Vastse-Kasaritsa lahing
Vastse-Kasaritsa lahing (4./15. september 1701) oli üks kolmest väiksemast lahingust Kagu-Eestis Wolmar Anton von Schlippenbachi Rootsi ja Boriss Šeremetjevi Vene vägede vahel. Lahing, mis toimus tänapäeva Võru maakonnas Kasaritsas, lõppes Rootsi võiduga.
Eellugu muuda
Peale Venemaa tsaari Peeter I üle Narva lahingus saavutatud võitu suundus Rootsi kuninga Karl XII peaarmee Laiusele talvekorterisse, kust see 1701. aasta mais Kuramaa poole lahkus. Rootsi peavägede lahkumise järel jäi Eestimaa kaitsmine Wolmar Anton von Schlippenbachile, kelle käsutuses olid vaid väiksemad ja kehvemad väekoondised, mis sisaldasid ka maakaitseväge, aadlilipkondi ja garnisonisõdureid.[1]
Narva all saadud kaotuse järel jäid venelased Eestimaal siiski sõjaliselt aktiivseks. Petserimaale koondunud Vene armee Boriss Šeremetevi juhatusel alustas peatselt sissetungi Eestimaale.[1]
Lahing muuda
- Vaata ka: Räpina-Lokuta lahing ja Rõuge lahing
4. septembril ründasid venelased samal ajal Rootsi positsioone Räpina, Vastse-Kasaritsa ja Rõuge all. Sel päeval ründas Kasaritsas asuvaid Rootsi vägesid ligi 3000-meheline Vene vägi kolonel Savva Vassiljevitš Aigustovi juhatusel. Venelastel oli plaanis ilmselt Rõuges asuvad Rootsi väed siia meelitada, et sealt siis kergemini läbi murda.[2][3]
Rootslasi oli Kasaritsas võrdlemisi vähe: 160 ratsanikku rittmeistrite Berend Rehbinderi ja Brusini juhatusel. Siiski asus see väike üksus kohe rünnakule, ootamata neile saabuvaid abivägesid, ja põhjustas venelastele suuri kaotusi. Need abiväed, mis olid rittmeister Christoffer Rehbinderi ja kaptenleitnant Quante juhatusel, suundusid aga Rõugesse ning neile läksid järgi ka Rehbinderi ja Brusini vägi.[3]
Hiljem saabusid ka Schlippenbachi abiväed, kes suundusid Kasaritsast edasi Rõugesse.[3]
Kaotused muuda
Lahingus kaotasid venelased kuskil 100–150 ja rootslased 30–50 meest.[3][4]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Kotšinev, Jüri. Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses. Lk 15, 99.
- ↑ "ВОЕННО – ПОХОДНЫЙ ЖУРНАЛ". Vaadatud 30.04.2023.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Kelch, Christian. Liivimaa kroonika järg. Lk 170–171.
- ↑ Palli, Heldur. Между двумя боями за Нарву : Эстония в первые годы Северной войны (1701–1704).