Vesinikkloriid
Vesinikkloriid (ehk kloorvesinik) on vesiniku ja kloori ühend keemilise valemiga HCl.
Vesinikkloriid on terava (lämmatava) lõhnaga värvitu gaas, mis õhuniiskusega annab soolhappe valge suitsutaolise auru näol. Vesinikkloriidi keemistemperatuur on –85,05 °C. Valemit HCl kasutatakse tihti tähistamaks nii gaasilist vesinikkloriidi kui ka soolhapet, mis tegelikult on vesinikkloriidi vesilahus. Vesinikkloriid ja soolhape omavad olulist tähtsust keemiatööstuses ja laborites.
Kaheaatomilises molekulis aatomite H ja Cl vaheline kovalentne side on kloori aatomi suurema elektronegatiivsuse tõttu polariseeritud, nii et kloori aatomil on negatiivne osalaeng: Hδ+–Clδ-.
Vesinikkloriid lahustub hästi vees (ka teistes polaarsetes solventides), andes pöörduva reaktsiooni tulemusena hüdrooniumkatiooni H3O+ ja kloriidaniooni Cl-:
- HCl + H2O → H3O+ + Cl-
20°C juures lahustub ühes liitris vees 720 g vesinikkloriidi. Seda vesilahust tuntakse soolhappena, mis omadustelt on tugev hape. Ka veevabas keskkonnas ilmutab HCl happe omadusi. Näiteks lahustub HCl mitmetes solventides (metanool jt), protoneerib molekule ja ioone ning käitub happelise katalüsaatorina veevabas reaktsioonis.
Saamine muuda
Laboratooriumis võib väiksemas mahus gaasilist HCl saada soolhappe dehüdrateerimisel veevaba kaltsiumkloriidiga või väävelhappega. Teine võimalus on naatriumkloriidi reaktsioon kontsentreeritud väävelhappega.
- NaCl(tahke) + H2SO4(konts.) → NaHSO4 + HCl↑
Mitmete kloriidide hüdrolüüsil eraldub HCl, näiteks:
- PCl5 + H2O → POCl3 + 2HCl↑
- R-COCl + H-OH → R-COOH + HCl↑
- H2O + O=SCl2 → SO2 + 2HCl↑
Keemiatööstuses saadakse vesinikkloriid sünteesil gaasilisest kloorist ja vesinikust:
- H2 (gaas)+ Cl2(gaas) → 2HCl↑