Vanamõisa Tammemägi

Vanamõisa Tammemägi on hiiemägi Viljandi maakonnas Vanamõisa külas.

Tammemägi

Ajalugu muuda

Tammemägi on alates II aastatuhande algusest olnud oluliseks ohverdamiskohaks. Tänapäeval on mägi pühakohaks ning 1217. aastal Madisepäeva lahingus langenud Leole vanema ja eestlaste väepealiku Lembitu mälestuspaigaks, mille tähistamiseks on mäel mälestusmärk[1]. 1936. aastal raius Viljandi kodu-uurija Jaan Vellema mäel asuvasse suurimasse kivisse teksti «Lembitu 1217»[1]. 1987. aastast on Tammemäel kohalike meeste tehtud puust kilp ja mõõk[1].

Rahvapärimus muuda

Rahvapärimuse järgi käisid künkal nõu pidamas eestlaste suured mehed ja kivil süüdatud tuli. Dr. Juhan Luiga on 1921. aastal oletanud, et Lembitu on maetud Tammemäele: Määratu ärevus valdas mind, kui astusin “Tammemäe” kalmekünka päitsile Rattama koplis /.../. Juurdlemisest tekkinud, kahtlusi väärav aimdus ütles: siin on Lembitu 1217. aasta lahinguväli, need kolm hauaküngast on Lembitu maleva hauad, kus uinuvad tuhande neljasaja sõduri luud, varisenud mulda ühes Lembituga. Luiga oletusest on välja kasvanud nn. sekundaarne rahvajutt[1].

Looduslik kirjeldus muuda

Tammemägi on pikliku kujuga paari meetri kõrgune puudega kaetud looduslik moreenküngas soisel heinamaal. Künka pikkus loodest kagusse on 54,5 m ja laius edelast kirdesse kuni 15 m. Künka pinnal asuvad mõned raudkivid. Loodeotsas seisab teistest suurem, kuni 1 m läbimõõduga raudkivi. Künka loodeotsal asuv kivilasu on pärit väljakaevamiste perioodist [1].

Tammemäe tammed muuda

Tammemäel kasvavad iidsed tammed (Tammemäe tammed), mis on võetud riikliku kaitse alla.[2] 1999. aastal istutasid Viljandimaa omavalitsustegelased mäele noori tammesid lisaks.[1]

Uurimislugu muuda

Rahvapärimuses on Tammemäge peetud Lembitu matmispaigaks, kuid arheoloogilised väljakaevamised pole sellele kinnitust andnud. 1921. a kaevas künka kaguotsa väikese prooviaugu arheoloogiaprofessor Aarne Michael Tallgren, 1925. a uuris arheoloog Harri Moora künka loodeotsa jäänud suure kivi ümbrust ja 1930. aastal tegi mäel täiendavaid kaevamisi geograaf August Mieler[1]. Uuringute tulemusel inimtekkelist kihti mäel ei tuvastatud ja oletus Lembitu kalmu asupaiga kohta ei leidnud kinnitust.[1]

Viited muuda

Välislingid muuda