Vesikond (veemajandus)

ühest või mitmest külgnevast valglast koosnev veemajanduslik piirkond

Vesikond (ka valglapiirkond) on veemajanduses üht või mitut külgnevat valglat koos põhjavee ja rannikuvetega hõlmav maismaa- ja mereala.[1]

Eesti vesikonnad

muuda

Eesti ala jaguneb ühe võimaliku jaotuse järgi Liivi lahe (Väinamere – Liivi lahe), Soome lahe, Peipsi järve ja saarte vesikonnaks.[2] Sarnane vesikondade jaotus pärineb ka Arvi Järveküljelt, kes eristas kuut vesikonda: Peipsi-Võrtsjärve, Soome lahe, Väinamere, Liivi lahe, Hiiumaa ja Saaremaa vesikond.[3]

Veeseaduse alusel eristatakse kolme vesikonda: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond.[4] Need jagatakse omakorda kaheksaks alamvesikonnaks: Ida-Eesti vesikonnas Viru, Peipsi ja Võrtsjärve alamvesikonnaks, Lääne-Eesti vesikonnas Harju, Matsalu, Pärnu ja Läänesaarte alamvesikonnaks ning nimetatud kahe vesikonna piiril eristatakse ka Pandivere põhjavee alamvesikonda.[5]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Maastik, Kajander. J. jt. 2004. EnDic 2004. Tartu, Mats; Tallinn, Tallinna Raamatutrükikoda.
  2. Eesti vesikonnad. Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 18.11.2023.
  3. Arvi Järvekülg. Eesti jõed. Tartu Ülikooli Kirjastus. 2001.
  4. RT I, 30.06.2023, 100
  5. Veemajanduskavad. Kliimaministeerium. Vaadatud 18.11.2023.

Välislingid

muuda