Veronika Kruus

Veronika Kruus oli ajakirja Eesti Naine peatoimetaja aastatel 19451950.

HaridusRedigeeri

Veronika Kruus astus 1935. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda.[1]

TööRedigeeri

Enne sõda oli ta töötanud ajalehes Rahva Hääl, tehes kohakaaslusega ka naisteajakirja Naistööline (ilmus 3 numbrit). Sõja ajal, 1943. aastast jätkus tema ajakirjanikutöö esialgu Moskvas, siis Leningradis.

Toonane kolleeg Rahva Häälest Lilli Promet on meenutanud raamatus "Raamita pildid": "Ehkki toimetuse koosseis oli ametikohtade järgi täpsustamata, lasus Veronika Kruusi õlgadel tegevtoimetamine, tema koordineeris tööd ja andis ajalehele näo... Temas oli kõik tasakaalus, isegi naisõiguslase sinine rätsepakostüüm pigem et rõhutas ta naiselikkust ja kenadust."

Tagasi Eestisse jõudis Veronika Kruus 1945. aasta alguses ja sai peagi ülesande toimetada naisteajakirja koos tehnilise toimetaja Ellen Sõmeriga. Esialgu polnud toimetusel ruumegi.

EK(b)P VIII pleenum 1950. aastal vabastas Veronika Kruusi peatoimetaja ametist.

1952–1955 töötas ta Eesti NSV Kunstide Valitsuse teatrite osakonnas. Seejärel tegeles aastaid vene keelest eesti keelde tõlkimisega. Tema tõlgitud on näiteks 1959. aasta mängufilm "Kutsumata külalised" ja mitu romaani.

1961. aastal sai temast Eesti Raadio kuuldemängude toimetaja, 1972. aastast aga Eesti Televisiooni telelavastuste toimetaja. Viimast ametit pidas ta kuni pensionileminekuni 1979. aastal.[2]

ViitedRedigeeri

  1. "Minu ülikooliaastad. Veronika Kruus". Eesti Raadio saade, esmaeeter 27.04.1982.
  2. Helina Piip, Milla Mägi (1914). Meie Eesti Naine. AS Ajakirjade Kirjastus.