Velga Krile (27. september 1945 Valka vald31. august 1991 Valka vald) oli läti luuletaja.

Velga Krile oli pärit kooliõpetaja perekonnast. Tema esimene luuletus avaldati ajakirjanduses 1959. aastal. Ta lõpetas 1964. aastal Valka 1. Keskkooli. Aastatel 1964–1967 õppis ta Läti Riiklikus Ülikoolis läti keelt ja kirjandust.

Töötas 1967–1969 Valka rajoonis kolhoosis "Ļeņina ceļš" kultuurimaja juhatajana. 1970 ja 19731976 oli ta kirjastuses Liesma korrektor. 1972–1973 töötas Teaduslik-Tehnilises Raamatukogus. 1977. aastal lõpetas ta tervislikel põhjustel töötamise ja võeti vastu Kirjanike Liitu. Seejärel oli ta kutseline kirjanik.

Lõpetas elu enesetapuga oma maamajas.[1]

Teosed muuda

Luulekogud muuda

  • "Dzeltenās palodzes" (1966) ("Kollased aknalauad")
  • "Bērzi" (1976) ("Kased")
  • "Gaismēna" (1979) ("Valgus ja vari")
  • "Es diennaktī esmu" (1982) ("Ma olen ööpäevad")
  • "Nepiekrāp mani" (1985) ("Ära peta mind")
  • "Uz zāles fona" (1989) ("Rohu foonile")
  • "Uz tā tālā ceļa" (1991) ("Sellele kaugele teele")

Postuumselt ilmunud luulekogud ja valikkogud muuda

  • "Sikspārnis. Rekviēms" (1994) ("Nahkhiir. Reekviem")
  • "Vanagi" (1995) ("Kotkad")
  • "Debesu akrobāts" (1995) ("Taevaste akrobaat")
  • "Skrien sarkans jaguārs" (2005) ("Jookseb punane jaaguar")
  • "Ugunspuķe, aizmirstība" (2008) ("Põdrakanep, unustus")
  • "Kā mirdzošas būtnes" (2012) ("Nagu sillerdavad olendid")

Näidendid muuda

  • "Svētlaimīgo sala" (1999), ("Pühaõnnelik saar"), valikkogu

Viited muuda