Vikipeedia:Õpilasuurimuse kasutamine Vikipeedias

/Hindamisjuhis

Juhend õpilasuurimuse kasutamiseks Vikipeedias

Vikipeedia on entsüklopeedia. Selle eesmärk on edastada lugejale korrastatud teadmisi, millel on avalik väärtus ja mis on usaldusväärsetes allikates varem avaldatud. Nagu teadustekstis, tuleks vähem tuntud teave varustada viidetega, et esitatud väited oleks vajadusel kontrollitavad.

Kuigi õpilasuurimused on oma olemuselt originaalsed (püüavad katsete, küsitluse või muu sellise abil luua ise uudset teaduslikku infot), saab neid Vikipeedia täiendamiseks osaliselt kasutada. Õpilasuurimused sisaldavad tihti varem avaldatud kirjalikke allikaid refereerides saadud materjali, sealhulgas näiteks proosateoste sisu ümberjutustusi, mis võib olla Vikipeediale väärtuslikuks täienduseks.

Sammud uurimuse kasutamiseks Vikipeedias muuda

Järgnevalt on järjekorras kirjeldatud tegevused, mis on vajalikud õpilasuurimuse kasutamiseks Vikipeedias.

Kui midagi jääb arusaamatuks, võib esitada küsimusi arutelulehtedel, näiteks sellesama juhendi arutelulehel Vikipeedia arutelu:Õpilasuurimuse kasutamine Vikipeedias. Samuti võib küsida nõu ja paluda abi konkreetsete küsimuste lahendamiseks (täpsemad juhised allpool). Samuti võib paluda, et tehtud töö läbi vaadataks ja kommentaare või parandusettepanekuid tehtaks. Et Vikipeedia artiklid on kõigile täiendamiseks ja parandamiseks avatud, siis võib juhtuda, et keegi hakkab seda ka kohe, ilma palumata tegema.

Kasuks tuleb ka lehekülg Vikipeedia:Uuele kaastöölisele.

Kasutajakonto loomine muuda

Selleks, et Vikipeedias kirjutada, ei ole kasutajakontot tarvis. Samas selleks, et suhelda teiste kirjutajatega ja teha oma kaastöö hõlpsasti jälgitavaks, on siiski soovitatav luua kasutajakonto. Kui töö eest Vikipeedias pannakse õpilasele hinne, on kasutajakonto kindlasti vajalik.

Kasutaja registreerimiseks tuleb klõpsata lehel paremas ülanurgas olevat linki Loo uus konto ja täita väljad. Oma meiliaadressi kirja panemine ei ole tingimata tarvilik, kuid see on abiks, kui salasõna ununeb. Ka võib juhtuda, et mõnest asjast on teistel kaastöölistel mugavam suhelda meili teel kui kasutaja või artikli arutelus. Meiliaadress ei ole avalikult nähtav ja kirjavahetust on Vikipeedia kaudu võimalik pidada ilma meiliaadressi näigemata. Kasutajanimi tagab privaatsuse, kuna sisse logimata ehk anonüümsete kasutajate kaastöö juurde jääb avalikult nähtavaks nende IP-aadress.

Kasutajanime võib vabalt valida, sellel ei pea olema seost kasutaja tegeliku nimega. Vikipeedias kaastöö tegemine ei eelda tegeliku nime avalikustamist. Kasutajanime võib teada anda ainult õpilase kaastöö hindajale.

Kasutajakonto omanik saab vastavalt oma eelistustele muuta muu hulgas ka lehe väljanägemise ja redigeerimisega seotud seadeid, kasutades lehe ülaservas olevat linki Eelistused. Huvipakkuvad artiklid saab lisada oma jälgimisloendisse, et nendes tehtavatel muudatustel silm peal hoida. Saab ka pilte üles laadida ja artikleid teise pealkirja alla tõsta. Artikleid kustutada saavad ainult administraatorid.

Registreerunud kasutaja saab enda käsutusse kasutajalehe "Kasutaja:Sinunimi", mille juurde kuulub aruteluleht "Kasutaja arutelu:Sinunimi", kuhu teised kasutajad saavad jätta sõnumeid ja kus on võimalik neile vastata. Oma kasutajalehele võib enda kohta midagi kirjutada, aga ei pea. Kindlasti tasub enne mõelda, milliseid isikuandmeid on turvaline avalikustada. Kirja võib panna näiteks selle, et kasutaja on õpilane ja kasutaja tegevus Vikipeedias on seotud koolitööga. Siis osatakse seda juhendamisel silmas pidada. Teised seda lehte tavaliselt ei redigeeri, seda tehakse ainult auhindade või tunnustuste lisamiseks. Harjutamise, endale meelespidamiseks mõeldud märkuste jms jaoks saab luua ka kasutajalehe alamlehti näiteks kujul "Kasutaja:Sinunimi/Liivakast" või "Kasutaja:Sinunimi/Alamleht".

Teema ja pealkirja määramine muuda

Vikipeedia materjal on jaotatud artiklitesse üldpõhimõtte järgi nii, et iga artikkel on pühendatud ühele mõistele (sageli vastab sellele mõistele ka mõni kindel asi). Näiteks võiksid pealkirjaks olla:

Artiklid jaotatakse omakorda peatükkideks, millel on pealkirjad. Näiteks võiks artiklis "Sai" olla alapealkirjad "Ajalugu", "Liigid", "Valmistamine". Kui alateema läheb väga pikaks, siis paigutatakse pikem esitus eraldi artiklisse, näiteks siis "Saia valmistamine". Kui tarvis, võib ka selle teema mõnest alajaotusest teha omakorda eraldi artikli. Mittemidagiütlevat alapealkirja (näiteks "Muud", "Varia", "Huvitavat" vms) ei panda, sest lugejal peab olema võimalik teda huvitav teave sisukorra järgi üles leida. Selleks peavad muidugi pealkiri ja sisu omavahel täpses vastavuses olema.

Olenemata sellest, kas mingist mõistest (asjast) on võimalik kirjutada palju või vähe, kirjutatakse artiklis kõigest sellest, mis mõiste juurde kuulub. Kui uurimistöö keskendub teema ühele aspektile, siis ei ole kohustust kirjutada valmis terviklik artikkel (kirjutada kõigest, mis selle mõiste kohta peaks kirjutama). Kui uurimuses on kajastatud näiteks mingi isiku noorpõlve või ainult tema loomingut, siis ei ole kohustust teha lisauurimistööd, et kirjutada ka ülejäänud peatükid. Vikipeediat tehakse koostööna ning artikli teised osad võivad kirjutada teised. Artiklis peaks siiski kohustuslikult olema vormikohane algus ehk mõiste definitsioon (üksikobjektide, näiteks isikute ja kohtade puhul on Vikipeedias välja kujunenud tava, kuidas esimest lauset koostada ja vormistada). Kui aga huvi ja tahtmist on, võib Vikipeedia artiklisse lisada ka sellist allikatest leitud asjakohast materjali, mis algses uurimistöös ei sisaldunud, näiteks kirjeldada lisaks loomingule ka isiku elulugu.

Kui sobiva pealkirjaga artikkel on Vikipeedias juba olemas, aga seal ei ole uurimuses sisalduvat teavet, võib olemasolevat artiklit täiendada. (Vaata selle kohta peatükki allpool)

Pole kindlaks määratud, kui pikk mingi artikkel võiks olla. 100 lehekülge on arvatavasti kõigi meelest liiga palju, 10 lehekülge on arvatavasti kõigile vastuvõetav. Laias laastus on artikli hargnemine suure mahu tõttu vajalik siis, kui artikli pikkus on üle 50 lehekülje. See aga ei tähenda, et eri teemasid peaks liitma, selleks et küllalt pikka artiklit kokku saaks. Samuti ei tähenda see, et hargneda ei võiks lühem artikkel. Materjali tuleks jaotada nii, et teemad oleksid võimalikult loomulikud. Silmatorkavalt ebaloomulik pealkiri on näiteks "Armeenlased Baltimaades": selle asemel tuleks teha pigem eraldi artiklid "Eesti armeenlased", "Läti armeenlased", "Leedu armeenlased", sest Baltimaad ei moodusta ühtset ühiskonda ega ühtset kultuuriruumi.

Kirjutamist ei ole soovitatav alustada päris keskelt peale. Näiteks kui on soov kirjutada itaallaste kogukonnast Portugalis, aga ei ole veel artiklit "Itaallased" ega ka artiklit "Portugal", siis peaks kõigepealt võimaluse korral kirjutama midagi ka artiklitesse "Portugal" ja "Itaallased" ning rääkima artiklis "Portugal" Portugali rahvastiku rahvuslikust koosseisust üldse ning alles seejärel looma artikli "Portugali itaallased". Keskelt alustamine ei ole küll keelatud, kuid järkjärguline sissejuhatamine viib materjali paremini lugejani. Vikipeediasse tuleb kirjutada mõnevõrra teistmoodi kui õpilasuurimusse, sest Vikipeedia lugejat ei huvita mitte konkreetne uurimus, vaid üldine info. Sellegipoolest võib jätta teiste artiklite (mis otseselt uurimuse raamidesse ei mahu) loomise ja täiendamise teiste hooleks.

Kui uurimuses on mitut teemat puudutavat materjali, siis on tõenäoliselt otstarbekas jaotada materjal mitme artikli vahel.

Võib juhtuda, et kavandatava artikli loomulik pealkiri sobib mitme erineva teemaga artikli pealkirjaks, see tähendab, pealkiri on mitmetähenduslik. Sel juhul tuleb otsustada, millisest teemast selle pealkirja all rääkida ning näha teistele teemadele ette teistsuguse pealkirjaga artiklid. Näiteks artikkel "Keel" räägib keeleteaduse mõistest, artikkel "Keel (anatoomia)" räägib anatoomia mõistest ning lehekülg "Keel (täpsustus)" määrab kindlaks, millise pealkirja all millisest teemast räägitakse, ning juhatab lugeja õige artikli juurde. Enne uue artikli alustamist tuleb nupu "Lingid siia" abil läbi vaadata, kas kõik lingid, mis teistest artiklitest tulevad, peavad silmas sama asja, millest on kavas artiklit kirjutada. (Seda võib teha ka hiljem, aga siis võib juhtuda, et artikli pealkirja tuleb muuta.) Kui see nii ei ole, siis tuleb teemad pealkirjade vahel jaotada ning lingid vastavalt parandada. Kui selline vajadus tekib, võib kogenud vikipedistidelt abi paluda.

Vikipeedias ringivaatamine muuda

Esimeste sammude tegemisel on kindlasti abiks eeskujud ja nõuanded. Et ükski artikkel ei saa vist kunagi valmis, on täiuslikku eeskuju raske leida, aga näiteid järgimisväärse töö kohta leiad headest artiklitest ja eeskujulikest artiklitest. Head ja eeskujulikud artiklid valib Vikipeedia kogukond hääletamise teel. Siiski ka nende seas kvaliteet veidi kõigub, sest esimesed neist valiti välja juba kaua aega tagasi ja kriteeriumid on vahepeal karmistunud (näiteks ei nõutud alguses viitamist).

Seda, mis Vikipeedias parajasti toimub, näed viimaste muudatuste leheküljel.

Kõik mingisse artiklisse tehtud muudatused ja selle kirjutamisel osalenud kaastöölised on näha artikli ajaloos. Et ajalugu näha, klõpsa artikli paremal ülaservas lingile "Näita ajalugu".

Olemasoleva artikli täiendamine muuda

Kui tahad lisada materjali juba olemas olevasse artiklisse, tuleb lisatav materjal olemasoleva sisuga integreerida. Selleks tuleb kõigepealt tutvuda artikli ülesehitusega, et näha, millisesse olemasolevasse alajaotusesse saab teha täiendusi (seejuures võib-olla ka alajaotuse pealkirja muutes) ja millised alajaotused tuleb lisada.

Olemasolevasse teksti tuleb muidugi suhtuda kriitiliselt. Võib juhtuda, et leiad sisulisi vigu, konarlikku esitust või ebaotstarbekat ülesehitust. Selliseid asju võid julgelt parandada. Tähtis on aga säilitada olemasolevas tekstis kõik väärtuslik. Teiste varasemat tööd ei tohi mõtlematult ja põhjendamatult (lihtsalt mugavuse pärast: "lihtsam on otsast peale hakata kui vana parandada") kustutada ega üle kirjutada. Ka Sinu kaastööd ei kustutata, kui see on vähegi asjakohane.

Info lisamisel varasema teksti sisse peab jälgima, et välja tuleks sidus tekst. Muu hulgas tuleb jätta varem pandud allikaviited paika (kui just ei osutu, et viited ei kinnita artikli tekstis öeldut) ning viited lisatud teksti allikatele paigutada õigesse kohta. Redigeerimiskasti all on nupp "Näita eelvaadet", mille abil saab enne salvestamist üle vaadata, milline artikkel pärast Sinu muudatusi välja näeks. Vähemalt esimeste katsetuste käigus peaks seda võimalust kindlasti kasutama.

Kui Sa ei saa toimetuskastis mõne asja otstarbest aru, siis küsi, ära kustuta. Mõnikord on artiklites märkusi ja malle, mille otstarbest võib algajal olla raske aru saada, aga enamasti ei ole need seal kogemata. Näiteks pannakse mõnikord artikli algusse täpsustusmärkus, mis aitab üles leida asja, mida võidakse sama pealkirja alt otsida. Artiklis võib olla ka märkusi, mis juhivad tähelepanu sellele, et artikkel vajab toimetamist. Ka redigeerimisaknas avanevas tekstis on tihti arusaamatut koodi, kuid see kuulub asja juurde ja teksti täiendamisel tuleks tähele panna, et seda ei kustutataks.

Artikleid võid alati julgelt täiendada, sest midagi pöördumatult ära rikkuda ei ole võimalik; kõik tekkinud vead saab pärast ära parandada (kas ise või tulevad teised appi) ja ebaõnnestumise korral kas või vana seisu taastada.

Töö artikliga muuda

Et artiklisse kirjutada, kasuta nuppu "Muuda lähteteksti".

Selleks ajaks, kui parajasti tegutsed, võid artikli algusse lisada malli {{oodake}}, siis ei hakka teised seda samaaegselt redigeerima (lisa kood {{oodake}} toimetuskasti esimesele reale ja kindlasti salvesta, et see teistele nähtavaks muuta). Kui selleks korraks töö lõpetad, võta mall ära. Kui aga juhtub, et keegi on sel ajal, kui Sa artikliga töötad, seda muutnud, siis ilmub selle kohta teade ning juhised, kuidas saad siiski oma muudatused postitada.

Kõik, mis on artiklisse kirja pandud, on juba avaldatud ega kuulu enam selle kirjutajale (muudatust tehes on redigeerimiskasti all tekst, mis ütleb, et salvestades nõustub kaastööline oma panuse avaldamisega vaba litsentsi all). Seega ei saa ka teksti autor selle saatuse üle enam üksi otsustada. Näiteks ei või enda lisatud sisu ilma põhjendamata kustutada ega keelata teistel asjalikke parandusi või täiendusi teha.

Kui oled otsustanud, kuhu oma tekst paigutada, kopeeri see kõigepealt tervikuna või osaliselt redigeerimisaknasse õige koha peale. Seejärel saab hakata seda Vikipeedia nõuetega kohandama ja vormindama. Selleks, et see konteksti sobiks ja välja tuleks sidus tekst, tuleb võib-olla sõnastust muuta. Arvesse tuleb võtta veel seda, et erinevalt näiteks "Eesti entsüklopeediast" kirjutatakse Vikipeedias täislausetega ja lühendeid tavaliselt ei kasutata (kasutatakse ainult üldlevinud lühendeid, mille väljakirjutamine lugemist raskendaks, näiteks jt, km, NSV).

Kirjutamist lihtsustab redigeerimisakna all paiknev menüü erimärkidega ja Vikipeedias kasutatavate siltidega, mida saab hiireklõpsuga sisestada. Sealt saab nii levinumad klaviatuurilt puuduvad tähed ja märgid kui ka mitut tüüpi topeltsulud ning tähtsamad mallid ja viitamissildid.

Vikipeedia artiklid on omavahel seotud siselinkidega – linkidega, mis viivad ühest eestikeelse Vikipeedia artiklist teise. Lingid aitavad muu hulgas tutvuda artikli sisu mõistmiseks tarviliku taustaga, lugeda teiste teemaga seotud asjade kohta ja saada täpsemat infot üksikasjade kohta. Linkida tuleks kõik märksõnad, mis on artikli mõistmise ja lisainfo saamise seisukohalt olulised. Seejuures pole oluline, kas lingitava pealkirjaga artikkel on juba olemas või mitte. Kui artikkel on olemas, on link sinine, vastasel korral punane. Punaseid linke ei pea kartma ja eemaldama, need on vajalikud ja näitavad vastava artikli loomise vajadust. Tegusõnadele ja omadussõnadele ei lingita, sest need ei saa olla Vikipeedia artikli pealkirjaks.

Lingi loomiseks ümbritsetakse märksõna algvorm topeltnurksulgudega ([[vald]], [[vald]]ade). Kui lauses on sõna käändevorm, lisatakse nurksulgudesse püstkriipsu taha lauses esinev kuju ([[vald|valla]]). Alati tuleb kontrollida, et link viiks sinna, kuhu teda suunata tahetakse. Kui link läheb täpsustusleheküljele, tuleb leida sealt õige pealkiri ja link oma artiklis parandada. Kui näiteks tahad linkida laulukoorile, siis avastad, et link koor viib täpsustuslehele. Sealt leiad hõlpsasti, et laulukoorist räägitakse artiklis Koor (muusika), nii et link tuleb parandada kujule [[Koor (muusika)|koor]]. Kui täpsustuslehel vajalikku pealkirja ei leidu, tuleb endal leida või välja mõelda sobiv pealkiri ning parandada link artiklis, aga lisada ette nähtud uus pealkiri tingimata ka täpsustuslehele. Kui hätta jääd, küsi julgelt, näiteks sama artikli arutelus. Teksti sisse ei tohiks peita sulgudes täpsustusega pealkirju, millele kuskilt ei lingita, sest need ei ole sel juhul hästi leitavad ja samast asjast rääkivale artiklile võidakse panna teistsuguse täpsustusega pealkiri. Mõnikord ei vii link mitte täpsustuslehele, vaid artiklisse, kus räägitakse millestki muust kui see, millele Sina tahtsid linkida. Ka sellisel juhul tuleb sobiv sulgudesse lisatav täpsustus ise välja mõelda. Olemasoleva artikli algusse pannakse sellisel juhul märkus, kus on link pealkirjale, mis on mõnes teises artiklis ette nähtud. Näiteks artikli Jack London alguses on täpsustusmärkus, kus on link sama nimega kergejõustiklasele (Jack London (kergejõustiklane)).

Tihti tekib vajadus linkida väljaspool Vikipeediat asuvale veebilehele. Sinna viivat linki nimetatakse välislingiks. Välislingi loomiseks ümbritsetakse veebiaadress (URL-aadress) ühekordsete nurksulgudega. Teksti sisse välislinke ei panda; neid kasutatakse veebiallikatele viidates ja teemakohaste välislinkide loetelus artikli lõpus.

Artiklisse saab lisada ka teemakohaseid sobiva litsentsiga pilte. Neid on kõige lihtsam leida kõigi Wikimedia projektide ühisest pildipangast Wikimedia Commonsist. Pildi lisamiseks kopeeri pildi nimi koodis [[Pilt:|pisi|]] kooloni taha. Mujalt internetist leitud pilte enamasti kasutada ei tohi.

Tabeli koostamisel leiad abi juhendist Vikipeedia:Tabelite tegemine.

Enne muudatuste salvestamist on soovitatav oma muudatust lühidalt kirjeldada resümee real, mis paikneb kohe redigeerimisakna all.

Viited muuda

Töös esinevad viited kanna üle Vikipeediasse. Viite tekst (trükiväljaande kirje ja leheküljenumbri, veebiaadressi vm) tuleb lisada väite järele ref-siltide (<ref> ja </ref>) vahele. Nii tekivad väidete järele ülaindeksid. (Märgenduse kasutamist hõlbustab redigeerimiskasti all olev menüü, millelt võib sobivad sildid valida hiireklõpsuga.) Näiteks:

Eesti majutusasutustes ööbis 2013. aastal 1,94 miljonit turisti.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/b45eabe6-8a92-436f-8992-320ae8ee7169 Turistide arv kasvas neljandat aastat järjest], [[ERR]], 12. veebruar 2014</ref>
Gottfried Leibnizilt on säilinud üle 13 500 kirja rohkem kui tuhandele adressaadile.<ref>[[Igor Narski]]. ''Gottfried Leibniz'', [[Eesti Raamat]]: Tallinn 1976, lk 17.</ref>

See näeb pärast salvestamist välja nii:

Eesti majutusasutustes ööbis 2013. aastal 1,94 miljonit turisti.[1]
Gottfried Leibnizilt on säilinud üle 13 500 kirja rohkem kui tuhandele adressaadile.[2]

Kirjete vormistamiseks on erinevaid stiile. Vikipeedias puudub ühtne kohustuslik stiil, kuid ühe artikli piires peaksid kirjed kindlasti olema ühes stiilis.

Artikli lõpuossa enne välislinke lisatakse alapealkiri "Viited" ja selle alla mall {{viited}}. See tekitab automaatselt õigesse kohta viidete nimekirja, praegusel juhul:

  1. Turistide arv kasvas neljandat aastat järjest, ERR, 12. veebruar 2014
  2. Igor Narski. Gottfried Leibniz, Eesti Raamat: Tallinn 1976, lk 17.

Joonealused märkused, mis viiteid ei sisalda, vormistakse samamoodi nagu viited (<ref>-märgistega).

Viidete vormistamise kohta saad üksikasjalikumalt lugeda lehelt Vikipeedia:Viitamine.

Uue artikli loomine muuda

Kui uurimistöö teemal ei ole Vikipeedias veel kirjutatud, pead looma uue artikli. Selleks on mitu võimalust:

  • Kirjuta otsingusse artikli pealkiri. Avaneb lehekülg, mis sisaldab peale otsingutulemuste ka punast linki loodavale artiklile. Järgides seda linki, jõuad uue artikli redigeerimisaknasse.
  • Klõpsa mõnd Vikipeedias juba olemasolevat punast linki vajaliku pealkirjaga artiklile. Ka see link viib uue artikli redigeerimisaknasse.
  • Paiguta mõnele Vikipeedia leheküljele sobivasse kohta vajalik link. Ka see viib uue artikli redigeerimisaknasse.
  • Asenda mõnel Vikipeedia leheküljel brauseri aadressiribal olemasolev pealkiri vajaliku pealkirjaga. Mine saadud aadressi. Ilmub lehekülg, millel leidub nupp "Loo". Vajuta sellele nupule ja jõuad redigeerimisaknasse.

Pealkirja valiku ja sissejuhatuse kirjutamise juures saavad kogenud tegijad alati aidata.

Artikkel algab rasvases kirjas märksõnaga. Esimeses lauses defineeritakse see, millest artikkel räägib. Eeskuju võid võtta teistest sama tüüpi asjast rääkivatest artiklitest. Näiteid:

Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 Varemurru, Saulepi vald17. juuli 1987 Tallinn) oli eesti maadleja, olümpiavõitja.
Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik.
Roniv mürgipuu (Toxicodendron radicans) on anakardiliste sugukonda mürgipuu perekonda kuuluv taimeliik.
Seattle on linn Ameerika Ühendriikides Washingtoni osariigis, Kingi maakonna halduskeskus.
Kollane jõgi ehk Huang He (hiina 黄河, Huánghé 'kollane jõgi') on jõgi Hiinas.
"Valgekihv" (inglise keeles "White Fang") on Jack Londoni 1906. aastal ilmunud romaan.

Rasvase kirja saad moodustada kolme ülakoma abil kummalgi pool märksõna ('''Seattle''') või klõpsides redigeerimisaknast kõrgemal leiduvale ikoonile A (või teistsuguse kujunduse puhul B).

Rasvases kirjas esitatakse märksõna ja selle sünonüümid, mida eesti keeles kasutatakse, ning lähedase tähendusega väljendid, millele vastavatest mõistetest ei nähta ette eraldi artiklit. Ka sünonüümide ja rasvases kirjas olevate väljendite juurest peab olema võimalik artiklisse jõuda. Selleks on tarvis vastavalt olukorrale kas luua ümbersuunamisleht (mis sisaldab ainult kirja #suuna[[sinuartiklipealkiri]] ja viib lugeja õigesse kohta), lisada mõnele artiklile täpsustusmärkus või täiendada mõnd täpsustusmärkust või täpsustuslehekülge. Kui Sa ei oska seda teha, palu abi.

Artikli lõppu tuleb lisada sobivad kategooriad. Kõige lihtsam on kategooriate lisamisel võtta eeskuju lähedasel teemal kirjutatud artiklitest. Kategooriate kohta saad lähemalt lugeda ka juhenditest: Juhend:Kategooriad; Vikipeedia:Kategoriseerimise kord.

Samal teemal eri keeltes kirjutatud artiklid seotakse omavahel nn intervikilinkide abil. Artiklite linke koondab Wikidata. Kui näiteks teed artikli Lindsay Davenportist, siis pead eestikeelse artikli lingi lisama õigele Wikidata lehele. Selleks võib minna näiteks ingliskeelse Vikipeedia artiklisse en:Lindsay Davenport, mille vasakus servas on näha keelelingid ja nende all link "Edit links", mis viibki õigele Wikidata lehele. Seal on nimekirjas erikeelsete Vikipeediate vastava teema lingid, kõige lõppu saad lisada eestikeelse artikli lingi. Lihtsam viis intervikilinkide lisamiseks on vajutada eestikeelsel artiklileheküljel vasakul asetsevas menüüs rubriigis "Teistes keeltes" leiduvale nupule "Lisa lingid" ning lisada link ühele mõnes teises Vikipeedias leiduvale artiklile, mille puhul oled kindel, et see temaatiliselt vastab Sinu loodud artiklile.

Kui artikkel on valmis, siis vajuta lehe vasakus servas asuvas tüüriistakastis nupule "Lingid siia" ning veendu, et kõik lingid sellesse artiklisse peavad silmas seda mõistet, mille kohta artikkel käib. Kui see nii ei ole, tuleb lingid parandada. Kui Sa ei oska seda ise teha, palu abi. Kui artiklisse ei tule ühtki linki, püüa leida mõni artikkel seotud teemal, kust oleks loomulik sellesse artiklisse linkida. Märksõna võib mõnes teises artiklis ka juba teksti sees olemas olla; kontrolli, kas see pole jäänud siselingiks vormistamata.

Koostöö teiste kirjutajatega muuda

Sa võid kahtluse korral arutelulehel küsida, kas see, mida Sa kavatsed teha, on teiste meelest vastuvõetav. Ja muidugi palu teisi appi, kui hätta jääd.

Kindlasti pööra tähelepanu sellele, mida teised Sinu kaastöö juures muudavad või parandavad. Kui mõni parandus tundub Sulle kahtlane või arusaamatu, tee sellest julgelt arutelus juttu.

Kui lood uue artikli, lisatakse see automaatselt Sinu jälgimisloendisse. Teisi artikleid saad loendisse lisada artikli päises tähekesel klõpsates. Jälgimisloendit saad vaadata lehe parema ülanurga menüü lingi kaudu. Sinna ilmuvad teiste tehtud muudatused jälgitavas artiklis ja selle aruteluleheküljel. Nii on Sul kommentaare oma artikli kohta kerge märgata. Kui tahad teateid jälgitava artikli kohta meilile, tee eelistustes linnukese kasti "Teata e-posti teel minu jälgitava lehekülje või faili muutmisest".

Arutelulehel lisatakse oma küsimuse või kommentaari lõppu allkiri. Selle kuvamiseks trüki neli tildet (~~~~) või klõpsa pliiatsi pildiga ikoonil redigeerimiskasti kohal. Kommentaarile vastamiseks kasuta taandrida. Taande tekitab koolon rea alguses (:); iga lisakoolon (nt :: ja siis :::) lisab ühe taande. Arutelulehtedel tuleb olla viisakas ja asjalik. Lähemalt saad arutelulehekülgede kohta lugeda lehelt Vikipeedia:Arutelulehekülg.

Kokkuvõtlik meelespea muuda

  • Loo kasutajakonto.
  • Vaata veidi ringi, tutvu juhendite ja heade artiklitega; vaata, kuidas tekst redigeerimisaknas välja näeb.
  • Leia uurimustöö teemale vastav artikkel; kui tarvis, loo uus artikkel. Võid töötada ka mitme artikliga. Vajaduse korral aruta õpetajaga ja küsi nõu kogenud Vikipeedia-tegijatelt.
  • Asu julgelt tegutsema. Kopeeri oma töö artikli(te)sse sobiva(te)sse kohta(desse). Palu abi, kui toppama jääd.
  • Võrdle lisatud teksti olemasolevaga. Seo uus tekst vanaga, ühtlusta ja eemalda kordused.
  • Loo sobivad alajaotused.
  • Lisa siselingid.
  • Vormista viited.
  • Kui tegid uue artikli, lisa kategooriad ja link Wikidata lehele. Vajaduse korral loo ümbersuunamised vms. Kontrolli, kas lingid sellesse artiklisse on õiged.