Kahekümneviieaastane sõda

(Ümber suunatud leheküljelt Vene-Rootsi sõda (1570–1595))

Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.

Kahekümneviieaastane sõda
Osa Liivimaa sõjast
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573
Toimumisaeg 15701595
Toimumiskoht Eestimaa, Ingeri, Karjala, Liivimaa
Tulemus Täyssinä rahu
Osalised
Rootsi Kuningriik Moskva tsaaririik
Väejuhid või liidrid
Henrik Klasson Horn
Hans Björnsson Lejon
Hans Wachtmeister
Claes Åkesson Tott
Pontus De la Gardie
Klas Eriksson Fleming
Karl Henriksson Horn
Göran Boije
Arvid Stålarm
Liivimaa kuningas Magnus
Sain-Bulat
Ivan Šeremetev
Ivan Mstislavski
Maljuta Skuratov
Boriss Godunov
Ivan Šuiski
Timofei Romanovitš
Andrei Trubetski
Rootsi kuningas (15681592) Johan III (1582. aasta maal)
Moskoovia suurvürst ja Moskva tsaar (1533–1584) Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil
Vene tsaaririigi poolt vallutatud ja okupeeritud alad aastatel 1570–1577

Olukord Vene-Liivimaa sõja järel

muuda

Liivimaa sõja esimese etapi, Vene–Liivimaa sõja tulemusel oli Vana-Liivimaal vallutanud Moskva tsaaririik: Narva, Tartu ja Alutaguse, mõningad Järvamaa ja Virumaa maakonnad ning Venemaaga piirnevad alad. Rootsi kuningriigi valduses olid, pärast Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonna ja Tallinna linna poolt ustavusvande andmist Rootsi kuningale Erik XIV-le: Tallinn, Harjumaa ja pool Virumaad. Taani kuningas Frederik II ostis Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop Johannes V Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonna, mille andis valitseda oma vennale Hertsog Magnusele, kelle omandis oli Saaremaa.

Moskva tsaar oli olnud samaaegselt Rootsi sõjaga, alates 1562. aastast sõjas ka Leedu suurvürstiriigiga ning oli sõlminud 1564. aasta sügisel vaherahulepingu Rootsiga, millega tunnistas Tallinna, Pärnu, Paide ja teiste Eestimaal asuvate alade ja linnuste Rootsi võimu alla minekut. Vaherahuleping sõlmiti 1564. aasta septembris Tartus.

1570. aastal tunnistas Moskva tsaar Ivan IV osa Vana-Liivimaast omandanud hertsog Magnuse, Liivimaa kuningaks Moskva tsaaririigi vasallina. Liivimaa kuningriigi territoorium piirnes põhjas Rootsi kroonile allunud territooriumitega, kagus aga 1561. aastaks Vene tsaaririigi vägede poolt vallutatud Tartu linn (1558), Tartu piiskopkonna ja osa Liivi ordu territoorium, kus suuremal osal vallutatud alast kehtis Moskva tsaaririigi võim kuni 1582. aastani.

Rootsi kuninga Johan III ja Moskva tsaari Ivan IV (Ivan Julm) vaheline sõda algas 21. augustil 1570 rootslaste valduses olnud Tallinna piiramisega ning jätkus rüüsteretkede ja kindlustatud punktide piiramisega ülemvõimu eest Eestimaa alade üle.

Tallinna piiramine

muuda

Liivimaa kuningas Magnus piiras koos suure Moskva tsaaririigi sõjaväega Tallinna seitsme kuu jooksul: 21. august 157016. märts 1571. Hiljem tuli linna piirajaile lisavägesid. Piiramine jäi aga tulemusteta ning Magnuse väed ja Moskva tsaaririigi väed lahkusid Tallinna alt 16. märtsil 1571.

  Pikemalt artiklis Tallinna piiramine (1570–1571)

16. märtsil 1571 toimus Koigi lähedal asunud Ubakalu küla juures Ubakalu lahing, kus Tallinna ja Paide piiramiselt taganenud hertsog Magnuse väejuhi Tiesenhauseni ja Karl Henriksson Horni juhitud Rootsi väeüksuse vahel toimus lahing, mis lõppes rootslaste võiduga.[1]

1571. aastal tungisid Moskva tsaaririigi väed ka Rootsi riiki kuuluvasse Soome hertsogiriiki. Rootsi kuningaks saanud Johan III oli aga seotud Älvsborgi lunaraha maksmisega ega suutnud sõdida Vene väed tegid retki sügavale Soome sisemaal, Soome väejuht oli sel ajal Klas Eriksson Fleming.

Paide piiramine

muuda

1573. aastal tulid Moskva tsaaririigi väed suurel hulgal Narva kaudu Järvamaale ja vallutasid Paide linnuse 1. jaanuaril.

Pärast Paide vallutamist siirdus Moskva tsaaririigi 16 000-meheline sõjavägi vallutama Saare-Lääne piiskopkonda, sai aga 23. jaanuaril Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa. Jaanuaris 1573 piirasid ja vallutasid Moskva suurvürsti väed rootslaste valduses oleva Karksi linnuse ja kinkisid selle Liivimaa kuningas Magnusele.

  Pikemalt artiklis Paide lahing (1573), Koluvere lahing

Rakvere piiramine

muuda

1573. aastal sai Rootsi vägede väepealik Liivimaal Claes Åkeson Tott ülesande vallutada koostöös admiral Hermann Flemingi juhitava laevastikuga Narva. 1574. aastal suundus rootsi vägi, nende seas palju šoti palgasõdureid Narva poole, ja piirasid jaanuarist edutult venelaste valduses olnud linna ning lahkusid 25. märtsil[2]. 1574. aasta kevadel, kui Rakvere piiramine ebaõnnestus ja hakkasid Rootsi väed Moskoovia kontolli all olevatel aladel röövima ja rüüstama[3].

  Pikemalt artiklis Rakvere piiramine (1574), jaanuar–märts 1574

Rüüsteretk Tallinna ja Harjumaale

muuda

1574. aastal toimus Moskva tsaaririigi vägede rüüsteretk Eestimaale,

„"Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat moskoviiti ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid moskoviidid ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära." “

Pärnu vallutamine

muuda

1575. aastal vallutasid Moskva tsaaririigi väed Pärnu. 1562. aastal olid Pärnu vallutanud rootslased, kuid linna kaitsvad palgasõdurid loovutasid linna 1562. aastal linna Poola vägedele ja mõisameestele. Rootsi sõjaväe ülemjuhatajaks Eestimaal Henrik Klasson Horn, kes vallutas Koluvere linnuse, ei suutnud tagasi vallutada 29. aprillil 1565. aastal Pärnut, mis jäi formaalselt Poola võimu alla 9. juulini 1575, kui linn rüüstati ja põletati uuesti Vene vägede poolt 1575. aastal. Juulis 1575[4] sõlmiti Siestarjoki vaherahu.

  Pikemalt artiklis Pärnu piiramine (1575)

Rüüsteretk Läänemaale

muuda

1575. aastal tegid Moskva tsaaririigi väed rüüsteretke Saare- ja Läänemaale.

„"Siis läksid moskoviidid ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll moskoviit ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid moskoviidid ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."“

Läänemaal vallutasid venelased Koluvere, Lihula ja Vigala lossid ja 22. veebruaril 1576. aastal alistus ka Haapsalu linnus ilma võitluseta venelaste ees. 1576. aasta veebruaris jõudsid Moskva tsaaririigi väed üle merejää ka Saaremaale, mida ulatuslikult laastati. Põletati mh maha ka Püha kirik.

Rüüsteretk Tallinna ja Harjumaale

muuda

1576. aastal kahepäevase piiramise ja ägeda suurtükitule tulemusena andsid Padise kloostri kaitsjad eesotsas pealik Hans von Oldenburgiga alla ja loovutasid endise kloostri venelastele.

1576. aastal rüüstasid Moskva tsaaririigi väed Tallinna ümbrust:

„"Heinakuus, algusest lõpuni, olid moskoviidid ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi koos naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."“

Tallinna piiramine

muuda
 
Tallinna piiramine 1577
 
Vene vägede rüüstamine Liivimaal 1577. aasta juulis-augustis. Johann Jakob Wick's Sammlung von Nachric, 1578[5]

1577. aasta 23. jaanuarist 15. märtsini toimus Tallinna teine piiramine Ivan IV vägede poolt. Moskva tsaaririigi umbes 50 000-meheline vägi piiras linna 50 suure ja väiksema kahuri ja mortiiriga, 7 nädalat kestnud piiramise järel, taganesid Moskva väed.

  Pikemalt artiklis Tallinna piiramine (1577)

27. augustil 1577 tegi Rootsi laevastik mitme laevaga reidi Narva jõe suudmesse, kus mitmed majad maha põletasid, paarsada venelast tapsid ja paar laeva sõjasaagiks said.

Lahingud Liivimaal

muuda

21. oktoobril 1578 toimus Võnnu lahing, mille tulemuseks oli Rootsi ja Poola vägede võit.

 
Loode-Venemaa ja Rootsi Ingeri Ingerimaa alad, mille staatuse määras Pljussa vaherahuleping

Rüüsteretk Tallinna ja Harjumaale

muuda

1579. aastal toimusid Moskva tsaaririigi vägede ja ning nende vasallide, tatarlaste jõukude korduvad rüüsteretked Eestimaale

„"Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa. Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk moskoviite ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".“

Narva piiramine, 1579

muuda
  Pikemalt artiklis Narva piiramine (1579), 6/14. september (ukj) – 28. september 1579

Paide ja Rakvere lahingud, 1581

muuda
  Pikemalt artiklis Paide piiramine (1581), 1581 (rootsi võit)
  Pikemalt artiklis Rakvere piiramine (1581), 1581 (rootsi võit)

Narva piiramine, 1581

muuda
  Pikemalt artiklis Narva piiramine (1581), 6. november 1581, mis lõppes Rootsi vägede võiduga ja Jaanilinna kindluse vallutamine (17. september).

Sõjategevus Ingerimaal

muuda

Sõjategevuses Ingerimaal vallutas Pontus De la Gardie Ingerimaa ja Karjala kannasel 1580 Orešeki ning 1581. aastal Jaanilinna, Pähkinälinna ja Jama, Käkisalmi, Koporje, Venemaa tsaaririigilt ning maa-alad liideti Ingerimaa Rootsi kuningriigi valdusse aastatel 15801595 Rootsi Ingerina.

Pljussa vaherahu

muuda
  Pikemalt artiklis Pljussa vaherahu

10. augustil 1583 sõlmiti Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel Pljussa vaherahuleping. Rahulepinguga sai Rootsi kuningriik endale Liivi sõjas Moskva tsaaririigilt vallutatud alad: Eestis: Narva ja Tartumaa; Ingerimaal: Jama, Koporje ja Jaanilinna, koos neid ümbritsevate maakondadega) ja Karjalas: Käkisalmi lääni. Pljussa vaherahu sõlmiti kolmeks aastaks, kuid hiljem 1585. aastal pikendati 1590. aastani. Rootsi ja Moskva alade piirijõeks oli Koporje maakonda ja Orehhovo maakondi eraldav Strelna jõgi.

Vene-Rootsi sõda (1590–1595)
Osa Kahekümneviieaastasest sõjast
Toimumisaeg 15901595
Toimumiskoht Virumaa, Ingeri
Tulemus Täyssinä rahu
Osalised
  Moskva tsaaririik   Rootsi kuningriik
Väejuhid või liidrid
  Moskva tsaar Fjodor I
  bojaar Boriss Godunov
bojaar Fjodor Romanov
  vürst Fjodor Mstislavski
  vürst Dmitri Hvorostinin
  vojevood Pjotr Šeremetjev
  vürst Vladimir Dolgorukov
  Eestimaa kuberner Gustaf Banér
  Narva asehaldur, feldmarssal Karl Henriksson Horn
  Morits Birgersson (Grip)
Jõudude suurus
35 000 20 000

Vaherahu Vene-Rootsi sõjas 1590. aastal

Vene-Rootsi sõda (1590–1595)

muuda
  Pikemalt artiklis Vene-Rootsi sõda (1590–1595)

16. sajandi viimasel kümnel oli poliitiline olukord Põhja-Euroopas muutunud, Poola-Leedu troonile oli 1587. aastast tõusnud Rootsi kuninga Johan III poeg Zygmunt III Waza ning kuigi Rzeczpospolita oli sõlminud Moskva tsaaririigiga 15-aastase vaherahu. ei olnud välistatud nende sõjaline liit Moskva tsaaririigi vastu. Algselt püüdis Moskva tsaar taastada Liivi sõja eelseid valdusi läbirääkimiste teel kuningas Johan III-ga.

Vene-Rootsi sõja 1590. aasta vaherahu Narvas
Osa Vene-Rootsi sõda (1590–1595)
Toimumisaeg 25. veebruar 1590
Toimumiskoht Narva
Tulemus Vaherahu 1 aastaks
Osalised
  Moskva tsaaririik   Rootsi kuningriik
Väejuhid või liidrid
  Narva asehaldur, feldmarssal Karl Henriksson Horn

Vaherahu tulemused:
1. Rootsi loobus Moskva kasuks 3 linnast Ingerimaal: Jama, Jaanilinn, Koporje;
2. Sõlmitud tingimused olid algsed, mille pidid kinnitama rahuläbirääkimised, millel otsustatakse lõplikult Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi territoriaalsed nõudmised.

Sõjategevus jaanuaris–veebruaris 1590

muuda

1590. aasta jaanuaris alustasid Vene väed sõjategevust jaanuari alguses rüüsteretkedega Ingerimaale. 18. jaanuaril alustasid Vene väed liikumist Novgordist Ingerimaale ja väesalk liikus ka Koporje linnust piirama.

Põhiväed jõudsid Jama kindluse juurde ning alustasid selle piiramist, kindluse garnison alistus juba järgmisel päeval (25.01). 30. jaanuaril jõudsid Vene eelväed Jaanilinna alla ja asusid selle piiramisele. Vene vägesid rünnati Rootsi 4000-mehelise piiril asunud väe poolt, kuid rootslased Göran Boije juhtimisel kaotasid lahingu ja taganesid Rakvere suunas, kus asusid rootslaste põhiväed, Eestimaa kuberneri Gustaf Banéri juhtimisel.

2. veebruaril jõudsid Jaanilinna ja Narva linnuste alla Vene põhiväed ning algas kindluste piiramine, milles kasutati selleks Pihkvast kohale koodud müürilõhkumissuurtükke. Narva ja Jaanilinna piiramise ajal rüüstasid Vene ratsaväed ka Alutaguse ja Rakvere piirkonnas. Nende võitluste ajast on pärit ka senini alles olev Kõrkküla kivirist Narva maantee ääres, Rootsi teenistuses olnud ja langenud Vene bojaari Vassili Rosladini mälestuseks. 19. veebruaril tegid Vene väed katse vallutada Narva ja Jaanilinna linnust tormijooksuga, kuid see ebaõnnestus. Rünnakule järgnenud päeval alustasid kindluse kaitsjad Karl Henriksson Horni juhtimisel vaherahuläbirääkimisi.

Vene-Rootsi sõja 1590. aasta vaherahu

Vaherahuläbirääkimiste tulemusel, Narva ja Ivangorodi asehaldur Karl Henriksson Horn nõustus 25. veebruaril sõlmima üheaastase eelvaherahulepingu, millega nõustus tagastama Moskva võimu alla Ingerimaal: Jamas, Jaanilinnas ja Koporjes.

Rootsi kuningas Johan III keeldus tunnistamast Horni sõlmitud vaherahulepingut ning Karl Henriksson Horn mõisteti Jaanilinna loovutamise eest surma ning Eestimaa kuberner Gustaf Banér tagandati ametist. Vägede ülemjuhatajaks Eestimaale määrati Klas Eriksson Fleming.

  Pikemalt artiklis Narva piiramine (1590)

Sõjategevus 1590–1591

muuda

Kehtiva vaherahulepingu ajal püüdsid Rootsi väed, 1590. aasta novembris vallutada ebaõnnestunult vallutada Jaanilinna, millele järgnes Vene vägede poolne lühiajaline Narva piiramine.

1590. aasta detsembris tegid Rootsi väed sõjakäigu Pihkva piirkonda ja rüüstasid ka Jama ja Kaporje piirkonda. Samal ajal alustasid sõjategevust Venemaa vastu ka Rootsi väed Österbotteni asehalduri juhtimisel ning tegid sõjakäigu kuni Valge mereni ja vallutasid Petsamo (venepäraselt Petšenga) vene õigeusu kloostri.

1591. aasta jaanuaris tegid Rootsi väed uue sõjakäigu Göran Boije juhtimisel Koporjesse, sõjakäik kestis Koporje maakonnas kuni veebruarini.

1591. aasta suvel tegid Rootsi väed uue sõjakäigu Morits Birgerssoni (Grip) (sv) juhtimisel Oudova- ja Novgorodimaale. Neile vastu saadetud Vene väed vojevood Pjotr Šeremetjevi suurpolk ja vürst Vladimir Dolgorukovi eelpolk purustati lahingus ja V. Dolgorukov võeti vangi. Rootsi väed jõudsid rüüsteretkega kuni Novgorodini. Venemaa olukorda vastupanul raskendas samal ajal Krimmi khaani Ğazı Geray II sõjakäik Moskva vastu.

Sõjategevus oktoobris–novembris 1592

muuda

Vaherahu lõppemisel aga alustasid Vene väed 1592. aasta oktoobris–novembris uuesti sõjategevust Karjalas ja Lõuna-Soomes. Vene rüüstesalgad jõudsid Viiburini ja seejärel ka kuni Helsingi ja Turuni, mis sundis rootslasi uutele vaherahuläbirääkimistele.

Vene-Rootsi sõja 1593. aasta vaherahu

1593. aasta jaanuaris sõlmiti Rootsi ja Moskva vahel Jaanilinnas uus kaheaastane vaherahu, mis kehtis kuni 1595. aasta jaanuarini.

Täyssinä rahu, 1595

muuda
 
Läänemere ja Soome lahe äärsed maa-alad: Soome Suurvürstiriik, Ingerimaa ja Eestimaa hertsogkond, 1596. aasta Gerardus Mercatori kaardil
  Pikemalt artiklis Täyssinä rahu

1595. aastal sõlmitud Täyssinä rahuleping Vene-Rootsi sõjas oli edukas Moskva tsaaririigile. Vastavalt rahulepingule loovutas Rootsi Ingerimaa koos sealsete linnuste ja linnadega (Jaanilinn, Jam, Koporje, Schlüsselburg) ning Käkisalmi lääni, mis olid kõik saadud Pljussa vaherahuga.

Lepinguga määrati kindlaks Vene-Rootsi piir Soomest kuni Põhja-Jäämereni. Rootsi sai vastavalt lepingule oma kaupmeestele vabade kaubahoovide kasutamise Moskvas, Novgorodis ja Pihkvas. Venemaa sai oma kaupmeetele samad õigused Viiburis, Turus ja Tallinnas.

Kronoloogia

muuda
15701578Moskva tsaaririigist sõltuv Magnuse vasallkuningriik Eesti alal

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Balthasar Russow, "Liivimaa kroonika". Hotger, Tallinn 1993. Lk. 206–207
  2. Rootslaste sõjakäik Rakvere linnuse alla (1574), Uno Trumm, Rakvere linnus ja maakond Liivi sõja ajal, SA Virumaa Muuseumid Toimetised 2015
  3. Kristiina Savin, KURJAKUULUTAVAD ENDEMÄRGID 16. SAJANDIL Eesti- ja Liivimaaga seotud ülestähendusi Joen Klinti käsikirjalises endemärkide kogus (u 1586-1608), Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 15, jaanuar 2015
  4. ПРОТОКОЛ МИРНЫХ ПЕРЕГОВОРОВ 1575 Г
  5. Jüri Kivimäe, Uus allikas Tallinna piiramisest Liivimaa sõjas, Vana Tallinn 27 (31). Tallinn, 2016, lk. 179–191

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda