Vepriai mõis (leedu Veprių dvaras) on endine mõis Leedus Ukmergė rajoonis Vepriai vallas Vepriais. Peahoone asub aadressil Pergalės g. 19.[1]

Vepriai mõisa peahoone

Ajalugu muuda

Mõisa eelkäijaks oli Vepriai linnamäel asunud puidust leedulaste linnus, mille aastal 1384 vallutas ristisõdijate abiga Vytautas. Vepriai mõis ise rajati XVI sajandi alguses, esimesed teated selle omanike kohta pärinevad aastast 1542, mil see kuulus Kęsgailadele. XVII sajandil rajasid Szemetid linnamäele renessanss-stiilis peahoone. Veel üks tähtis suguvõsa, kellele mõis kuulus, oli Ogińskite suguvõsa, mõis kuulus nii Misnki vojevoodile Aleksander Ogińskile kui ka Trakai kastellaanile Marcjan Aleksander Ogińskile.

XVII sajandi lõpus läks mõis abielu kaudu Tiesenhausenite suguvõsa valdusse. Põhjasõja ajal põletasid Rootsi väed vana mõisa peahoone maha, keskpaigas. Aastal 1767 suri mõisa omanik Mykolas, seejärel taotlesid mõisa nii tema vend Antoni Tyzenhauz kui ka Mykolase laste huvide eest seisev uuesti abiellunud lesk Barbara Zyberk zu Wischling. Kohtuvaidlused kestsid aastani 1808, mil Mykolase poeg müüs mõisa Kossakowskitele, ehk siis oma emale ja selle teisest abielust sündinud pojale Józef Dominik Kossakowskile.

Novembriülestõusu ajal peatus mõisas koos kolmesaja sõduriga Emilia Plater. Aastal 1833 läks mõis, mille pindala oli toona 2700 hektarit, abielu teel Anguse isandate Bower Saint Clairide valdusse.[2] Aastal 1855 ostsid mõisa Anna Römerówna-Podbereska ja Ksawery Drucki-Podbereski, aastal 1883 mõisa peahoone aga põles ja selle õnnetuse järel ostsid mõisa Platerid. Aastal 1910 toodi Vepriaisse osa Švėkšna mõisa raamatukogust (2500 raamatut). Nende seast avastati ka üks eksemplar Simonas Daukantase teosest „Darbai senųjų lietuvių ir žemaičių“ (vanade leedulaste ja žemaitide teod). Aastal 1924 mõis võõrandati.

Mõisakompleks muuda

 
Mõisas tegutsenud kooli mälestuseks püstitatud mälestuskivi

Esimene peahoone hävis Põhjasõja ajal, seejärel lasid toonased omanikud Tiesenhausenid rajada uue klassitsistlikus stiilis peahoone. See asub vana hoone asupaigast ligi 250 m edelas Vepriai järve terrassil. Mõisakompleks kujunes välja Bower Saint Clairide ajal, selle suguvõsa liikmete seas oli ka mitmeid kunstiliste kalduvustega inimesi, kes kaunistasid häärberi seinu oma maalingutega.

Tänapäevase ilme sai häärber siiski alles 19. sajandi lõpus, mil kahekorruselise hoone juurde rajati ka nelja sambaga portikus. Varemetes hoone taastas Adam Plater.[3] Tänu ümberehitustele loetakse Vepriai mõisa häärberit tänapäeval uusklassitsistlikuks. Stiililt sarnaneb hoone siiski rohkem varasemate klassitsismi esindavate hoonetega, eriti 19. sajandi keskpaigas rajatud häärberitega.[2]

Võõrandamise järel asus häärberis tegutsema põllumajanduskool. Selle tarbeks rajati sinna auditoorium, aula, direktori kabinet ja kooli kantselei. Aastal 1939 tehti hoonele toonase direktori initsiatiivil ka juurdeehitis, kuhu tuli siis kooli saun. Aastal 1940 sulgesid okupatsioonivõimud sealse kooli.

 
Vana peahoone asemele rajatud õpetajate elamu

Sõja järel avati hoones algul mehhanisaatorite kool, seejärel aga põllumajandustehnikum. Ühtlasi lammutati ka vana mõisahoone varemed, et teha ruumi õpetajate elamule, samuti rajati kooli tarbeks mõisa parki mitmeid uusehitisi. Aastail 2004–2007 asus hoones Ukmergė tehnoloogia- ja kaubandusinstituudi filiaal, tänapäeval seisab hoone tühjalt ja kuulub Riigi Kinnisvarafondile.

Kõrvalhoonetest on säilinud vaid teenijate maja ja aastal 1901 valminud pruulikoda, mis on kasutusel eluhoonetena. Mõisakompleksi pindala on 10,3 ha, sellest 5 ha võtab enda alla park. Aastal 2000 võeti pargis ette taastamistööd, mille käigus puhastati sealsed tiigid ja taastati nende vahel asunud tammid. Seal kasvab 21 kohalikku puu- ja põõsaliiki, võõrliike kasvab seal 15 (nende seas torkav kuusk, mitmed puju liigid, harilik ebajasmiin, lõhnata ebajasmiin, must pappel ja hõbepappel. Nõukogude perioodil parki rajatud hoonete tõttu on suuresti kaduma läinud selle esialgne plaan, siiski on säilinud 130 m pikkune pärnaallee.

Viited muuda

  1. https://www.pamatyklietuvoje.lt/details/vepriu-dvaras/7971 dvaras
  2. 2,0 2,1 V. Mačiekus Lietuvos valsčiai.Vepriai, Versmė 2011, Vilnius ISBN 978-9955-589-18-1, 789955589181
  3. Litwa– przewodnik, Tomasz Krzywicki, Oficyna Wydawnicza "Rewasz", 2005 ISBN 83-89188-40-6, 9788389188403

Välislingid muuda