Narva vanalinn

(Ümber suunatud leheküljelt Vana Narva)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ajaloolisest piirkonnast, kaasaegsest Narva linnaosast vaata artiklit Vanalinn (Narva).

Narva vanalinn (ka Vana Narva, Narva Südalinn) on Narva ajalooline linnasüda (tänapäeval Narva Vanalinna linnajao osa).

Rootsiaegne Narva vanalinna ja Narva kindluse kaart
Vaade Narvale 18. sajandi keskpaigas
Narva, portaal vanalinnas (Carl Sarap, u 1938)

Narva barokne linnasüda valmis suuremas osas 17. sajandi II poolel ja 18. sajandi I poolel ning säilis peaaegu muutumatuna kuni teise maailmasõjani.[1] Kuni purukspommitamiseni 1944. aastal hõlmas Südalinna linnaosa bastionidest ümbritsetud ala, mis külgnes Narva jõega idas, Joaoru linnaosaga lõunas, Peetri eeslinnaga läänes ning Narva eeslinnaga põhjas.

Narva vanalinna vanima osa (vanalinna kitsamas mõttes) piirideks oli 14. sajandil ehitatud Narva linnamüür, mis lammutati lõplikult 18. sajandil vastavalt 1777. aasta korraldusele. Lõunapiiriks oli kraav linna ja Hermanni linnuse vahel, mille üle oli tõstesild. Linna mõõtmed tol ajal olid: pikkus umbes 400 meetrit ja laius 200–400 meetrit.[2]

1345. aastast pärineb Taani kuninga Valdemar IV Atterdagi privileeg, mis andis Narvale samad Lübecki linnaõigused ja vabadused, mis Tallinnalgi. See Lübecki linnaõigus oli esimene teadaolev Narva linnaõigus. 1346. aastal müüs Taani kuningas Waldemar IV kogu Eestimaa, sealhulgas ka Narva, Saksa Ordule.

Keskaegse Narva tänavatevõrk oli üsna korrapärane, sellest võib teada saada esimeste tänaseni säilinud 1647. ja 1649. aasta Gunnar Nilsson Welt’i koostatud linnaplaanide järgi[3]. Tänavatevõrgu kinnistas ringmüüri rajamine, fikseerides ära linna territooriumi. 1659. aastal laastas Narvat suurtulekahju.

Linna peatänav oli Suur tänav, mis kulges Narva linnuse tõstesillast linnamüüri põhjaosas asuva Karjaväravani. Suur tänav läbis põhja-lõuna suunalise teljena kogu linna. Suure tänavaga risti kulgesid Viru ja Rüütli tänav. Rüütli tänav viis Vana Rannavärava, Viru tänav Viru värava juurde. Viru tänava ja Suure tänava ristmikul oli linna kirik ja selle juures linna turg.[2] Suure tänava lõunaotsas paiknenud allalastav sild jäi ainsaks ühenduseks linnusega. Keskajal olid tänavad, eelkõige Suure tänava piirkonnas – sirgjoonelised ja moodustasid nelinurkseid hooneteblokke. Keskajal puudusid Narva tänavatel nimed, sest linn oli väike ja orienteeruti olulisemate ehitiste järgi[4]. Keskaegses Narvas oli umbes 500-800 elanikku ja hooneid vastavalt 50-80. 16. sajandi keskel Narvas veidi üle 40 maja.

Linna südameks oli turuplats, mille äärde paigutusid teised olulised ühishooned nagu raekoda, vaekoda, gildihoone, linnakoguduse kirik.

Pärast Narva bastionide ehitamist Rootsi riigitegelase ja sõjaväeinseneri Erik Dahlbergi projekti järgi aastatel 16831704 suurenes vanalinna pindala umbes kaks korda. Linnamüüri ja bastionide vahele tekkinud vanalinna osa sai nime Uus linn.[2][3] 17. sajandi II pooleks oli Narvast saanud kaunis barokklinn. Linna kutsuti kuninganna Kristiina krooni kalliskiviks.[5]

Narva vanalinn 1929. aasta linnaplaanil

17. ja 18. sajandi barokiaja õitsengule järgnesid linna uued tõusud ja langused. Aja jooksul linn kasvas, laienes bastionimüüride vahelt välja ning Vene impeeriumi perioodil hakkasid hoogsalt arenema eeslinnad.[5] Kui varasematel sajanditel oli linn kasvanud eelkõige põhja suunas, siis 19. sajandil hakkasid arenema eeslinnad ka lõuna ja lääne suunas. Nii on näiteks 1845. ja 1871. aastal koostatud kaartidel-plaanidel näha nii Narva eeslinna põhjas, Peetri eeslinna läänes kui ka Joaorgu (Juhkentali) lõunas.[5][3] Narva eeslinnade hulka kuulus ka Jaanilinn teisel pool Narva jõge. Eesti Vabariigi ajal kuni 1940. aastani kandis see linnajagu Jaani eeslinna nime.[3] 20.sajandi linnaplaanidel Narva eeslinnast põhja pool oli Siivertsi, linna edelaosas Kadastiku ja Paemurru asula.

Sõjajärgne Suur tänav

Vanalinna hoonestus ja väljakujunenud tänavavõrk olid peaaegu muutumatutena püsinud läbi mitme võimuvahetuse ja nelja sajandi. Narva barokne linnasüda hävis teises maailmasõjas, NSV Liidu õhuväe märtsipommitamisel 1944. aastal. Hoonete varemed, mis oleksid vähemalt osaliselt olnud taastatavad, lammutati 1950ndatel aastatel. Sõjakahjude kindlaksmääramise vabariikliku komisjoni hinnangul oli purustatud 75% Narva vanalinna muinsuskaitsealustest eramajadest. Samas hindasid tollased muinsuskaitsjad ning arhitektid paljusid hooneid taastamiskõlbulikeks ning seda hinnangut kinnitavad ka 1944. aastast pärit ülespildistused. 1940ndate teisel poolel koostasid arhitektid linnasüdame ülesehitusplaane. Joonistest jm dokumentidest ilmneb, et järk-järgult oli kavas piirkonna ajalooline ilme ja tänavatevõrk võimalikult sõjaeelsega sarnasena taastada. 1947. aastal võeti Narva vanalinn riikliku kaitse alla. Kuivõrd restaureerimiseni ei jõutud, siis hooned lagunesid ning aasta-aastalt taastatavate hoonete arv üha vähenes.[1]

1952. aastal valmis vanalinna alal esimene uusehitis, kinoteater Punane Täht. 1953. aastal määras Narva Linna TSN Täitevkomitee vanalinna varemed lammutamisele, mõni aasta hiljem kerkisid esimesed neli tüüpprojekti järgi ehitatud kortermaja. 1959. aastal valminud hoonestusprojekt nägi ette kogu vanalinna hoonestamise hruštšovkadega. Lagunevale raekojale leiti siiski uus funktsioon. Hoone taastati aastatel 1960-1963 Pioneeride paleena, kusjuures raekoja välisilme taastati esialgsega sarnasena. Raekoda oli ka ainus hoone, mis algsest restaureerimiskavast teostus.[1]

1960ndatest aastatest alates linnasüdame täisehitamise hoog rauges, elamuehitus peatus mitmeks aastakümneks.[1]

Narva börsihoone alal ehitatud Tartu Ülikooli Narva Kolledži hoone fassaad on börsihoone omaga sarnane

1980ndatel hakati taas unistama barokse Narva taastamisest. 1992. aastal valmis vanalinna regenereerimisplaan. Unistustele, aruteludele ja plaanidele vaatamata püsis Narva linnasüda 1990ndatel muutumatu ilmega. Uue ja ajaloolise Narva lepitamisideedeni arhitektuurivahenditega jõuti 2000ndatel aastatel.[1]

Narva vanalinna tänavate loeteluRedigeeri

1929. aasta
linnaplaan
1912. aasta
linnaplaan
1905. aasta
linnaplaan
Tänava algus Tänava lõpp
Hermanni tänav Hermani uulits Германовая улица Peetri plats Ingeri tänav
Suur tänav Suur uulits Вышгородская улица Hermanni tänav Kooli plats
Vestervalli tänav Westerwalli uulits Вестервальская улица,
Нарвская улица
Hermanni tänav Pimeaia tänav
Eha tänav Wester uulits Вестерская улица Suur tänav Viru tänav
Viru tänav Wiru uulits Вирская улица Vestervalli tänav Koidu tänav
Rüütli tänav Rüütli uulits Рыцарская улица Vestervalli tänav Koidula piustee
Helsingi tänav Helsingi uulits Гельсингфорская улица Viru tänav Rüütli tänav
Turu tänav Turu uulits Рыночная улица Viru tänav Raekoja plats
Raekoja plats Turu plats
Mäe tänav Aia uulits Горная улица Suur tänav Koidula puistee
Rahu tänav Kiriku uulits Кирочная улица Mäe tänav Vahe tänav
Koidu tänav Osterskaja uulits Остерская улица Mäe tänav Rüütli tänav
Koidula puistee Aia uulits Садовая улица Mäe tänav Pimeaia tänav
Kalda tänav Kalda uulits Hermanni tänav Pimeaia mag...
Kooli tänav Kooli uulits Школьная улица Suur tänav Koidu tänav
Pagari tänav Pagari uulits Булочная улица Kooli tänav Vahe tänav
Vahe tänav Wahe uulits Раздельная улица Suur tänav Koidula puistee
Heinaturg Heinaturg
Kooli plats ...
Kraavi tänav Kraawi uulits Ровяная улица Vestervalli tänav Pimeaia tänav
Sepa tänav Sepa uulits Кузнечная улица Vahe tänav Rakvere tänav
Vaestemaja tänav Hospidali uulits Госпитальная улица Vestervalli tänav Pimeaia tänav
Vaeselapse tänav Waestelaste uulits Сиротская улица Vestervalli tänav Pimeaia tänav
Lese tänav Lese uulits Moonaladu tänav Sepa tänav
Moonaladu tänav Moonaladu uulits Kraavi tänav Vestervalli tänav
Pimeaia tänav Aia uulits Садовая улица Vestervalli tänav Koidula puistee
Must tänav (idaosa) Antoni uulits Антоновская улица Must tänav (lääneosa) Vestervalli tänav

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Toode, Andres Südalinnast ääremaaks: ehitustegevus Narva vanalinna piirkonnas sõjajärgsest ajast kuni tänapäevani. Merike Ivask (Toim). (2009). Linnas ja muuseumis. Uurimusi Narva ajaloost [Narva Muuseumi toimetised 9]. Narva: Narva Muuseumi toimetised. Lk 162-197. 
  2. 2,0 2,1 2,2 О.Коченовский. Нарва. Таллинн, "Валгус", 1991
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Tõnu Raid (Toim). (2013). Eesti linnade plaanid 1584-2011. Tallinn: Grenader. Lk 79-108. 
  4. Süvalep 1936, lk 239
  5. 5,0 5,1 5,2 Merike Ivask, Svetlana Andrejeva (Toim). (2015). Narva - kuninganna Kristiina kroonijuveel. Tallinn: Tänapäev. 

KirjandusRedigeeri

  • Schulbach, A. 1931. Daaniaegne Narwa. Narva.
  • Süvalep, Arnold. 1936. Narva ajalugu I, Taani- ja orduaeg. Narva.
  • Kenkmaa, R. 1937. Eesti linnade tekkimine ja arenemine 13. ja 14. sajandil. – Eesti ajalugu II, Eesti keskaeg. Tartu, 83–119.

VälislingidRedigeeri