Viivi Maanso

eesti pedagoogikateadlane

Viivi Maanso (neiupõlvenimi Viivi Telliskivi; 12. jaanuar 192911. aprill 2021[1]) oli eesti pedagoogikateadlane, eesti keele õpetamise asjatundja ja eesti keele õpivara autor, Tallinna Ülikooli emeriitdotsent.

Ta lõpetas 1952. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ning kaitses 1970. aastal samas väitekirja "Ortograafiaoskus ja selle seos lugemisoskusega 5.–8. klassis".

Aastatel 1952–1953 oli Viivi Maanso Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi teadur, aastatel 1953–1961 Tallinna 16. keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja, 1960. aastast Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudi teadur ja aastatel 1973–1989 emakeelesektori juhataja, 1989. aastast Tallinna Pedagoogilise Instituudi (hiljem Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Tallinna Ülikooli) õppejõud, 2009. aastast emeriitdotsent.

Ta oli Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi asutaja- ja auliige, Emakeele Seltsi, Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi ja Eesti Keeletoimetajate Liidu auliige ning Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudi emakeeledidaktika sektsiooni kauaaegne juht.

Ülevaate Viivi Maanso elutööst leiab raamatust "Emakeel südames. Pühendatud dotsent Viivi Maansole 85. sünnipäeval" (Tallinna Ülikool, 2013). Seal avaldatud Viivi Maanso bibliograafia sisaldab 321 nimetust. Tema viimane suur töö oli 2014. aastal ilmunud "Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat"[2] , mille koostamise projekti juht ta oli aastatel 2008–2013. Sõnaraamatu koostajad pälvisid 2015. aastal kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi eripreemia 2015. Sama konkursi tänukirjaga tunnustati teda 2009. aastal kogumike “Keele- ja koolimees Johannes Valgma. Artikleid ja bibliograafia” ja “Nikolai Remmel eesti keelele ja koolile. Artikleid ja bibliograafia” koostamise eest ning Veronika Mittingu magistritöö „Muusika eesti keele ja kirjanduse metoodika rikastajana” eduka juhendamise eest.[3]

Tunnustus muuda

Viited muuda

Välislingid muuda