Vasarhai

Vasarhai
	; Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Kõhrkalad Chondrichthyes;
Selts	Hallhailised Carcharhiniformes;
Sugukond	Vasarhailased Sphyrnidae;
Perekond	Vasarhai Sphyrna;

Vasarhai (Sphyrna) on perekond vasarhailaste sugukonnast.

Taksonoomia

Perekonna esmakirjeldaja on Constantine Samuel Rafinesque-Schmaltz (1810).

Elupaigad

Vasarhaid elavad soojades vetes rannikul ja mandrilaval.

Välimus

Vasarhaide pikkus on 2...6 m.

Kõigil liikidel on kummalgi pool pead eend, mistõttu neil loomadel on lamedaks löödud peaga vasara kuju. Silmad ja sõõrmed paiknevad nende kehaosade otstel.

Suu on neil suhteliselt väike.

Füsioloogia

Varem arvati, et vasarhaide vasarakujuline pea toimib nagu tiib, mis aitab täpselt manööverdada ning teha järske pöördeid tasakaalu kaotamata. Nüüd on aga leitud, et pöördeid õigesti teha võimaldab neil selgroog. Arvatakse ka, et pea kuju aitab kaasa elektrolokatsioonile, sest nii saavad elektroretseptorid asetseda üksteisest kaugel. Nad suudavad registreerida elektrisignaali, mille pinge on pool miljardiku volti. Samuti on vasarhaidel peakuju tõttu suurem ninaõõs, mille tõttu on nende lõhnatundlikkus kümme korda suurem kui tavalistel haidel.

Toitumine

Vasarhaid söövad kalu, sealhulgas raisid ja haisid, peajalgseid ja vähilisi.

Nad toituvad suure osa ajast merepõhjas.

Käitumine

Päeval kogunevad vasarhaid parvedesse, mis võivad olla rohkem kui sajapealised.

Õhtul peavad nad üksinda jahti.

Liigid

Perekonnas on 9 liiki:

Perekond vasarhai (Sphyrna)
- alamperekond Sphyrna
  - indopatsi vasarhai (Sphyrna lewini)
  - hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
  - harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
  - Sphyrna couardi
  - Sphyrna gilberti
- alamperekond Mesozygaena
  - Sphyrna corona
- alamperekond Platysqualus
  - Sphyrna media
  - Sphyrna tiburo
  - Sphyrna tudes