Ava peamenüü
Pictograms-nps-accessibility-sign language interpretation.svg
Mees viipleb Ameerika viipekeeles: 'raamat', b-o-o-k, 'minu tütar ja mina loeme iga päev koos raamatut'

Sisukord

Üldine kirjeldusRedigeeri

Viipekeel on visuaal-motoorne keel, mida tajutakse nägemismeele kaudu ja väljendatakse kätega, sealhulgas näoilmete ja kehaliigutustega. Viipekeel ei ole universaalne keel.[1] Eestis kasutatakse peamiselt eesti viipekeelt ja vene viipekeelt (eesti viipekeele mõjuga).[2]

Viipekeelte peamise sisu moodustavad viiped, mis avalduvad viiplemise ehk viipekõne kaudu. Viipel kui keelelist teavet kandval keelesümbolil on oma kindel „häälikuline” kuju.[2]

Kurt ei saa omandada auditiiv-verbaalset keelt loomulikul teel. Kurdil ei ole kognitiivset takistust omandada visuaal-motoorse keelt ehk viipekeelt.[3]


Viipekeele kasutamisvõimalusedRedigeeri

Viipekeelt kasutatakse igal pool, viipekeeles saab suhelda läbi akna (bussis jne) ja vee all, selle juures saab ka suhelda videokõne vahendusel.


Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

 
Bonet 1620
  • Vahur Laiapea, "Mis on viipekeel" – Akadeemia 1992, nr 10, lk 2098–2136
  • Vahur Laiapea, "Kuulja märkmeid kurtidest, viipekeeltest ja nende iseolemisest" – Akadeemia 2001, nr 12, lk 2603–23
  • Liina Paales, "Kuulja leide kurtide viipekeelsest rahvapärimusest" – Akadeemia 2002, nr 7, lk 1462–98
  • Vahur Laiapea, "Palun kirjuta ruttu kui võimalikult...: kurtidest lastest, nende keeltest, keelte õppimisest ja õpetamisest" – Akadeemia 2003, nr 9, lk 1888–1914
  • Vahur Laiapea, Merilin Miljan, Urmas Sutrop ja Regina Toom, "Eesti viipekeel". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2003
  • Vahur Laiapea, "Meditsiin ja kurtide iseolemine" – Akadeemia 2006, nr 10, lk 2265–76
  • Vahur Laiapea, "Keel on lahti. Tähendusi viipekeelest". Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool. Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast 1. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007, 127 lk + DVD: dokumentaalfilm "Tummfilm kurdist tüdrukust", Ikoon 2005, režissöör V. Laiapea
  • Regina Paabo, "Viibelda on mõnus. Käsiraamat eesti viipekeele õppimiseks". Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast 3. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2010, 296 lk; ISBN 9789985793190
  • Liivi Hollman, Basic color terms in Estonian Sign Language (Põhivärvinimed eesti viipekeeles), Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 14, Tartu University Press, 2010
  • "Eesti viipekeele - eesti keele sõnastik", Eesti Keele Instituut, 2014, videosõnastik
  • Liina Paales, "Kurtide rahvarühm. Kehastus, kultuur ja nimed". Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast 11. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2017

ViitedRedigeeri

  1. Liivi Hollman. "Eesti kurtide kogukonnast ja eesti viipekeelest". Oma Keel, 2006. Vaadatud 05.05.2019.
  2. 2,0 2,1 Regina Paabo. "Eesti viipekeel ja selle loome". Oma Keel, 2012. Vaadatud 05.05.2019.
  3. Liivi Hollman, Regina Paabo ja Raili Loit (2013). Viipekeelne kurt laps koolis. Tallinn: SA Innove. Lk 30. 

VälislingidRedigeeri