Ava peamenüü
Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)

Vasarhai (Sphyrna) on perekond vasarhailaste sugukonnast.

Sisukord

TaksonoomiaRedigeeri

Perekonna esmakirjeldaja on Constantine Samuel Rafinesque-Schmaltz (1810).

ElupaigadRedigeeri

Vasarhaid elavad soojades vetes rannikul ja mandrilaval.

VälimusRedigeeri

Vasarhaide pikkus on 2...6 m.

Kõigil liikidel on kummalgi pool pead eend, mistõttu neil loomadel on lamedaks löödud peaga vasara kuju. Silmad ja sõõrmed paiknevad nende kehaosade otstel.

Suu on neil suhteliselt väike.

FüsioloogiaRedigeeri

Varem arvati, et vasarhaide vasarakujuline pea toimib nagu tiib, mis aitab täpselt manööverdada ning teha järske pöördeid tasakaalu kaotamata. Nüüd on aga leitud, et pöördeid õigesti teha võimaldab neil selgroog. Arvatakse ka, et pea kuju aitab kaasa elektrolokatsioonile, sest nii saavad elektroretseptorid asetseda üksteisest kaugel. Nad suudavad registreerida elektrisignaali, mille pinge on pool miljardiku volti. Samuti on vasarhaidel peakuju tõttu suurem ninaõõs, mille tõttu on nende lõhnatundlikkus kümme korda suurem kui tavalistel haidel.

ToitumineRedigeeri

Vasarhaid söövad kalu, sealhulgas raisid ja haisid, peajalgseid ja vähilisi.

Nad toituvad suure osa ajast merepõhjas.

KäitumineRedigeeri

Päeval kogunevad vasarhaid parvedesse, mis võivad olla rohkem kui sajapealised.

Õhtul peavad nad üksinda jahti.

LiigidRedigeeri

Perekonnas on 9 liiki:

VälislingidRedigeeri