Vana-Vigala ohvrihiis
Vana-Vigala ohvrihiis on maausuliste pühapaik Rapla maakonnas Märjamaa vallas. Hiis asub Vigala jõe vasakul kaldal Vana-Vigala ja Tiduvere küla piiril nn Hiieoru serval Hiieoja suudmes oleval neemikul.
Hiiemets on segametsatukk (0,6 ha, valdavalt tammed), milles kesksel kohal on vana Hiiekuusk, mille all toimus ohverdamine veel 17.–19. sajandil. 19. sajandi keskel oli hiiemetsa keskseim puu vana tamm, mille õõnsusesse pärimuse järgi mahtunud kolm meest. Kuna rahvas pidas puud pühaks ja viis sinna ohvreid (värvilisi paelakesi, lõnga ja viljapäid), lasi mõis praost Carl Eduard Harteni pealekäimisel puu maha võtta[1].
Jaan Jung on oma teoses "Muinasajateadus eestlaste maalt" viitega H. Laipmannile Vigalast ja A. Reimannile Virtsust kirjeldanud nii: "Hiiekoht Vigala mõisa põllul jõekalda peal, kus üks väga ilus org olla. Puu olnud vanaduse pärast õõnes, kuhu kolm inimest võinud mahtuda, kuna ta pea ikka haljendanud. Nüüd olla ta känd veel alles ja selle ümber kuusetukk."[2]
Vana-Vigala ohvrihiis on 20. sajandi lõpul saanud laiemalt tuntuks eekõige tänu Aleksander Heintalule ehk Vigala Sassile, kes tegutses 1985. aastani Vana-Vigala mõisa pargi hooldajana. Hiie suhtes teisel pool jõge asub vana Vigala Sassi loitsukivi.
Vana-Vigala ohvrihiis on 1998. aastast muinsuskaitse all.[3]
.jpg)
Hiiekoha eest hoolitseb folklooriselts Kiitsharakad.[4]
Viited muuda
- ↑ Mihkel Aitsam, Vigala kihelkonna ajalugu, Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu 2006, lk. 217
- ↑ Jaan Jung. Muinasajateadus eestlaste maalt III. Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt. 1910: 186, Vig 28.
- ↑ Kultuurimälestiste riiklik register
- ↑ "ETV saade "Eesti looduslikud pühapaigad" (11. aprill 2015): Vana-Vigala hiiekoht". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. mai 2015. Vaadatud 30. aprillil 2015.
Välislingid muuda
- Vana-Vigala ohvrihiis kultuurimälestiste riiklikus registris
