Vikerraadio eetris saade "Kogu ja tegu". 1. mail 2011 on seal saates minu ja Mart Ummelase vahel juttu Vikipeediast. Ave Maria 28. aprill 2011, kell 18:37 (EEST)

Valitus.ee CC-BYRedigeeri

Riigikantselei lehte külastades tabas mind väga meeldiv üllatus: pärast hiljutist kujundusevärskendust paistab kogu valitsus.ee sisu olevat litsenseeritud CC-BY-3.0 alusel. Seega võib nüüdsest ilmselt kasutada saada olevaid pilte näiteks artiklite illustreerimiseks. Kasutagem võimalust!
On ka teine hea uudis: lõpuks ometi on uuendatud omavalitsuste sümboolika pildimaterjali. Kindlasti peaks viima vastava uuenduse läbi ka Vikipeedias. Aga arvatavasti oleks hea mõte eelnevalt kontakteeruda Riigikantseleiga ja paluda sümboolika kättesaadavaks tegemist vektorformaadis, mis on nende piltide loomulik vorm. —Quibik 30. aprill 2011, kell 02:48 (EEST)

CC-BY-3.0-EE, mis pole päris sama, kui täpne olla. Commonsisse oleks vastavat malli vaja.
Omavalitsuste sümboolika kohta öeldi mulle kunagi autor.ee-st kuidagi umbmääraselt, et AÕS-i § 5 alla käib ainult vapiseaduses nimetatud riigivapp. Oleks hea täpsustada, et kellele omavalitsuste vappide ja lippude autoriõigus kuulub, kui nad siiski on autoriõigusega kaitstud või küsida kuidagi konkreetselt Wikimedias kasutamise kohta. Samuti võiks täpsustada, mis üldse AÕS-i § 5.5 alla peale riigivapi veel kuulub. Näiteks Tartu vapi kohta öeldakse siin, et selle kasutamiseks on vaja linnavalitsuse luba, aga ei täpsustata, kas tegu on sümboolika kasutamise korrast tulenevate piirangutega või autoriõiguslike piirangutega. 90.190.114.172 30. aprill 2011, kell 10:19 (EEST)

TõlketalgudRedigeeri

Homme algavad tõlketalgud. Kuidas see bänneri lisamine käibki? Andres 30. aprill 2011, kell 12:41 (EEST)

Need on siin: MediaWiki:Sitenotice ja MediaWiki:Anonnotice. --Epp 30. aprill 2011, kell 15:57 (EEST)

Aitäh! Aga kuidas teha nii, et bännerid muutuksid nähtavaks neile, kes eelmise bänneri on peitnud? Andres 30. aprill 2011, kell 18:12 (EEST)

Kas tühjendamine mõjus? --Epp 2. mai 2011, kell 06:29 (EEST)
Minu meelest ei mõjunud. Peaks kustutama ja uuesti looma? Andres 2. mai 2011, kell 06:35 (EEST)
Siin on öeldud, et selle jaoks on sõnum MediaWiki:Sitenotice id. 193.40.10.181 2. mai 2011, kell 09:28 (EEST)
Aitäh! Kas mõjus? Andres 2. mai 2011, kell 11:38 (EEST)
Tundub, et ei. Proovi kasutada täisarvu (0.5→1) nagu inglise vikis. MediaWiki:Anonnotice id on üleliigne, sest anonüümsed kasutajad ei saa teadet peita. 193.40.10.181 2. mai 2011, kell 11:45 (EEST)
Aitäh, nüüd mõjus. Andres 2. mai 2011, kell 13:43 (EEST)

Kategooriad teadmata sünni- ja surmaaegade kohtaRedigeeri

Aeg-ajalt tekib mul mõte, et peaks tekitama ka miskid taolised kategooriad, et siis kasvõi lihtsam otsida oleks. Aga mida rahvas arvab ja kui jah, siis mis nimesid need kanda võiks? -- Ahsoous 1. mai 2011, kell 13:02 (EEST)

Kui on umbkaudu teada, siis ma olengi tavaliselt pannud umbkaudse (kõrgema) kategooria. Nt sündinud 1830.-tel aastatel või sündinud 17. sajandil. Adeliine 1. mai 2011, kell 13:14 (EEST)
Seda muidugi. Lihtsalt minu jaoks on mõte selles, et need kuskil ka üheskoos oleksid, siis äkki on lihtsam üles leida. Aga kui sa tead täpset aastat, ning loomulikult saad kategoriseerida täpse aasta järgi, aga päeva ei ole võimalik koheselt tuvastada - mis sa siis teed? (ehk kuidas sa teada saad, et tuleb hiljem täpsustada?) -- Ahsoous 1. mai 2011, kell 14:28 (EEST)
Kuskil aruteludes oli sellest kunagi juttu, aga ei mäleta enam, kus. Seal oli välja toodud, et seejuures tuleb vahet teha ka sellel, kui sünniaeg ongi teadmata/ligikaudne ja sellel, kui sünniaeg on tegelikult teada või seda on võimalik teada saada (nt elus inimeste puhul), kuid seda pole artiklisse lisatud. Adeliine 4. mai 2011, kell 13:41 (EEST)

Multilingual ChallengeRedigeeri

Please help: replace this red text with a translation of the English message below. Thank you!
Announcing the Derby Multilingual Challenge

This is the first multilingual Wikipedia collaboration. All Wikipedians can take part, in any Wikipedia language. The challenge runs from 1 May until 3 September 2011.
Sign up now!
" Wikipedia is particularly pleased to see that Derby Museums are encouraging the creation of articles in languages other than English." (Jimmy Wales, 14 January 2011)

Andrew Dalby 2. mai 2011, kell 15:07 (EEST)

Tõlkeüritus:

Palun aita: asenda see punane tekst tõlkega ingliskeelsest sõnumist allpool. Aitäh!
Kuulutati välja Derby mitmekeelne väljakutse

See on esimene mitmekeelne Vikipeedia koostööprojekt. Kõik vikipedistid saavad ükskõik millises Vikipeedia keeles osa võtta. Väljakutse kestab 1. maist 3. septembrini 2011.
Registreeru kohe!
" Vikipeedia on iseäranis rahul selle üle, et Derby muuseum julgustab artikliloomet muudes keeltes peale inglise keele." (Jimmy Wales, 14. jaanuar 2011)

Ave Maria 2. mai 2011, kell 21:13 (EEST)

Artikli nime muutmineRedigeeri

Ei leia seda nuppu üles, millega artikli nime saab muuta. Hirvelaid 9. mai 2011, kell 13:40 (EEST)

Ülemise rea peal, kus on "Vaata", "Redigeeri" jne, liigu hiirega noolekese peale ja peaks ilmuma "Teisalda". Adeliine 9. mai 2011, kell 14:01 (EEST)
Natuke teine teema ja kindlasti on sellest kusagil juttu, aga ma ei leia üles. Nimelt, kui artiklil on päis, et vajab toimetamist ja ma toimetan artiklit omast arust piisavalt, et selle päise võiks ära võtta. Kas ma võin siis selle ise ära kustutada? Ja kas ma peaks ka artikli arutelusse kirjutama, et eemaldasin selle? Sillu12 09.mai 2011, kell 14:21 (EET)
Vőid eemaldada ja võid ka põhjendada.--WooteleF 9. mai 2011, kell 14:22 (EEST)
Adeliine, tänan abi eest! Teadsin, et vastav nupp on kuskil üleval, kuid iseseisvalt seda üles leida ei suutnud. Hirvelaid 9. mai 2011, kell 14:28 (EEST)

KustutamislogiRedigeeri

Koledaid asju kustutamislogist ei peaks eraldi peitma, kui kõik kustutajad oma eelistuste lehel aktiveeriksid tööriista, mis teeb teda automaatselt. --Epp 9. mai 2011, kell 18:29 (EEST)

Kultuurimälestised VikipeediasseRedigeeri

Tere jälle!

Wiki Loves Monuments on üle-euroopaline fotovõistlus, mille käigus kogutakse fotosid kultuurimälestistest rohkem kui kümnes riigis Portugalist Eestini. Eestis kannab võistlus nime "Kultuurimälestised Vikipeediasse".

Võistlus ise kestab 1.–30. septembrini, paljudes riikides on selles ajavahemikus ka Euroopa Muinsuskaitsenädal. Reeglid on lihtsad. Sul tuleb ainult teha foto muinsuskaitse all olevast objektist, laadida see septembris Wikimedia Commonsisse ja võid võita auhinna. Iga maa kümme paremat pilti saadetakse ka edasi rahvusvahelisele žüriile.

Projekti toetavad nüüdseks mitmed Euroopa organisatsioonid, näiteks Euroopa Nõukogu, aga ka kohalikud institutsioonid ja Wikimedia chapterid. Siiski otsime veel koostööpartnereid – kui Sul on mõni idee, siis palun jaga seda meiega! Ja kõik vikipedistid: levitage infot fotovõistlusest oma perele ja sõpradele, pidage võistlust meeles, kui puhkusele lähete, otsige internetist välja sobivad mälestised ja ärge unustage fotoaparaati kaasa võtmast!

Kogu info fotovõistluse kohta Eestis on leitav kodulehelt http://www.wikilovesmonuments.ee.

Adeliine 19. mai 2011, kell 12:07 (EEST)

teatele juurde ka, kustkohast neid kaitsealuseid objekte leida, selleks on http://register.muinas.ee/?menuID=monument kultuurimälestiste riiklik register. suwa 19. mai 2011, kell 13:10 (EEST)

Viidete kõrvaldamineRedigeeri

Ahsoous kõrvaldas selle parandusega viidatud väite ja asendas selle viitamata väitega. Ahsoous kinnitab, et viidatud väide oli vigane, aga ta ei too selle kinnituseks muud tõendit kui et tema niimoodi kahtlustab. Mina jällegi kahtlustan, et Ahsoouse parandus oli ebakorrektne ja tuleb tagasi pöörata. Ahsoous keeldub lähemast arutelust. Soovitus, et ma võiksin ise uue kasuks tõendi otsida, ei ole tõsiseltvõetav. Kuidas üleüldse niisugustes olukordades peaks käituma? Taivo 24. mai 2011, kell 23:42 (EEST)

Vene vikis on üldse 24. aprill, aga samas seal on viite, mille järgi on 24.06. Geonarva 24. mai 2011, kell 23:56 (EEST)
Taivo, sa võiksid siiski teemast rääkida ühes kohas ja mitte kolmes ja kuna sa isegi ei vaevunud ootama, millal jõuaks asjatoimetuste kõrvalt selle teema läbi vaadata, siis ma ei näe ka erilist mõtet seda üldse sinuga edasi arutada. --Ahsoous 25. mai 2011, kell 00:54 (EEST)
Jah, ma näen, et sa üldse kellegagi midagi ei aruta, ainult sellepärast, et ma asja kolmes kohas üles tõstsin, sain sult mingigi vastuse kätte. Taivo 25. mai 2011, kell 14:03 (EEST)
Sa vist ei tule selle peale, et inimestel on oma elu ka ja ega ma ei istu netis 24h ööpäevas. Aga jah unustasin, sinu jaoks on ju Vikipeedia töö, minu jaoks lihtsalt hobi. -- Ahsoous 25. mai 2011, kell 14:24 (EEST)

RaamatuloojaRedigeeri

Muidu kena asi on see vikiraamatute loomise võimalus. Kuid esimese katsetamise peale paar tähelepanekut isikutele, kes äkki sellega tegelevad a)ilmselt eestikeelses vikis peaks tekstide Contents ja Articles (jne) asemel olema eestikeelsed sõnad; b) ma ei ole just päris kindel, et nende raamatute salvestamise jaoks oleks Kategooria:Raamatud just parim koht (samas mine võta kinni, äkki on just hea) -- Ahsoous 25. mai 2011, kell 02:51 (EEST)

Vikipeedia UNESCO maailmapärandi nimistusseRedigeeri

WIKIPEDIA for World Heritage Ivo 30. mai 2011, kell 19:46 (EEST)

MTY ei esindaRedigeeri

Tõstsin lehelt Vikipeedia:Ideepank siia, sest yldine jahumine ja kraaklemine olgu siin, mitte igal pool laiali. Seda enam, et asjaosalised kardetavasti ei suuda ikka veel lõpetada. Kui suudavad, eksisin inimloomuse suhtes ning au ja kiitus neile. (Yldiselt on see jutt minu arvates täiesti mõttetu, sest mõlemad on yhel nõul: MTY Wikimedia Eesti vikipediste ei esinda. Kysimus on, kas, kus ja kui suurte tähtedega seda kirjutada.) --Oop 6. juuni 2011, kell 13:01 (EEST)

  • Panna MTÜ lehele selgelt kirja, et MTÜ ei esinda Vikipeedia kirjutajaid. --Epp 6. juuni 2011, kell 03:44 (EEST)
Kui igal pool on juba kirjas, et MTÜ ei vastuta Vikipeedia sisu eest, siis ütle mulle kuidas täpselt MTÜ saaks esindada seda, mille eest ta isegi ei vastuta? Vähemalt mulle näib see loogikavastane. Toon näite: kuigi eesmärgiks on seatud teabe kogumist, säilitamist ning levikut toetada, siis MTÜ ei vastuta ka näiteks ETV sisu eest ja sellest tulenevalt ei saa MTÜ kuidagi ETV-d esindada. Ivo 6. juuni 2011, kell 10:34 (EEST)
No meil ei ole ka MTY Eesti Televisioon, mille eesmärgiks oleks "edendada Eesti Televisiooni tegevust"; siis oleks selleteemaline distantseerumisklausel omal kohal. Aga igal juhul on see punkt vales kohas, see pole mingi Vikipeediat edendav projekt. Kui tahate teineteisel ninasid veriseks lyya, tehke seda Yldises arutelus või, veel parem, korraldage poksimatš. --Oop 6. juuni 2011, kell 10:50 (EEST)
Vaata, mina ei suutnud enam rohkem kohti leida, sest tundus, et ükskõik kui kõva häälega ma karjun, see ei jõua kohale. Nüüd siis vähemalt jõudis. Arvan, et see oli täiesti õiges kohas, sest minu jaoks puudutab see otseselt Vikipeedia heaolu. --Epp 6. juuni 2011, kell 12:37 (EEST)

Sa eksid, selle jätkamine on mõttetu, sest nii olengi aru saanud, et olulisemaid asju jahumiseks peetakse. --Epp 6. juuni 2011, kell 13:09 (EEST)

Kui kirjutada näiteks, et MTÜ ei esinda Vikipeedia kirjutajaid ega vastuta Vikipeedia sisu eest, mis selles siis loogikavastast on? Inimesed saaksid paremini aru. Ma pooldan ka seda, et see oleks kirjas. Andres 6. juuni 2011, kell 20:57 (EEST)

No nüüd on see igatahes kirjas.
Minu jaoks on selline arutelu nagu vaidlus selle üle, et kui suurelt ja mis sõnastuses tuleb mikrolaineahjule kirjutada, et selles ei tohi kasse kuivatada. Aga on seda ilmtingimata kirja panna tarvis? Ivo 6. juuni 2011, kell 22:22 (EEST)

Ma ei saa päris täpselt aru, et mida mina, kui lihtkasutaja sellest klauslist võitsin/kaotasin (ei taipa ka toda "kraaklemist", millele avapostitataja osundas, kuskilt otsida)? --kanakukk 6. juuni 2011, kell 22:32 (EEST).

1. "Kraaklemine" oli algselt lehekyljel Vikipeedia:Ideepank, kuhu see kindlasti ei kuulu; tõstsin siia. Samateemalisi vaidlusi on olnud mujalgi. 2. Mõnes mõttes on mystiline, mõnes koomiline, kuidas inimesed, kes kumbki kõnealusele faktiväitele vastu ei vaidle, suudavad sel teemal lõputult emotsionaalselt vestelda. Säherduse diskussiooni viljatuse tõttu nimetan ma seda jahumiseks. 3. Tavakasutaja võidab seeläbi, et kui MTY teeb midagi, mis talle isiklikult ei meeldi, siis on väike tõenäosus, et teda sellega ei seostata. 4. Praktika on tõestanud, et inimesed kalduvad mikrolaineahjus kasse kuivatama, järelikult on tarvis. --Oop 6. juuni 2011, kell 23:47 (EEST)
Et jahumine jätkub, ei saa ikka ka vait jääda. Minu jaoks on enesestmõistetav, et mingi ühing saab sõna võtta ainult oma liikmete nimel. Kui poleks tekkinud kahtlust, et see mitte kõikide jaoks enesestmõistetav pole, poleks ka selle kirjapanemist juba ühingu asutamisest peale tahtnud rõhutada. Aga no hea, et lõpuks kirja sai. --Epp 6. juuni 2011, kell 23:59 (EEST)

Eesti omavalitsusyksuste rahvaarvudRedigeeri

Praegu paistavad need pärinevat eri allikaist: kord pärineb tabelisse tõstetud arv omavalitsuse kodulehelt, kord kuskilt statistikaametist, millele viidatakse ebamääraselt ja täiesti kasutult "www.stat.ee". Mõistlik oleks võtta kasti arvud yhest kohast, kus need on saadud yhtse metoodikaga ning kirjeldavad sama ajahetke. Pakun, et selleks võiks olla SA piirkondliku portaali lehekylg "Omavalitsusüksuste võrdlus" ([10]), kus praegu on esitatud rändega rahvaarv kõigi Eesti omavalitsusyksustes tänavuse 1. jaanuari seisuga. Kõik muud andmed tuleks koondada artiklis eraldi tabelisse. Yhtlasi soovitan soojalt statistikaametile viidates kirjutada yles konkreetne lehekylg või andmebaasitabel ja andmete vaatamise kuupäev. www.stat.ee on suur ja lai ning sellele täpsustamata viitamine täiesti mõttetu. --Oop 8. juuni 2011, kell 12:10 (EEST)

Muuseas, kohati erinevad ka pindalad natuke statistikaameti andmetest. Kust need võetud on? --Oop 8. juuni 2011, kell 12:14 (EEST)
Selgituseks veel kaks märkust. Esiteks näeb eesti ortograafia ette, et kui kuupäev kirjutatakse kujul "12.01.2007", kirjutatakse yhekohaliste kuupäevade ette 0 või jäetakse see ära ka kuu eest: "01.01.2007" või "1.1.2007", mitte "1.01.2007". Isiklikult soovitan kuju 01.01.2007", on natuke selgem ja kõik kuupäevad on yhtsel kujul, mis näeb tabeleis parem välja. Teiseks läheb statistikaamet lähiaastail yle rändega rahvaarvule (praegu avaldatakse järjepidevuse huvides nii rändega kui ka rändeta arvud, ent rändeta rahvaarvu avaldamisest ajapikku loobutakse). Rändega rahvaarv on reaalsusele lähem ning metoodiliselt järjekindlam, nii et seepärast oleks minu arvates meilgi mõistlik just seda kasutada. Järjepidevuse ja selgusehuvides võiks kyll omavalitsuste artikleis olla tabeleis esitatud mõlemad aegread (ja kui kuskil on omavalitsuse andmed piisavalt korralikud, siis ka need eraldi tulbas). --Oop 8. juuni 2011, kell 12:30 (EEST)

Kuidas viidata statistikaameti andmebaasileRedigeeri

(Tõstan siia õpetuse artikli arutelulehelt, sest selles asjas paistab olevat segadus.)

Statistikaameti andmebaasi konkreetsele tabelile saab linkida kyll, aga tabelist võetud otsingule ei saa. Igal juhul oleks SA andmebaasist andmeid võttes mõistlik panna viitesse: 1) võimalikult täpne link, sest SA koduleht on ysna mahukas; 2) tabeli nimi ja number, et allikas oleks yheselt identifitseeritav; 3) vaatamise kuupäev, kuna tabeleis võidakse teha muudatusi (vahel juhtub vigu ja vahel täpsustatakse andmeid). Samuti on arukas lugeda läbi metoodilised märkused ja vajaduse korral neid refereerida (nt kui on mainitud omavalitsusyksuste liitmisi või piiride muutusi), et nii lugejad kui ka teised toimetajad teaksid, kuidas andmed on saadud ja mil määral need võrreldavad on. --Oop 8. juuni 2011, kell 14:09 (EEST)

vikipeedia artiklid kaardivaatesRedigeeri

Ettepanek: lisada eesti vikis samuti artikli ülanurga koordinaatide juurde link kaardile, millel kuvatakse lähiümbruse eesti vikipeedia artiklid. Nii nagu see on praeguseks kasutusel näiteks saksa (vt. de:Brandenburger Tor) või prantsuse vikis (vt. fr:Porte de Brandebourg). --WikedKentaur 8. juuni 2011, kell 20:53 (EEST)

Miks mitte, aga miks peavad koordinaadid artikli ülanurgas olema? Andres 8. juuni 2011, kell 20:58 (EEST)
Sest sealt oskavad inimesed neid otsida. Ivo 8. juuni 2011, kell 22:31 (EEST)
Ütleksin just vastupidi: kuidas tulla selle peale, et neid sealt otsida? Andres 9. juuni 2011, kell 02:14 (EEST)
Alguses torkavad need seal silma, pärast harjutakse otsima. --Oop 9. juuni 2011, kell 08:34 (EEST)
Arvan, et minul nad silma ei torkaks, sest ma otsiksin loogilisest kohast. Olgu nad siis vähemalt dubleeritud. Andres 9. juuni 2011, kell 09:26 (EEST)
Minu arust geniaalne mõte see kaardivaade.--Rünno 3. juuli 2011, kell 12:26 (EEST)
Jah, tõepoolest. Ma olen sellest puudust tundnud. Peaks ära tegema, aga kes oskab? --Metsavend 4. juuli 2011, kell 15:47 (EEST)
Mis mõttes peaks ära tegema? Töötab ju. Olen vaadanud, et üks robot meil tegeleb andmestiku muutmisega.--Rünno 4. juuli 2011, kell 17:52 (EEST)
Roboti nimi on Kasutaja:ErfgoedBot--Rünno 4. juuli 2011, kell 18:03 (EEST)

Fotode üleslaadimine commonsisse, kui üleslaadija pole piltide autorRedigeeri

Kas keegi targem inimene oskab öelda, kuidas korrektselt (millist litsentsi peaks valima) laadida fotosid commonsisse, kui üleslaadija pole pildi autor, aga tal on autori luba seda teha? Laadisin commonsisse kolm fotot kamtšatka nulust üles, kuid ma pole üldse kindel, et see sai korrektselt tehtud. --Iifar 14. juuni 2011, kell 18:54 (EEST)

Vali see litsents, mida soovib piltide autor. Ja kuna võib uskuda, et varem või hiljem küsitakse autori nõusoleku tõestust, saada see aadressil permissions-et[ät]wikimedia.org.--WooteleF 14. juuni 2011, kell 20:27 (EEST)
Aitäh! Sain palju targemaks. --Iifar 14. juuni 2011, kell 20:55 (EEST)
Oluline on, et lubakirjas oleks öeldud, millise konkreetse litsentsi (nt Cc-by-sa-3.0) all avaldamisega on autor konkreetsete piltide puhul nõus. Seega loa küsimisel oleks hea mingi litsents ise välja pakkuda. Siin on loa küsimisest ja kinnitamisest pisut juttu. 193.40.10.181 20. juuni 2011, kell 10:49 (EEST)

Template namespace initialisation scriptRedigeeri

Hello. Some years ago, developers used Template namespace initialisation script to move some pages from the MediaWiki to the Template namespace, and left some useless redirects.

Consequently, the following pages should be deleted :

  1. MediaWiki:Veebruarikalender
  2. MediaWiki:Märtsikalender
  3. MediaWiki:Maikalender
  4. MediaWiki:Detsembrikalender
  5. MediaWiki:Augustikalender
  6. MediaWiki:Aprillikalender

For more informations, please see this request (meta).

Thanks -- Quentinv57 23. juuni 2011, kell 20:00 (EEST)

Bännerijama IEsRedigeeri

Miks on bänner IEs kitsas vertikaalne riba, iga sõna eraldi real yksteise all? Firefoxis ja Chrome'is on korras. IE kasutajate arv muidugi kahaneb, aga ega me neid päriselt ignoreerida ei saa. Äkki keegi bännerdajaist parandaks ära? --Oop

Omalt poolt lisaksin, et ka mulle on seda kurdetud. Vähemalt Internet Explorer 8 ja ka IE9 puhul on asi halvasti. Ise ei oska hetkel midagi sellega ette võtta, lisaks pole hetkel IE kasutamise võimalust. --Jaan513 1. juuli 2011, kell 11:52 (EEST)
Ma isiklikult kogen seda töö juures, hetkel siis kultuurimälestiste ja suvepäevade reklaami tekst on nii nagu Oop kirjeldas. Kusjuures see pole kogu aeg nii olnud IEga, umbes kuu aega ainult. Ave Maria 1. juuli 2011, kell 11:57 (EEST)
Tegin midagi. Palun vaadake, kas läks korda. --Jaan513 1. juuli 2011, kell 21:21 (EEST)
bueono neh nyid--Wabariigi parm. 1. juuli 2011, kell 23:54 (EEST)
On vist jah ok. Kus ei ole, tuleb refreshida (Ctrl-R, F5 vms). --Oop
Ma näen ka asja korralikult. Ave Maria 4. juuli 2011, kell 15:35 (EEST)

Call for image filter referendumRedigeeri

The Wikimedia Foundation, at the direction of the Board of Trustees, will be holding a vote to determine whether members of the community support the creation and usage of an opt-in personal image filter, which would allow readers to voluntarily screen particular types of images strictly for their own account.

Further details and educational materials will be available shortly. The referendum is scheduled for 12-27 August, 2011, and will be conducted on servers hosted by a neutral third party. Referendum details, officials, voting requirements, and supporting materials will be posted at Meta:Image filter referendum shortly.

Sorry for delivering you a message in English. Please help translate the pages on the referendum on Meta and join the translators mailing list.

For the coordinating committee,
Philippe (WMF)
Cbrown1023
Risker
Mardetanha
PeterSymonds
Robert Harris

№ (sümbol/lühend)Redigeeri

Sümbolit/lühendit № kaasaja eesti keeles ei kasutata. Seda on Vikis vahel näha N Liidu asutuste määruste numbri tähenduses (peab olema nr) --Amherst99 7. juuli 2011, kell 11:54 (EEST)

Account usurp for global SULRedigeeri

Hello, I want to usurp the account User:Myst to use it for the unified login. My main account is. --212.198.244.77 8. juuli 2011, kell 14:19 (EEST)

I sent an e-mail to our user. If I get an answer, I will contact you. --Jaan513 8. juuli 2011, kell 15:46 (EEST)

Mahakirjutamise kahtlusRedigeeri

Mida teha juhul, kui arvatavasti on kirjutatud kusagilt raamatust vm maha, aga ei õnnestu kuidagi kindlaks teha? Nt artikkel Võsaraat. Kas arutelulehel kahtluse tähelepanek on ikka piisav, ilmselt tuleks sellele ka artiklis endas viidata?--Bioneer1 11. juuli 2011, kell 22:28 (EEST)

Stilistiliselt tundub plagiaadi moodi kyll. Artiklis peaks olema hoiatus, et algmaterjaliga tuttav lugeja ei arvaks, justkui Vikipeedia plagiaati normaalseks peaks. --Oop 11. juuli 2011, kell 23:04 (EEST)
Originaalallika peaks üles otsima. Ei saa nii teha, et "see on plageeritud, aga me ei tea kust".--Kyng 12. juuli 2011, kell 09:12 (EEST)
Minu meelest ka. Andres 12. juuli 2011, kell 21:36 (EEST)
Midagi peaks nende juhtudega ikkagi ette võtma. Kui spetsiaalset malli mitte teha, tuleks panna ikkagi see kopipeist mall, kuhu midagi täpsustuseks kirjutada. Võsaraadi ja mitme teisi linnu algallikale jõudsin lõpuks jälile--Bioneer1 15. juuli 2011, kell 21:10 (EEST)

BiograafiadRedigeeri

Kuigi hetkel on meil biograafiate loendeid ikka väga suurel hulgal, siis siin tahaks juttu teha "sündinud x. kuupäeval" juhtumitest. Nimelt on selletüübilisi loendid kokku 3*366 ja see ei ole normaalne (kes neid täiendab!?).

See tähendab, et meil on näiteks 15. juulil sündinuid üles loetletud nii 15. juuli artiklis, biograafiaportaali lehel kui ka eraldi artiklis.

Sellest tulenevalt pakuksin välja, et kuupäevaartikli ja biograafiaportaali alamlehe sisu annaks liita. Seda siis nõnda, et portaali alamlehel oleks üles loetletud tuntuimad sellel kuupäeval sündinud isikud (nt. ca 30 tükki) ja sama lehte kasutaks ka kuupäevaartikkel (seda siis nõnda, et {{Portaal:Biograafiad/Sündinud täna/15. juuli}} oleks lisatud kuupäevaartiklisse). Siis on kohe 366 loetelu vähem, millega tuleb tegeleda. "Sündinud 15. juulil" sisaldaks aga endiselt täisnimekirja kõigist, kes 15. juulil sündinud.

Mida arvate? Ivo 15. juuli 2011, kell 19:53 (EEST)

See teema on juba arutluse all olnud ja Ivo ettepanek oli ka tookord sarnane. Nende loendite sisu on erinev. kuupäeva artiklis on kirjas ainult väga tuntute sünnipäevad, biograafiate portaalis on ainult need, kellest eesti vikis artikkel olemas. "Sündinud 15. juulil" sisaldab nii neid, kellest artikkel olemas kui ka neid, kellest artiklit pole; nii tuntumaid kui ka vähemtuntumaid. Ja kuna viimase aasta jooksul keegi peale minu vist väga neile "sündinud xx. kuupäeval" loenditele tähelepanu pole pööranud, siis ma ei saa aru, kuidas see Ivot puudutab, kui palju loetelusid vähem või rohkem on. Enamik loendeid saavad täiendust enamasti nagunii Epu, Ave Maria, Andrese või Mona käe läbi, teised tunduvad neid täitvat siis, kui meelde tuleb kogemata. Ave Maria 15. juuli 2011, kell 21:52 (EEST)
Arvata on, et teised ei taha nende loenditega tegeleda kui see nii tülikas on. Ja kas sa tahad öelda, et Sulle meeldib, kui Sul rohkem tööd on? Ma arvan, et mitte ning Sinu aeg on ka ikka midagi väärt. Seega, miks seda väärtuslikku ressurssi raisata?
Küsimus ei ole ka selles, et mis loogika mingil lehel on. See on täiesti kõrvaline, kuna meie olema need, kes ütlevad, et mis loogika peab kuskil olema. Näiteks minu arvates on see praegune loogika täiesti jabur ja ma ei saa aru, et miks on selline loodud. Seega ma pakungi välja uue ja parema. Biograafiate lehel ja kuupäevaartiklis võiks olla loetletud just need, kes on kõige olulisemad (kas artikkel on või mitte, ei mängi mingit rolli – punane link tuletabki meelde, et olulisest isikust on artikkel puudu ja kutsub seda looma). Milleks on vaja mingit vahepealset loendit?
Samuti ei pea ma õigeks seda, et neile peaks keelama muudatusettepanekute tegemise, kes suurt loenditega ei tegele. Kui süsteem on mõttetult keeruliseks aetud ning lisaks sellele ei võeta veel nö "uute tulijate" ettepanekuid kõne allagi, siis ei tasu imestada, kui kedagi ei lisandu. Ivo 16. juuli 2011, kell 00:50 (EEST)
Kuidas on võimalik teostada seda "uue tulija" ettepanekut ilma "vanade tegijate" mitmeaastase töö prügikasti viskamiseta? Ave Maria 18. juuli 2011, kell 03:35 (EEST)
Meil on ka varem juhtunud, et mõnest loendist on loobutud.
Kui keegi tahab mingit loendit pidada, siis minu poolest las ta peab, kuigi teised seda otstarbekaks ei pea. Teisi ei saa sundida seda loendit täiendama.
Pooldan seda, et kuupäevaartiklis toodud andmed ei tuleks mallist. Andres 18. juuli 2011, kell 08:07 (EEST)
Kui juba hääletamiseks läheb, siis pooldan, et kuupäevaartiklis toodud andmed tuleksid mallist. Vähem tööd. Taivo 18. juuli 2011, kell 18:09 (EEST)
Minu argumendid. Kuupäevaartikkel on sisu osa, seal peaks redigeerimine olema võimalikult lihtne. Teiseks, kellel tarvis, las teeb malli. Ma pole kindel, et üldse tarvis on. Andres 18. juuli 2011, kell 18:30 (EEST)
Pooldan Ave Maria loogikat, sest kes sellega tegeleb, ta sellest teab, kes ei tegele, teda keegi ei sundi. Geonarva 18. juuli 2011, kell 18:19 (EEST)
njah... vata ma ju tegelesin ja vagetevahel tegelen edasigi kuupäevaartiklitega ja seejuures olen tihtipeale mäelnud, et äkki oli see viga, et Andrese ettepaneku järgi hakkasid tekkima loendid sündinud mingil kuupäeval, võiks ju olla ikkagi ühel lehel, mugavam nagu kasutada. Teisalt on ju täiesti selge, et sellised loendid ise on piisavalt pikad ja üha pikemaks lähevad, nii et tegelikult on sisu seisukohalt, parem kui need on eraldi. Aga nüüd, et malliga need sisse tuua (õigupoolest küll pole malle vaja, saab samade lehtedega hakkama) lihtsalt sellepärast, et lehekülgede dubleerimist vältida, ei tea, kas sellel on mõtet ja kas see alati ka teostatav on, sest äkki on ikkagi kange suur tahtmine erinevat sisu näidata. Endale meenub näiteks Shakespeare ja Cervantes, kelle surmakuupäevade erinevuse võib lahti kirjutada vist kuupäevalehel, portaalilehel aga tundub, et ei ole mõtet seda teha jne. Tegelt teema nõuab pikemat mõtisklemist ja mitte rapsimist, ausalt ma olen sellel teemal juba paar aastat vahetevahel mõtisklenud ja mõlemat pidi tehes on omad head ja halvad küljed. -- Ahsoous 18. juuli 2011, kell 19:14 (EEST)

No kui kustutamiseks läheb, siis kas on põhjendatud Eesti kunstnike loendi olemasolu? See tundub lihtsalt osaliselt dubleerivat kunstnike loendit. Topeltkategooriaid me ju ka artiklitele ei pane. Ave Maria 19. juuli 2011, kell 10:30 (EEST)

Praegused biograafiaportaali loendid on tihti asjalikumad kui kuupäevaartiklite loendid. Kui need aga liita, siis saaks selle veel asjalikumaks ja väheneb ka töö hulk, mis on tarvis tulevikus teha.
Eesmärk peaks olema ikka nende loendite viimine võimalikult heale kujule ja praegune variant seda ei soodusta. Kui aga on põhimõte, et loetleme u. sellise hulga kõige olulisemaid isikud (ja ideaalis kanname hoolt ka selle eest, et kui kellegist artikkel puudub, siis tekitame selle), on meil võimalik need loendid kiirelt väga viisakale kujule viia ja tulevikus tuleks hoolt kanda ainult selle "Sündinud X kuupäeval" artiklite täiendamise eest. Praegu on aga kolme tüüpi loendeid, millest kõik vajavad ajakohastamist.
Võib ju tore olla, kui saab kuskil vaikselt nokitseda aga tegelikult oleks vahel kasuks kui see eelnevalt põhjalikult läbi mõelda, et mille kallal tasub nokitseda ja mille kallal mitte. Ivo 19. juuli 2011, kell 14:14 (EEST)
Mul ei ole mingit arvamust portaalimalli kohta. Aga tahaksin, et kuupäevaleht mingist mallist ei sõltuks, et see oleks läbipaistev ja kergesti toimetatav ning nimede arv ei oleks ette antud.
Olen nõus, et kuupäevaartiklites olevad loendid on võimalik hea tahtmise juures ruttu viia enam-vähem lõplikule kujule ning puuduvad artiklid tuleks luua. Igatahes ei ole minu meelest ükski neist loenditest selline, mida peab uute biograafiate lisandudes tingimata täiendama. Andres 19. juuli 2011, kell 21:03 (EEST)
Kui kunstnike loendi asemele teha välismaa kunstnike loend, siis kaob dubleerimine ära. Andres 19. juuli 2011, kell 22:36 (EEST)
Kas tõesti - näiteks Kostabi? Üleüldse minu meelest ei tohi teha mitte ühtegi loendit 'Välismaa...' -- Ahsoous 20. juuli 2011, kell 21:16 (EEST)
Kostabi võiks olla mõlemas.
Eestiga seotud loendeid ju tahetakse, aga kui "välismaad" vältida, siis on sel juhul dubleerimine vältimatu. Andres 21. juuli 2011, kell 05:39 (EEST)

HotCat skripti vigaRedigeeri

HotCat skript paneb kategooria pärast interwiki linke. Kas ka teistel teeb nii? Kui see süsteemne viga on, siis peab midagi muutma, sest robotid ei tunne muidu interwiki linke ära--Bioneer1 15. juuli 2011, kell 21:24 (EEST)

Jah, sellest oli HotCati lehel ja arutelus juttu. Uuendasin koodi. Pikne 16. juuli 2011, kell 13:38 (EEST)

Põhja-ja külmRedigeeri

Hello! Palun, artiklit kirjutama Siberi linna Kogalõmis. Eestlased ehitatud palju maju ta http://www.cueks.ru/ru/m-8/c-9/d-2/a-print/ Wikimedia Commons on saanud palju pilte Kogalõmis.http://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Kogalym Parimad soovid! Vilensija 17. juuli 2011, kell 15:18 (EEST)

avastasin alles nyyd täiesti juhuslikult, et olen samuti täiesti juhuslikult artikli Kogalõm algatuse hoopis teisel põhjusel valmis kirjutanud mõned tunnid pärast seda yleskutset. huvitav. Ohpuu 5. august 2011, kell 13:31 (EEST)
äh, eksin. kogu au ja kuulsus kuulub hoopis Geonarvale. vabandust. Ohpuu 5. august 2011, kell 13:32 (EEST)

MTY strateegiatoimkond: eilne koosolek ja järgmine yritusRedigeeri

Lyhikokkuvõte eilsest strateegiatoimkonna koosviibimisest ja järgmise yrituse kuulutus.

Osalesid Teele, Ivo, Irve ja Oop. Pärast mõningat arutelu otsustati alustada Teelele ja Ivole juhtimiskoolitusele pihku pistetud paberi täitmisest, mis reastas organisatsioonile tarviliku kraami ysna loogiliselt:

  • Missioon - mille jaoks Wikimedia Eesti yldse on
  • Väärtused - mis on need põhimõtted, mille alusel me paneme paika oma eesmärgid ja teeme valikuid ("mitmekesisus on tähtis, seega värbame rohkem soomlasi ja lätlasi")
  • Väliskeskkonna analyys - millega väljaspool MTY-d me peame arvestama (nt autorikaitseseadus ja Vikipeedia maine Eestis)
  • Sisekeskkonna analyys - millega me peame arvestama MTY-s endas (nt sisekommunikatsioon ja läbipõlemisoht)
  • Eesmärgid - mida me saavutada tahame, et oma väärtuste suunas liikuda ("kirjutame aastaks 2050 miljon artiklit")
  • Strateegia - kuidas me oma eesmärkideni jõuame ("õpime kaks korda kiiremini kirjutama")
  • Tegevuskava - mida konkreetselt me strateegia teostamiseks teeme ("sina kirjutad homme õhtuks sada artiklit, mina kakssada")
  • Eelarvestamine
  • Plaanide rakendamine ja regulaarne ylevaatus

Tegime ajurynnaku ja jõudsime tööga missioonist eesmärkideni. Kokkuvõtte riputan peagi Ideepanga alamlehekyljele, seal saame kõik yksipulgi läbi arutada.

Selgituseks: ykski MTY toimkond ei saa teha midagi, mis oleks kohustuslik kellelegi peale nende endi. Aga me saame omavahel kokku leppida mingi plaani, et asjad edeneks paremini kui seni (või vähemalt endistviisi hästi). Ja siis ise vikipedistidena selle alusel tegutseda. Kui keegi tahab kampa lyya, väga tore, ent keegi ei käsuta kedagi teist ega saagi käsutada. Punkt. --Oop 20. juuli 2011, kell 00:44 (EEST)

Järgmine kokkusaamine võiks olla 1.-4. augustil. Kõigile sobivat aega ei õnnestu niikuinii leida, ent siis saab vähemalt kolmveerand eelmisel korral osalenuist kohal olla - kui igal yritusel on täiesti eri inimesed, siis ei liigu see asi kuhugi. Kes selles vahemikus aega leiab ja tulla tahab, pakkuge välja konkreetne kuupäev ja kellaaeg. Paari nädala pärast teen siis kokkuvõtte. --Oop 20. juuli 2011, kell 00:44 (EEST)

Suutsin teatega jälle hilja peale jääda, aga parem nyyd kui hiljem. Laekunud tagasiside põhjal pakun välja järgmise kokkusaamise strateegia teemal esmaspäeval, 1. augustil kell 18 Pelgulinnas minu pool. Kes huvi tunneb, saab aadressi ja telefoni minu käest erasõnumis kysida. Sorry, aga ma ei taha neid veebis vabalt levitada.

Eelmise yrituse mõtted: Kasutaja:Oop/Strateegia. Lubatud lyhiessee "MTY ja Vikipeedia": Kasutaja:Oop/MTY ja Vikipeedia --Oop 31. juuli 2011, kell 02:43 (EEST)

Rike süsteemisRedigeeri

Eile kella 17.40-17.50 paiku ma tegin artiklile Bergnäsudden rootsi interviki, kuid ajaloos seda näha pole. Mingi rike? Huvitav, kas kellelgi veel läks midagi kaotsi?--Rünno 26. juuli 2011, kell 19:21 (EEST)

Isikuandmete kaitse seadusRedigeeri

Et seadusest tuli pikemalt juttu artikli Aveli Abel arutelus, uurisin seda seadust natuke. Selel käigus tekkis paar mõtet, millele kuluksid ära kommentaarid.

See on yldse yks naljakas seadus. § 6 lg 7 "individuaalse osaluse põhimõte – andmesubjekti tuleb teavitada tema kohta kogutavatest andmetest, talle tuleb võimaldada juurdepääs tema kohta käivatele andmetele ja tal on õigus nõuda ebatäpsete või eksitavate andmete parandamist." Seda saab soovi korral tõlgendada nii, et iga entsyklopeedia, mis kellegi kohta artiklit kirjutab, peab inimest sellest piisavalt kaua enne trykkiminekut teavitama. Tõsi, see punkt lubab nõudeid vaid "ebatäpsete või eksitavate andmete" kohta, mis korraliku viitestiku korral meile muret ei tee. --Oop 1. august 2011, kell 16:08 (EEST)
Tegelikult võib väita, et Vikipeedia kui WMFi omand on § 7 lg 6: "Väljaspool Euroopa Liitu tegutsev isikuandmete töötleja, kes kasutab isikuandmete töötlemiseks Eestis asuvaid seadmeid, on kohustatud määrama kindlaks Eestis asuva esindaja, välja arvatud käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul." Töötleja on WMF ja Wikimedia Eesti on siis ilmselt see esindaja. --Oop 1. august 2011, kell 16:08 (EEST)
selle kohta, kas WMF tegutseb Eestis või mitte, võib avaldada ka vastupidist seisukohta: tegutseb kyll. mingi selline tõlgendus tunnistati (vähemalt meedia kaudu) nt Delfi näitel kehtivaks, et viigu pealegi oma serverid Lätti, aga ikka tegutseb Eestis mingite tunnuste järgi. ma seadust ei tea viidata, aga põhimõtteliselt WMF vist ikka tegutseb Eestis, kuna me pääseme Vikipeediat muutma ja lugema Eestis. see on muidugi otsapidi ka selline digitaalse yhisturu teema. Ohpuu 1. august 2011, kell 17:04 (EEST)
Põhimõtteliselt võime teatud mõttes viidata § 11 lg 2: "Isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi." See piirab ka andmesubjekti nõudeõigust, mis on piiritletud lg 3: "Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel või kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2 ning andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi." Ehk siis: kui Wikipedia kaastöölised saavad akrediteeringuid ja neile kehtib ajakirjandusvabadus, kas eesti Vikipeedia on siis juriidilises mõttes meedia? Kui jah, on meil "ylekaaluka avaliku huvi" korral õigus kustutamisest keelduda. Kysimus on, millal on "ylekaalukas avalik huvi". (Mina isiklikult olen näiteks seisukohal, et artikli arutelus viidatud kohtulahend on jabur, aga praktikas tuleb muidugi arvestada ka nende kohtulahenditega, mis on mõne yksikisiku meelest lihtsalt lollakad. Vägivalla monopol kuulub siinkandis ikkagi riigile.) --Oop 1. august 2011, kell 16:08 (EEST)
Yks lõbusamaid kohti on § 18 "Isikuandmete edastamine välisriiki" lg 1: "Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase." Kuna isikuandmetena määratleb § 4 lg 1 "mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on", tähendab see, et rangelt võttes ei tohi mis tahes andmeid fyysilise isiku kohta edastada niisugustesse riikidesse mis tahes viisil - ka internetis. Seega peavad Eesti ajalehtede veebiversioonid ja samuti eestikeelne Vikipeedia hoolitsema selle eest, et neid ei saaks niisugustes riikides lugeda. Ilmselgelt ei saa seaduseteksti autor eru, misasi on internet või mis sajandis ta elab. (Ja palun mitte hakata seletama, et seadust keegi niikuinii nõnda tõlgendama ei hakka. Itaalia kohtulahendid Google'i ja Wikipedia asjus on märksa hullemad ning ega prantslased Google Newsiga arukamalt ringi käinud. Kui seadus satub terve mõistusega vastuollu, leidub kuritihti keegi, kes paneb terve mõistuse kannatama.) --Oop 1. august 2011, kell 16:08 (EEST)
§ 25 lg 2: "Isikuandmete töötleja on isikuandmete töötlemisel kohustatud: 1) vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele" Seega ei tohi elulooartiklit toimetav vikipedist ega persoonilugu kirjutav ajakirjanik lubada last oma arvutisse mängima. Isikuandmed, nagu öeldud, on ju mis tahes andmed kellegi kohta.
§ 25 lg 3: "Isikuandmete töötleja on kohustatud pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed: 1) seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi; 2) tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed." Kontrollige, kas te teate, kes tegi teie arvuti ning millisel Mediawiki versioonil jookseb eesti Vikipeedia. Kui kasutate muid tekstiredaktoreid, uurige ka nende parameetreid. --Oop 1. august 2011, kell 16:08 (EEST)
Delikaatsed isikuandmed (mille ammendav loetelu on § 4; lyhidalt: poliitika ja usk (v.a kuuluvus seaduslikesse yhingutesse - ebaseaduslikud yhingud on delikaatsed!), rahvus ja rass, tervis, pärilikkus, biomeetria, suguelu, ametiyhing ning syyteo tegemine või ohvriks sattumine enne kohtuistungit, otsust või menetluse lõppu) on muidugi hoopis teine lugu, aga yldjuhul me nendega ei tegele. Tõsi, Benedictus XVI võib nõuda, et me ei mainiks tema usku, nii nagu ka Anders Behring Breivik võib nõuda oma poliitiliste vaadete eemaldamist artiklist (seda kõike muidugi juhul, kui Vikipeediale ei rakendu § 11 lg 2: lehte võib delikaatseid andmeid panna, mujal korrata ei tohi). --Oop 1. august 2011, kell 16:08 (EEST)
Õigupoolest tuleb delikaatsete andmete töötlemiseks (nt "Lembit Öpiku vanemad olid põgenikud Eestist", "Jóhanna Sigurðardóttir on maailma esimene varjamatult homoseksuaalne peaminister", "Barack Obama on mulatt" ja "Harri Taliga on Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees") registreerida delikaatsete isikuandmete töötlemine Andmekaitse Inspektsioonis (§ 27) või määrata §-s 30 sätestatud isikuandmete kaitse eest vastutav isik, kes (lg 2) "on oma tegevuses sõltumatu isikuandmete töötlejast ning kontrollib, et isikuandmete töötleja töötleb isikuandmeid käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide kohaselt" ning (lg 3) "peab isikuandmete töötleja andmetöötlemiste registrit, milles peavad sisalduma" (§ 28 lg 2) "1) isikuandmete töötleja, sealhulgas volitatud töötleja nimi, registri- või isikukood, tegevuskoht, asu- või elukoht ja muud kontaktandmed; 2) viide isikuandmete töötlemise õiguslikule alusele; 3) isikuandmete töötlemise eesmärgid; 4) isikuandmete koosseis; 5) isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse; 6) isikuandmete allikad; 7) isikud või nende kategooriad, kellele isikuandmete edastamine on lubatud". No jumal tänatud, selle isiku määramise ja registriga saame vast kuidagi hakkama. --Oop 1. august 2011, kell 16:08 (EEST)

Ja lõpuks: Andres kirjutas artikli arutelus, et kohtus käia me ei taha. Praktilisest aspektist tõenäoliselt jah (tyytus ja vaev ja aeg ja raha), põhimõtteliselt aga on hirm kohtusysteemi ees (ykskõik mis, ainult mitte kohtusse!) minu arvates põhimõtteliselt vale lähenemine. Esiteks võib Wikimedia Foundation nõustuda vajaduse korral meie osalemist kohtuprotsessis rahastama (ehkki ei pruugi), teiseks võivad aga isikuandmete avaldamise kysimuses lahendi saamist toetada ajalehed (ehkki ei pruugi), kuna niisugune lahend võib viia seaduse muutmiseni mõistlikus suunas ja parandada oluliselt kogu õiguskeskkonda. Ses suhtes tuleks MTY rahval nii WMF-i kui ka ajalehtedega rääkida. --Oop 1. august 2011, kell 16:08 (EEST)

Mul on jäänud niisugune mulje, et WMF ei taha kohtus käia. Andres 1. august 2011, kell 23:34 (EEST)
Isikuandmed on originaalandmed, mitte refereeritavad andmed. Kui mina näiteks, olles mingi institutsiooni kaastöötaja, oman kellegi kohta mingeid originaalandmeid, siis ma pean luba küsima isiku käest, kas neid andmeid võib levitada. Juba avalikustatud andmete taasesitamine ei ole isikuandmete töötlemine ja seega Viki kohta ei käi andmekaitseseadus.--Rünno 1. august 2011, kell 16:21 (EEST)
Kust Sa seda välja loed? Andres 1. august 2011, kell 16:23 (EEST)
Tõepoolest, ka mina ei näinud andmekaitseseaduses kohta, kus sellist vahet tehtaks. Andmed on põhimõtteliselt info, "originaali" ja "koopia" vahe rakenduvus infole (ilma kandjata) on ysna kahtlane. --Oop 1. august 2011, kell 16:49 (EEST)
Kisub jälle vaidluseks. On olemas sellised mõisted nagu "teabe algataja" ja "teabe vahendaja". Aga mis Vikisse puutub, siis meie oleme andmebaas - vaata https://www.riigiteataja.ee/akt/12957346?leiaKehtiv § 75 ja eriti just lauselõiku "üldsusele mis tahes viisil õiguspäraselt avalikustatud". Seega siis teabe vahendaja, mitte teabe algataja.--Rünno 1. august 2011, kell 17:55 (EEST)
Näiteks teabe algataja kohta võib tuua sellise näite. Millal suri Arno Aadamsoo? Teabe algataja http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:aHlHHMh74OEJ:www.ametlikudteadaanded.ee/index.php%3Fact%3D1%26srange%3D231-240%26salguskpvavald%3D06.04.2009%26sloppkpvavald%3D09.04.2009+%2206.08.2006.+a+surnud+Arno+Aadamsoo%22&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee&source=www.google.ee on Eesti riik ja meie oleme selle teabe vahendajad.--Rünno 1. august 2011, kell 18:13 (EEST)

Parandage mind kui ma eksin, kuid minu arust on vähemalt Aveli Abeli artikli puhul asi üsna selge:

  • § 4 lg. 1 Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.
  • § 11 lg. 4 Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist...

--WooteleF 2. august 2011, kell 20:59 (EEST)

Kas on nii, et kui Vikipeedia kohtusse kaevatakse, peab kohtuprotsess toimuma USA-s USA seaduste järgi? Taivo 1. august 2011, kell 23:34 (EEST)

Vaieldav. Võib apelleerida sellele, et teenust pakutakse siin. --Oop 3. august 2011, kell 16:02 (EEST)
Miks te niisuguseid asju Andmekaitse Inspektsioonist ei küsi? Milleks siin oletada? --kanakukk 3. august 2011, kell 17:30 (EEST).
Nüüdsama meenus, et ma olen ju ise varemalt uurinud selle kohta: Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_19#Andmekaitse_Inspektsiooni_seisukoht. Vastuseks kasutaja Kalmer küsimusele (vt järelkaja AKI seisukohale), kas on oluline, et serverid (andmed) ei asu Eestis, siis siin võib vast kasutada analoogiat pokkerisaitidega, millistest on nähtavad ainult need, kes Hasartmänguseaduse nõudmisi täidavad. Kui veebi kaudu hasartmänguteenust pakkuv ettevõte ei täida seaduses ettenähtud eeskirju, siis EMTA laseb kõigil Eesti ettevõtetel, kes sideteenust (internetti) pakuvad, lehekülg ära blokeerida. Sarnast loogikat kasutades võidakse ju ka wikipedia.org ühes oma kõigi alldomeenidega ära blokeerida, kui tema sisu on kodanikule, kes kasutab niisugust sideteenust, mida pakub Eesti ettevõte (ehk allub EV-s kehtivatele seadustele), illegaalne.
Mulle tundub, et lõplikku andmete kustutamist või redigeerimist niisugusele mahule ja kujule, nagu andmesubjektile meeldib, saab isik nõuda sellelt riigilt, kus asuvad serverid (andmed). Kõigilt teistelt riikidelt saab ainult nõuda lehekülje blokeerimist, kui neis kehtivad niisugused seadused, mis isikuandmeid kaitseb, ja kui lehekülg neid nõudmisi ei täida. --kanakukk 3. august 2011, kell 18:18 (EEST).
AKI on korduvalt esinenud teadetega, et nende seisukohad ei ole siduvad. Ses mõttes ei ole neist väga palju abi, abi oleks kohtulahendist. EMTA on muidugi midagi muud kui AKI, ent EMTA praktika kohtulahendit siiski ei asenda. Kindlasti saab kohus käskida midagi blokkida või koristada, ent siiani Eestis minu teada kohtuotsuse põhjal välissaite eriti blokitud pole. Mis andmete kustutamisse või redigeerimisse puutub, siis nõutakse seda yldiselt siiski mitte riigilt, vaid saidi omanikult. --Oop 3. august 2011, kell 19:21 (EEST)

PildiallkirjadRedigeeri

Kas nyyd ongi kombeks kirjutada fotode juurde artiklitesse nende autorid/allikad? (Nt "Foto: Mika Keränen / Tartu NAK" artiklis Tartu NAK.) Ma ei nori, tahan lihtsalt teada. Eks ta artikli täiendajale natuke tyytu on, aga fotograafide seisukohalt kahtlemata tervitatav. Mis inglisviki poliitika ses suhtes ytleb? --Oop 3. august 2011, kell 16:02 (EEST)

See on personaalne. Mina näiteks ei soovi, et minu nimi (kasvõi kasutajanimi) oleks artiklis ära toodud. Ave-Maria vist jällegi on enda nime kirjutanud. Tuntud autorite puhul olen ikka nime pildiallkirja lisanud.--WooteleF 3. august 2011, kell 16:11 (EEST)

Teine teema: käisin hiljuti Tallinna Ahhaa keskuses näitusel "Dialoog pimeduses", kus oli ka pime giid. Uurisin temalt, mida pimedad Wikipediast (sh eesti Vikipeediast) arvavad. Yldiselt oli ta väga positiivselt meelestatud, kurtis ainult, et algaja jaoks on keeruline õiget juhendit leida, ta tahaks nt suupilli ja juhtkoeranduse teemal kaastööd teha (õppis kunagi Viljandi Kultuuriakadeemias muusikuks). Jutust koorus veel yks huvitav tähelepanek: pildiallkirjad on vahel palju olulisemad kui me arvata oskame. Ei piisa sellest, kui me kirjutame pildi alla ylimalt lakooniline fraasi või jätame artikli pealkirjas mainitut kujutava pildi suisa allkirjata, sest "igayks näeb ju, mis pildil on". Ega ikka ei näe kyll. Ideaalne pildiallkiri ytleb mitte yksnes yheselt ja selgelt seda, mis on pildil kujutatud, vaid lisab kujutatu kohta yhtlasi mõne infokillu, nii et kõigil on mõtet seda allkirja lugeda, olgu nad siis pimedad või nägijad. Nii mitte "Mõisahoone" või "Mõis on juugendstiilis" või "Kakukyla mõis", vaid "Kakukyla kirikumõisa 1903. aastal rajatud peahoone on Ida-Võrumaa parim näide juugendarhitektuurist." --Oop 3. august 2011, kell 16:02 (EEST)

Minu meelest peaks pildiallkirjas olema ainult selgitus, mis võimaldab mõista, mis on pildil kujutatud. Autori nimi võib ka olla. Aga seal ei tohiks artikli teema kohta olla midagi sellist, mis artikli enese tekstis puudub. Andres 3. august 2011, kell 21:00 (EEST)
Miks? Mitte, et ma põhimõtteliselt vastu vaidleks, ent ma tahaksin põhjendust kuulda. Pildiallkiri on ju kah artikli osa, nii nagu piltki. --Oop 3. august 2011, kell 23:48 (EEST)
Kui mind mingi konkreetne küsimus huvitab, siis ma otsin artikli tekstist sisukorra järgi. Andres 4. august 2011, kell 12:00 (EEST)
Nojah, aga pildid peaks ju ka olema (ideaalis) neis kohtades, kus nad sisuga haakuvad. Kui foto Leninist lapsena on kenasti jaotises "Lenini lapsepõlv", miks seal all ei või olla lauset "Väike Volodja armastas mängida männikoorest paatidega. Foto: Mihhail Uljanov", isegi kui seda tekstis ei ole? --Oop 4. august 2011, kell 15:03 (EEST)
Selles näites võib-olla tõesti, sest siin erilist infoväärtust pole, jutt on niisama tilulilu. Aga arvan, et peaksime hoida asjalikku stiili. Kui on tegemist faktiga, mida tasub mainida, peaks see ka tekstis sees olema. Lugejal on minu meelest liiga raske, kui ta peab hakkama kontrollima, kas see, mis teda huvitab, pole äkki mõne pildi allkirja paigutatud. Sama käib ka infokastide kohta.
Peale selle, pilte lollikindlalt õigesse kohta paigutada ei pruugi õnnestuda, sest paigutus oleneb lugeja seadetest. Andres 4. august 2011, kell 16:19 (EEST)
Ainult selleks, et midagi pildi all kirjas oleks, pole minu arust mõtet mingeid mullikesi küll panna. Ja kui tegemist pole mullikestega, peaks see jutt tõepoolest artikli tekstis olema. Mõnel juhul ilmselt peaks olema hoopis link teisele artiklile, kust asjast täpsemalt teada saab (no nt maali pildi all kunstniku artiklis). Mina ei pane ka biograafiate puhul pildi alla inimese nime, kui sinna mingit muud infot lisada pole. --Epp 4. august 2011, kell 17:37 (EEST)
Selgitan veel kord, eriti aeglaselt ja lihtsalt: kui pildil allkirja ei ole, siis nende inimeste jaoks, kes pilti mingil põhjusel ei näe, pole seda pilti sisuliselt olemas. Seepärast peaks igal pildil olema allkiri, mis pilti korralikult kirjeldab. "Kõik näevad ju isegi" ei ole argument. --Oop 4. august 2011, kell 18:05 (EEST)
Aa, no sellega nõus jah. Aga asjast arusaamiseks peab tegelikult vist seda pimedatele kuvamise tehnoloogiat tundma. Nt kuidas nad üldse mööda linke liiguvad jms. Pika pildiallkirja puhul ei muuda see minu arust asja, kui artiklis see jutt niikuiii olemas on. --Epp 4. august 2011, kell 18:10 (EEST)
Tehnoloogia on lihtne: programm loeb kogu lehekyljel oleva info jutuna ette. Mida tekstina esitatud pole, seda pole kuulaja jaoks olemas. See tähendab, et mõnikord on mõistlik iseloomustada pildil kujutatava asetust või tegevust - või mis iganes seal kõige olulisemana selgub. --Oop 5. august 2011, kell 11:01 (EEST)
Mileks pildiallkiri sellele, kes pilti ei näe? Andres 5. august 2011, kell 11:30 (EEST)
Veebilehitsejat saab kasutada ka väljalülitatud piltidega. Arvestades, kui palju igasugust pildirämpsu topitakse veebilehtedele, on see täiesti normaalne veebilehitseja kasutus, mis ei koorma sideliine ja teeb veebilehtede allalaadimise oluliselt kiiremaks. Kui pildiallkiri on informatiivne ja see pilt pakub mulle huvi, siis avan selle pildi. 193.40.5.245 5. august 2011, kell 15:46 (EEST)
Nojah. Aga erinevalt pimedast on Sul võimalik pilti vaadata. Andres 5. august 2011, kell 18:16 (EEST)
Pilte on erinevaid. Fotodele pole tõesti tavaliselt erilist allkirja vaja. Aga meil on piltidena ka näiteks skeemid ja plaanid. Adeliine 5. august 2011, kell 12:59 (EEST)
Mis siis? Et skeem oleks arusaadav, tuleb see sõnadega jutustada. Kas me paneme selle jutustuse pildiallkirjaks? Parem siis juba see artikli teksti sisse panna. Andres 5. august 2011, kell 13:21 (EEST)
Jah, ma tegelikult mõtlesingi seda, et tekstis lahti kirjutada. Adeliine 5. august 2011, kell 14:29 (EEST)
Kui meil on foto näiteks Muslim Magomajevist koos Vladimir Putiniga (ma ei mäleta, kas on), siis see sisaldab informatsiooni, mida artiklis olla ei pruugi. Allkiri võib selle osaliselt edasi anda (v.a kehahoiakud ja näoilmed). Pildid sisaldavad infot. --Oop 5. august 2011, kell 13:17 (EEST)
Allkiri ütleb, et pildil on Putin ja Magomajev. Aga seda on tarvis öelda selleks, et pildist aru saada. Kui pilti pole, siis pole ka seda infot tarvis. Andres 5. august 2011, kell 13:21 (EEST)
Noh, ka artikkel võib kirjeldada P ja M suhteid. Aga yldiselt teeb pilt seda paremini - ehkki tekst võib aidata. Mis arusaamisse puutub, siis ka joonist ei pruugita selgitava tekstita yheselt mõista. --Oop 5. august 2011, kell 16:25 (EEST)
Need on ju kaks eri asja. Kui pilt pole ilma selgituseta arusaadav, peaks seal loomulikult jutt juures olema. Aga ma ei kujuta ette, mida sellist saaks nt inimese foto alla kirjutada, mis pimedale kuidagi abiks oleks. --Epp 5. august 2011, kell 16:39 (EEST)
Koht, aeg, tegevus. "Jossif Stalin 1903. aastal VSDTP kongressil Vitebski Kunsthalles seljankat söömas." --Oop 5. august 2011, kell 21:11 (EEST)
Mida see pimedale annab? Pilti see muidugi aitab mõista.
Ma poleks nii resoluutselt pikkade pildiallkirjade vastu. Pikem pildi juurde käiv jutt (mõni lause) võib ometi asjalik olla, mitte tilulilu, näiteks kategooriast "Mitmesugust", millele seejuures käesoleva ülesehituse juures artikli tekstis vägisi kohta otsida poleks tarvis.
Arvan, et pildile ei tohiks unustada (meelega) allkirja üldse lisamata. Tahaks küll eeldada, et näitena toodud biograafia ainsal pildil on see, kellest on artikkel, aga pikema artikli puhul võib seal olla ka pilt kellestki teisest, nii et see pole üdini ilmne, kes on pildil. Vähemasti nimi võiks pildi all ikka olla.
Pildistaja nime või kasutajanime mina parema meelega pildiallkirjas ei näeks. See ei puutu artikli teemasse ja tehnilise võimalusena on siin veebientsüklopeedias olemas pildilehekülg, kus see ära tuua. Nii soovitatakse inglise vikis. 88.196.241.249 5. august 2011, kell 22:30 (EEST)
Nii nagu info ei tohiks olla pealkirja "Mitmesugust" all, ei tohiks seda peita ka pildiallkirjadesse. Alati on võimalik leida alapealkiri, mis ütleb ära, millest jutt on.
Olen nõus, et allkirja on üldjuhul tarvis. Kui on tegu fotoga isikust, siis peaks võimaluse korral märkima ka pildistamise aja. Kui see on reportaažfoto, siis peaks ka selgitama, mis toimub. Fotograaf tuleks märkida siis, kui tegu on tuntud fotograafiga. Maalide jms puhul on alati tarvis märkida ka andmed maali kohta. Maastike puhul tuleb kohta võimalikult täpselt kirjeldada. Andres 5. august 2011, kell 23:19 (EEST)
Aga see ongi ju lausele või kahele lausele artiklis vägisi koha leidmine. (Eeldusel, et artikleid saab kirjutada ka nii, et nad ei näeks välja poolikud.) Võimalik, et see teave tuleks paigutada alaossa, kuhu polegi muud kirjutada ning liigestus ega võib-olla ka sisu poleks proportsioonides. Samas pildiallkirjas, mis tingimata ei pea olema konkreetse alaosaga seotud, ma säärases (siiski asjalikus) infokillus midagi silmariivavat ei leia. Noh, võimalusi on ju igasuguseid.
Fotograafi tuntus on suhteline. Artiklist lähtuvalt pole üldjuhul ikkagi oluline, kas pildi tegi mõni noorfotograaf, kelle kohta on Vikipeediasse kirjutatud, et ta on fotograaf või siis mõni muu üldse mitte tuntutud kasutaja. 88.196.241.249 6. august 2011, kell 08:52 (EEST)
Enamik artikleid on sisuliselt pooleli, mistõttu minu arust proportsioone taga nõuda pole suurt mõtet, sest iga lisandusega proportsioonid muutuvad. Kui mingi infokild väärib mainimist, siis minu arust ei tohiks teda proportsioonide pärast välja jätta. Kui info on pildiallkirjas, siis on teda raske leida.
Artikli seisukohast pole tõesti oluline, kes foto tegi, kui tegu pole kunstfotoga. Aga sellegipoolest võiks minu meelest mainida näiteks Nadari. Tuntuse kriteerium oleks võib-olla see, et fotograaf väärib artiklit. Andres 6. august 2011, kell 09:57 (EEST)
Mis ei tähenda, et paremini ei saa ja ideaalis siiski artikli (heaks) kirjutamisel proportsioone silmas ei tuleks pidada. Seda küll, et sisukorra järgi selline infokild leitav poleks.
Minu meelest sellist laia tuntuse kriteeriumit pole vaja. Pigem olgu pildistaja pildiallkirjas ainult mõnel erandjuhul põhjendatult. 88.196.241.249 6. august 2011, kell 10:14 (EEST)
Nojah, seda minagi, et proportsioone hakatakse tõsiselt kui vaatama siis, heaks artikliks valitakse. Kui proportsioonid on väga imelikud, juhitakse sellele ka varem tähelepanu, aga nende kiivas tagaajamine ei ole Vikipeedias minu arust otstarbekas.
Nõus, et erandkorras ja põhjendatult. Mul ei ole muud põhjendust kui intuitsioon, et näiteks Nadari puhul on autori mainimine põhjendatud. Ei oska täpselt öelda, miks nii tundub. Andres 6. august 2011, kell 10:27 (EEST)
Sisu kohta olen kõik eespool juba ära ytelnud, korrata ei ole mõtet. Fotograafide kohta ytlen nii palju, et nime mainimine võib olla mõne fotograafi jaoks oluline motivatsioon, mis paneb ta just nimelt Vikipeediale pildistama. Esiteks näevad seda pildifaili lehel siiski vähesed, teiseks aga - mis pole sugugi tähtsusetu - võib autorite mainimine pärssida mõtteviisi, mille järgi piisab Wikipediast võetud pildi kasutamisel lihtsalt viitest "Foto:Wikipedia". Tegelikult oleks korrektne viidata mujal siiski kujul "Foto:Wikipedia/Autor", nii nagu kirjutatakse näiteks "Foto:Postimees/Peeter Langovits". Postimees ei pildista kunagi midagi, nii nagu ka Wikipedia; seda teevad inimesed, kelle autoriõigus on, muuseas, Eesti seaduse kohaselt võõrandamatu. Seega oleks kena ja viisakas seda tunnustada. Wikipedia seda pildilehekyljel juba põhimõtteliselt teeb, ent meil tasuks arvestada ka Vikipeedia mõju materjali teistele kasutajatele. --Oop 6. august 2011, kell 18:10 (EEST)
Nojah, allikas märgitakse aga autor unustatakse või tema mainimist ei peeta vajalikuks. Kui teada, et ilus on või tavalisemate litsentside järgi isegi tuleks ka autor nimetada (kui viimane vastupidist ei soovi), siis iseenesest pole autori varjunimi või pärisnimi ka pildileheküljel pildi muus kohas kasutaja eest varajatud. Võimalik, et autori kahekordselt esiletõstmine paneb autorit olulisemaks pidama, aga ühemõtteliselt siiski mitte. 88.196.241.249 6. august 2011, kell 18:32 (EEST)
Kui pildiallkirjas autorit mainitakse, siis on ka minu arvates tõenäolisem, et seda mainib ka pildi kasutaja. Andres 6. august 2011, kell 18:53 (EEST)
Aga kuna see probleem ei tulene ühemõtteliselt siiski pildiallkirjast, siis minu meeles pole sisusse mittepuutuvat märkust (autor) artiklisse ikkagi tarvis. Niisamuti tuleks idee järgi Vikipeedia teksti kasutades viidata autoritele, aga oma allkirju me ju artiklisse ei jäta. 88.196.241.249 6. august 2011, kell 19:08 (EEST)
Kyll tuleneb see pildiallkirjast "kahemõtteliselt" ehk siis teiseselt. Sisusse puutub see samamoodi, nagu tuleks maale illustratsioonidena kasutades mainida maali autorit ja valmimisaastat. Kyllap me ka ennast artiklites mainime, kui tsiteerime täpselt näiteks iseenda mujal antud intervjuudes või ilmunud artiklites kirjutatut: "Edgar Savisaare tähtsust Austraalia maalikunsti ajaloos on võimatu alahinnata," kommenteeris Oop teemat 2001. aastal ajakirjas "Eesti-Austraalia Maaliyhingu Toimetised". --Oop 8. august 2011, kell 14:28 (EEST)

Kuna ma olen vist ainuke, kes oma nime pildiallkirja jätkuvalt paneb, pean vist ka sõna võtma siin. Nimelt panen ma oma nime pildiallkirja seetõttu, et kui seda ei ole, siis mu kogemus näitab, et keegi ei hakka litsentsist arusaamise katseidki tegema. Nii olen aina tihedamini leidnud oma pilte kasutatavat väljaspool Vikipeediat ilma autori nime mainimiseta, kuigi kogu aeg püüan valida litsentsi, mis nõuab autori nime mainimist (viimane juhus oli kultuuriministeeriumi poolt toetatava veebiga; kultmin ometi võiks huvitatud olla autoriõiguste kaitsest). Ainukese autorikaitsena näen siis seda, et panen oma nime juba fotot artiklisse pannes juurde. Ave Maria 8. august 2011, kell 16:19 (EEST)

Arvan, et tegemist on arusaamaga, et Vikis avaldatav materjal on vabalt kasutatav. Aga mis see "vabalt kasutatav" oma nüanssides võiks tähendada, ei viitsi keegi uurida.--Rünno 18. august 2011, kell 18:41 (EEST)

Strateegia jätkubRedigeeri

Kokkuvõte järjekorras teisest strateegiayritusest: Kasutaja:Oop/Strateegia2. Kommentaaridest enam on teretulnud vaid osalejad järgmisel kogunemisel. Palun ajaeelistustest teada anda. --Oop 8. august 2011, kell 14:31 (EEST)

Kysimus botitreialiteleRedigeeri

Kas keegi oskaks teha boti, mis järjestaks kategooria "Keeletoimetamist vajavad artiklid" suuruse järjekorras, soovitavalt väiksemast suurema poole? See võiks olla yks riistapuu, mis toimetajaid innustaks. Ma kyll kasutaks sellist nimekirja, äkki mõni teine ka. --Oop 8. august 2011, kell 14:33 (EEST)

Kuna see kategooria on üle mõistuse suur, siis sellised andmebaasipäringud on väga mahukad ja tundub küll sedamoodi, et neid teostada ei tohi. -- Ahsoous 8. august 2011, kell 16:00 (EEST)
Hädapärast ajab asja ära ka erilehekülg "Lühikesed artiklid". Enamasti neil ikka midagi viga on. Andres 8. august 2011, kell 16:06 (EEST)
Ilma ise treimata saab sellise loetelu genereerida nii. 88.196.241.249 12. august 2011, kell 22:44 (EEST)

Artiklite pealkirjad teadusterminite valdkonnasRedigeeri

Ma ei tea, kas meil on mingisugune kokkulepe, et kas nt sünonüümidega artiklites peaks esikohal olema teaduslik termin, nagu sageli entsüklopeediates tavaks on? Nt artikkel "jääkünd" võiks olla esikohal rahvusvaheline termin (sünonüümne) "eksaratsioon". Nt "Terminiõpetuse" raamatus soovitatakse sõnastikes jm esikohale tuua just rahvusvaheline termin ja siis omakeelne(-sed) sünonüümid--Bioneer1 8. august 2011, kell 16:17 (EEST)

Sellist kokkulepet ei ole. Võõrsõnad ei ole teaduslikumad kui omasõnad. Ja ka võõrsõnad on omakeelsed. Ja "rahvusvahelisi sõnu" kohandatakse igas keeles.
Arvan, et Vikipeedias ei ole vajadust võõrsõnu ettepoole tõsta, sest meil otsitakse märksõnu otsinguga, mis on tähestikust sõltumatu. Andres 8. august 2011, kell 16:38 (EEST)

Fundraiser 2011 translationRedigeeri

Hi! I am Jon Harald Søby, and I work for the Wikimedia Foundation during the 2011 fundraiser. I am looking for people who can help coordinating the translations into Estonian for this year's fundraiser. The coordinator task is to help find translators and quality checkers, and make sure the translations are done in time. If you want to help out with coordinating, translating or quality checking, add your name to this list or send me an e-mail at jsoby@wikimedia.org. Jsoby 17. august 2011, kell 20:15 (EEST)

Wikipedia pildipeitmishääletusRedigeeri

Ma ei tea, kui paljud meist on märganud, et praegu reklaamib Wikipedia bänner 30. augustini kestvat hääletust pildipeitmisfunktsiooni teemal. Minu arvates on see oluline teema, seepärast tutuvustan natuke tausta neile, kes seda ei tunne.

Usaldusisikute nõukogu on teinud Wikimedia Foundationile ettepaneku luua funktsioon, mis lubaks inimestel peita iseenda eest teatud tüüpi pilte, näiteks seksi ja vägivalda. Praegu toimub hääletus, kus kasutajatele esitatakse kokku kuus kysimust teemal, kas nende arvates võiks sellise funktsiooni Wikipediasse teha ning kui jah, siis milline see peaks olema (kas sellest peaks saama loobuda, kas peaks olema võimalik valida kategooriaid jne).
Kirjutasin oma arvamuse kysitluse kommentaarkasti ning kopeerisin ka oma nimeruumi: Kasutaja:Oop/Bowdlerizing Wikipedia. Kes ei taha, et minu arvamus teda mõjutaks, ärgu lugegu. Aga igal juhul soovitan teema yle korralikult järele mõelda ning siis hääletada. Nagu öeldud, viimane päev on 30.08.2011. --Oop 18. august 2011, kell 16:01 (EEST)
Põhimõtteliselt jagan Sinu arvamust. Athanasius Soter 19. august 2011, kell 00:06 (EEST)
Soovitaksin selle arvamuse lisada ka sealsesse hääletuse arutelusse. Ssgreporter 19. august 2011, kell 01:49 (EEST)
Esialgu paneks oma arvamuse siia, sest eesti keeles on lihtsam mõtteid formulleerida: (1) avab ukse võimalikule tsensuurile ; (2) muudab asja mõttetult komplitseerituks: iga pildi puhul peab mõtlema hakkama, kas ta kuulub mingi "keelukategooria" alla ja millise keelukategooria alla ja puhkevad ilmselt ka tohutud vaidlus, kas see konkreetne pilt kuulub keelu alla ja millise keelu alla; üldkokkuvõttes viib see veelgi enam energiat sisulise info lisamiselt formaalsete küsimustega tegelemisele ehk suurendab paljuvihatud ja alati kasvava bürokraatia hulka. Athanasius Soter 19. august 2011, kell 14:40 (EEST)
Samuti toetan Oopi arvamust, kuid mul on palve inimestele, kes korralikult oskavad nii inglise kui eesti keelt. Palun tõlkige hääletust puudutav sisuline jutt ja kord kuidas hääletada võimalikult kiiresti eesti keelde. Meile kõigile tundub, et me mõistame inglise keelt ja saame aru, kuid arusaamine võib olla petlik. Minu arvates on tegu väga olulise ja Vikipeediat põhimõtteliselt muutva otsusega. Läbimõtlemis- ja hääletusaeg on ilmselgelt liiga lühike. Valju 19. august 2011, kell 11:26 (EEST)
Tõlgin, kuidas jaksan. --Oop 19. august 2011, kell 19:49 (EEST)
Tõlkisin kõik peale mõne veateate, millele praegu ligi ei pääse. Keegi, kel Translatewikis kasutaja, võib selle kiiresti ära teha. --Oop 20. august 2011, kell 20:09 (EEST)
Parandasin tõlkes mõne näpuvea ning muutsin sõnastust. Üks ebakõla veel jäi. Hääletamise juhendis pöördutakse sina-vormis, tõlkimise palves aga teie-vormis. Need peaks ühtlustama. Valju 20. august 2011, kell 21:00 (EEST)
Kas peaks? Seda võib mõista ka nii, et hääletusjuhend räägib konkreetselt yhe inimesega, tõlkepalve on aga avalikult paljudele. Muidugi võib ka yhtlustada. --Oop 21. august 2011, kell 12:29 (EEST)

Kallutamaks avalikku arvamust, lisan kontekstist väljarebitud fakti: Harrise raport ("meta:2010 Wikimedia Study of Controversial Content: Part Two"), millel nõukogu otsus põhineb, tõstab eriti ettevaatlikku käsitlust vajava kategooriana esile "pyhad kujutised", näiteks Baha'u'llah' ja Muhamedi pildid. Nii palju siis pildipeitmisfunktsiooni põhjendusest, et vaeseid lapsukesi ei tohi traumeerida seksi ja vägivallaga. Kes konteksti teada tahab, neil soovitan lugeda läbi kogu raport. See ei ole just tapvalt pikk ning pakub kindlasti huvitavat mõtteainet. --Oop 20. august 2011, kell 16:14 (EEST)

RequestRedigeeri

Hello! Could you write an article about my town - Żagań on Estonian Wikipedia? Only 3-4 sentences enough. I would be thankful. Saganum 18. august 2011, kell 15:49 (EEST)

Żagań. --Oop 18. august 2011, kell 19:16 (EEST)

Eesti iseseisvuse taastamineRedigeeri

Delfi hakkab avaldama ametlikke stenogramme augustiputši kohta [11]. Järsku kopeeriks need vikitekstidesse, kust on neid vastavalt viidatuna kergem leida. Autoriõiguse osas ei tohiks probleeme tekkida.

Vastav artikkel on meil Eesti taasiseseisvumine.--Rünno 19. august 2011, kell 20:46 (EEST)

Stenogrammid aastatest 1990–1992 on vabalt kättesaadavad siit. Ei tea, kas nende kopeerimisel Vikitekstidesse mõtet on. --kanakukk 19. august 2011, kell 21:13 (EEST).
Nõus. Probleem on pigem allikmaterjalidele viidatavuses.--Rünno 19. august 2011, kell 21:32 (EEST)

Pildipalve lasnamäelasteleRedigeeri

Kas keegi oleks palun nii kena ja pildistaks yles need ajutised skulptuurid, mis Lasnamäe kanali algusse istutati? 1 --Oop 24. august 2011, kell 13:47 (EEST)

VäärtarvitusfilterRedigeeri

Täna lisati kõikidele Wikimedia vikidele selline asi nagu väärtarvitusfilter (AbuseFilter). Administraatorid saavad sellele ligi erileheküljel Eri:Väärtarvituse filter. Täpsemalt loe siit. Adeliine 24. august 2011, kell 21:05 (EEST)

Esimene kandidaat võiks näiteks see lätlane olla. --kanakukk 25. august 2011, kell 19:34 (EEST).

Mall:KunstiteoseFotoRedigeeri

Hi everybody. Sorry for using English, but I don't speak any Estonian. Anyway, the template Mall:KunstiteoseFoto goes against the Wikimedia Foundation's policies that every item must allow for commercial usage. See commons:COM:FOP#Estonia. As such, all images that use this template should be deleted.

Regards. Magog the Ogre 25. august 2011, kell 18:40 (EEST)

Ma oma pigem kehvapoolset inglise keele oskust ei hakkaks demonstreerima, niisiis arvan midagi maakeeles. Esiteks jääb arusaamatuks, et kes too Magog the Ogre on. Kuna en:Commons:Freedom of panorama on igaühe poolt vabalt muudetav, siis minu meelest oleks tarvilik teistesse vikidesse korraldusi jagama minnes ennast tutvustada (a la "olen steward", "olen wikipedia autoriõiguste ekspert"), sest teisal juhul ei ole välistatud näiteks kellegi rumal nali. See selleks.
Edasi, kas ehk õnnestuks siiski välja kaubelda selle malliga piltide alles hoidmist, sest haridus-teaduslikel eesmärkidel võib ju kõne all olevaid pilte kasutada. --kanakukk 25. august 2011, kell 19:32 (EEST).
I would rather doubt if that rule can be enforced so drastically. After all, en:Wikipedia:Non-free content criteria says: "Non-free content is used only where no free equivalent is available, or could be created, that would serve the same encyclopedic purpose." And that's basically what we're dealing with. Estonian law states that pictures of works of art in a public area can be used only non-commercially (as you can see in Commons:Freedom of panorama#Estonia). That means if we expelled all non-free content from Estonian Wikipedia we could basically use only pictures of medieval buildings. On the other hand, if everyone interpreted this rule as you do, Wikipedia would have no pictures of modern art at all (unless specifically published under CC 3.0 by the author)). In such situations, Anglo-Saxon countries utilize the concept of fair use. Most continental law systems do not use such a concept, yet they recognize common sense to some extent. Basically, that's what Mall:KunstiteoseFoto means: there is no other way do depict Estonian art and architecture besides depicting Estonian art and architecture. So, I wouldn't rush to delete large categories without spending some effort on studying the actual situation. --Oop 25. august 2011, kell 21:02 (EEST)
Aga põhimõtteliselt, jah, oleks ääretult armas, kui me saaksime sõlmida kõikvõimalike kunstnike ja arhitektide liitudega lepingud fotode vabaks kasutamiseks kõigis Wikimedia projektides ning seejärel võtta ette autorikaitseseaduse muutmise terve mõistuse suunas. Kahjuks on see viimane yks faktor, mida Eesti seadusloomes pagana harva pruugitakse. --Oop 25. august 2011, kell 21:06 (EEST)
Kui täpne olla, siis iga Wikimedia viki saab vastu võtta oma eeskirja teatud mittevaba sisu lubamise kohta. Eespool viidati inglise viki vastavale eeskirjale, siin pole midagi arvestatavat sellelaadset (kriteeriume) vastu võetud.
Inglasel on sellevõrra õigus, et seni kuni miski pole täpsustava eeskirja järgi lubatud, on see üldisemate põhimõtete järgi keelatud. Tõepoolest ei tuleks esialgu mittevaba sisu üles laadida, selle alusel et keegi (malli looja?) midagi mõtles, teadmata kriteeriume, mis peaks olema võimalikult kitsad (EDPs must be minimal). Ning seejärel ei peaks jääma olukorda, kus palju ilusaid pilte vajab hädasti päästmist. Tervest mõistusest võiks lähtuda küll, aga seda kriteeriumites kokkuleppimisel. Aga mitte nii et igaüks iga üleslaaditava mittevaba pildi juures omamoodi tervet mõistust rakendab. Kustutamine pole muidugi ka hea, aga veel halvem on, et üleslaadimine käib ilma eelneva läbimõtlemiseta. Vist peaks panema KunstiteoseFoto juurde ka mingi tähise, kus palutakse seda märgist esialgu mitte kasutada.
Liitudega lepingute sõlmine on problemaatiline. Ma ei usu liidud tahaks omakorda oma liikmetega nende õigusi kitsendavates suhetes olla. Lisaks tahab Wikimedia, et materjal oleks igal pool vabalt kasutatav, mitte ainult enda projektides. Ja autoriõigusseadus nüüd täiesti mõistusevastane ka pole, see kaitseb autori õigusi. Mis uuemate hoonete jm pildistamist puudutab, siis mitteärilisel eesmärgil seda saabki luba küsimata teha. Lihtsalt Wikimedia põhimõtted on naasugused ja kah mõistetavad. 88.196.241.249 25. august 2011, kell 23:18 (EEST)
Ma ei välistaks võimalust, et mõne kunstiliidu arvates ei synni suuremat kurja, kui iga nende liikme mõnest olulisemast tööst yks-kaks pilti päris vabasse kasutusse lastakse. Aga no muidugi võib kunstiteoste, sh arhitektuuri pildistamise ka ära lõpetada. Olgem ausad, keda see Eesti kunst ikka nii väga huvitab. --Oop 25. august 2011, kell 23:42 (EEST)
ma usun, et liitudega (ja muude autoriõiguste omanikega) lepingute sõlmimine on edaspidi vältimatu. igatahes tuleks liitudega nendest asjadest rääkima hakata. nende pehmeksrääkimine võib võtta mõne aasta, aga just seetõttu tuleks võimalikult ruttu pihta hakata.
Eestis saab lepinguid digitaalselt allkirjastada (loodetavasti edaspidi ka kogu ylejäänud Euroopa Liidus; loodetavasti EL-i riigid varsti vastastikku ka ID-allkirju tunnustavad selleks ajaks, kui Wikimedia on Eesti Autorite Ühingu ja Eesti kunstnike liitudega vaba kasutuse standardlepingud valmis on). Wikimedial on koht, kus digiallkirjastatud lepinguid hoida.
litsentsilepinguid digitaalselt või muul kujul allkirjastada on tarvis selleks, et need juristide meelest kah kehtiksid. digiallkirjastamine on mugav seepoolest, et selliste lepingute hoidmise probleem tundub juba ette lahendatud olevat — fyysiliste lepingute jaoks aga tuleks rentida tulekindel hoiulaegas. Ohpuu 26. august 2011, kell 12:40 (EEST)
Kedgai ikka huvitab. Nojah, võiks ju püüda kriteeriumitega tegeleda. Seni on takerdatud selle taha, et mis see mittevaba sisu üldse selline on ja vist on leitud, et mida segasemad asjaolud seda parem on parasjagu oma terve mõistuse järgi askeldada. Võiks alustuseks samad inglise viki kriteeriumid üle võtta, neid kohendada ja edasi vaadata (täpsustada, arutada, hääletada). Küll jah, vabandust, et ma ise selles asjas suuremat initsiatiivi üles ei näita. 88.196.241.249 26. august 2011, kell 00:17 (EEST)
Mulle tundub, et anonüümne kasutaja viriseb rohkem kui selleks põhjust on. Meil pole olnud viitsimist/pealehakkamist, et kriteeriumid lõpuni välja töötada, kuid tegelikult on jooned üsna paigas. Minu arvates on ebaselge ainult logode staatus ja ka see mitut pilti võiks lubada mõne autori loomingu illustreerimiseks. EDP-põhimõte lubab meil laadida üles pilte uutest majadest, plaadi- ja raamatukaantest jne.--WooteleF 26. august 2011, kell 17:20 (EEST)
Sama hästi võib ütelda, et üles on lubatud laadida enamvähem igasuguseid mittevabu pilte. Lihtsalt tuleb EDP-põhimõtet vastavalt tõlgendada. Kui õigesti lugeda, siis tegelikult on lubatud vastu võtta kriteeriumid selle kohta, millised mittevabad pildid on täpsemalt lubatud. Kaanepilte jms ei pruugita lubada. Näiteks rootsi vikis pole üldse mittevaba sisu. Ehitiste pildid võivad tunduda mõistlikud, aga siis tuleks asi kriteeriumitega vastavausse viia. Nii ei saa ju, et igaüks oma äranägemise järgi mittevaba sisu põhjendab – toodagu siis põhjuseks fotograafiamet või muud igavesti vaieldavad asjaolud. Minu meelest pole mingeid jooni paigas. Virisen jah, lihtsalt sellepärast, et mulle mõni asi rohkem korda läheb. 90.190.114.172 26. august 2011, kell 18:57 (EEST)
Samahästi võiksin öelda, et hoopis mulle läheb korda, sest olen ka reaalselt selle teemaga siin tegelenud.--WooteleF 26. august 2011, kell 21:40 (EEST)

Uurisin Vikipeedia arutelu:Mittevaba sisu kriteeriumid. Praegu sealt kyll erilist konsensust ei paista. Logode yle vaieldakse, kaanepildid vajavat igakordset luba, kutseliste fotograafide töödega on lugu kahtlane... Samas oleks vaja probleemile mingi konkreetne lahendus leida ja asjaga edasi liikuda. Teen ettepaneku korraldada hääletus ja kinnitada kriteeriumite yhepunktine loetelu:

  • "pildid, millel on kujutatud Eestis asuvat ja üldsusele külastamiseks avatud kohas alaliselt asuvat arhitektuuriteost, kujutava kunsti teost, tarbekunstiteost või fotograafiateost. Nendele piltidele tuleb lisada Mall:KunstiteoseFoto ning neid võib kasutada üksnes konkreetsest teosest või selle autorist kõnelevas artiklis." Vajaduse korral võib malli sõnastust täpsustada, et hoiatus oleks kõigile yheselt mõistetav.
Ylejäänud kahtlusaluste piltide asjus (logod, kaanepildid, kutseliste fotograafide pildid, tarkvara ekraanipildid jms) on meil vaja selget juriidiliselt põhjendatud seisukohta. Pakun, et lahendame asja järgmiselt: 1) Wikimedia Eesti otsib autoriõiguses asjatundliku juristi, kellega konsulteerimiseks sõlmib lepingu (vastavalt asjaoludele); 2) WME konsulteerib juristiga ning asjasse puutuvate asutuste ja organisatsioonidega, seejärel töötab välja juriidiliselt vettpidava poliitika projekti ja esitab selle kogukonnale aruteluks; 3) WME töötab välja lepingud konkreetsete pildipankade avaldamiseks täisvaba litsentsi all ning teeb lepingute sõlmimiseks koostööd vajalike asutuste ja organisatsioonidega (muuseumid, Eesti Autorite Ühing ja kes iganes veel); 4) senikaua lähtume eeldusest, et iga täpselt teadmata staatusega pildi avalikustamiseks on vaja konkreetset luba nii fotograafilt, fotol kujutatud teose autorilt kui ka autoriõiguse omanikult, kui see ei ole autor (nt EAÜ); 5) kui WME pyyab leida mõne kaastöölise, kes hakkaks kahtlasi pilte ykshaaval systeemselt kontrollima ning kysima täisvaba avaldamise lube, nii et me ei pea hakkama suuri pildimassiive kustutama, vaid võime ausalt ytelda, et probleemi lahendamisega tegeldakse.
Mulle teeks suurt rõõmu, kui hääletuse korraldaks keegi teine, sest mul tõesti ei ole praegu aega. --Oop 26. august 2011, kell 19:47 (EEST)
Mis on kaanepiltide ja kutseliste fotograafide piltide puhul juriidiliselt arusaamatu?--WooteleF 26. august 2011, kell 21:40 (EEST)
Absoluutselt kõik on arusaamatu. Seda, et juristi vaja on olen ma siin vähemalt 5 aastat üritanud selgeks teha. -- Ahsoous 26. august 2011, kell 21:49 (EEST)
Õpitud abitus?--WooteleF 26. august 2011, kell 22:27 (EEST)
Vaevalt. Kui me ei tea siiani, kas inimene ise tohib oma passipilti Vikipeediasse laadida, või peab hakkama tundmatut fotograafi taga ajama, et talt autorsuse loovutamise kohta järgi pärida, siis on miskit ikka mäda küll. -- Ahsoous 26. august 2011, kell 23:17 (EEST)
Ma usun, kodanik võib ikka oma passipildi vikisse laadida. Paneb ka sobiva litsentsi ja kogu lugu. Meil ei ole põhjust kahtlustada identiteedi kaaperdamist. Kui keegi protesti ei esita, pole probleemi. Usun, et paljud on enda nime esinemist võrgus kontrollinud ja google annab põhjaliku ülevaate, kus ja mis. Näiteks Andres Luure kohta viskab päringu vastuses kohe esimeseks viki. Esimeseks teabe allikaks annab google vikipeedia nii tuntud kui vähetuntud inimeste puhul. Näiteks Andrus Ansip ja Laur Toomaspoeg. Võimalik, et see ongi sihilikult nii organiseeritud, et kui vikis on artikkel olemas, siis kõige esimesena annab google allikaks vikipeedia.----Rünno 1. september 2011, kell 11:27 (EEST)
Eesti autoriõiguse seaduse järgi ta ei tohi seda teha. -- Ahsoous 1. september 2011, kell 11:53 (EEST)

Me oleme keskusele juba ühe korra deklareerinud, millised on meie mittevaba sisu kriteeriumid, nii et midagi on juba kokku lepitud. Me võime neid täiendada, kui me kokku lepime. Eelduseks on see, et need ei ole vastuolus Vikipeedia mittevaba sisu üldiste põhimõtetega. Üks neist on see, et näiteks asenduspildi hankimine on võimatu või ebatõenäoline, ja nii see minu meelest selle malli alla käivate asjade puhul ka on. Seadused ka ei keela majade piltide avaldamist Vikipeedias, takistuseks on ainult Vikipeedia poliitika. Mina pooldan küll selle malli alla käivate piltide võtmist mittevaba sisu kriteeriumide alla. Muidugi on soovitatav iga kord taotleda autoriõiguste valdajalt pildi täielikult vabaks andmist. Tuleb selgitada, et see tähendab tegelikult ikkagi, et pilti ei saa kasutada väljaannetes, mis kitsendavad oma levitamist rohkem kui Vikipeedia. Andres 31. august 2011, kell 08:30 (EEST)

Kas võib järeldada, et konsensus toetab jätkuvat mittemidagitegemist? --Oop 31. august 2011, kell 08:58 (EEST)
Mina ei näe alust selliseks järelduseks. Võib ju panna hääletusele uued mittevaba sisu kriteeriumid. Muidugi peab enne veenduma, et nad pole Vikipeedia mittevaba sisu poliitikaga vastuolus. Andres 1. september 2011, kell 07:27 (EEST)
Mina ütleks küll nii, et MTÜ üheks esmaseks ülesandeks tuleks panna just selguse saamine igasuguste litsentsine, õiguste jmt. osas -- Ahsoous 1. september 2011, kell 11:53 (EEST)
Kõlab küll võib-olla lapsiku ettepanekuna, aga kui meie avaliku elu tegelased armastavad tihti rõhutada, et oleme eurooplased ja peaksime käituma väärtuspõhiselt, no väärtustame siis euroopalikku kultuuripoliitikat - ja seda Saksamaa eeskujul - ning teeme ettepaneku muuta Eesti autoriõiguse seaduse vastavat osa Saksamaa eeskujul.--Rünno 31. august 2011, kell 12:17 (EEST)
Rääkides euroopalikust kultuuripoliitikast - Itaalias, Prantsusmaal, Belgias ja Luksemburgis on palju rangemad piirangud.--WooteleF 31. august 2011, kell 13:44 (EEST)
No ja siis? Meie võtame Saksamaa eeskujuks. Seda enam, et suur osa meie kultuurist on suures osas Saksamaa mõjuga, tahame seda või mitte. Lisaks võiks eeskujuna ära tuua Rootsi.--Rünno 31. august 2011, kell 13:59 (EEST)
Seda ei saa niisamuti teha. Mulle tundub, et meil siin on vähem või rohkem lähtutud nendest seadustest, mis kehtisid ühel kuuendikul planeedist, mis aga olid just pigem prantsuse juurtega -- Ahsoous 1. september 2011, kell 11:53 (EEST)
Kindlasti ei saa niisama teha. Tuleks kellelegi riigikogulastest seaduse muudatuse ettepanek kätte anda. No nii nagu mingi seaduseparanduse menetlemine käib. Viki MTÜ oleks kõige loogilisem ettepaneku esitaja.--Rünno 1. september 2011, kell 17:03 (EEST)

MallipuudusRedigeeri

Kas keegi teeks valmis sellise malli?--WooteleF 28. august 2011, kell 22:10 (EEST)

Huvitav, kas Mall:OTRS töötab? Ja kui ei, mis tal siis viga on? --Oop 28. august 2011, kell 23:17 (EEST)