Valgussammas
Valgussammas on optiline atmosfäärinähtus. See kujutab endast vertikaalset valgusriba, mis näib ulatuvat valgusallikast üles- või allapoole. Nähtust tekitab valguse peegeldumine rohketelt väikestelt jääkristallidelt, mis atmosfääris hõljuvad.[1]
Valgus võib olla pärit Päikeselt (tavaliselt siis, kui see on horisondi lähedal või isegi horisondist allpool). Sel juhul nimetatakse nähtust päikesesambaks. Valgussambaid tekitav valgus võib olla pärit ka Kuult või maistest valgusallikatest, näiteks tänavavalgustitelt.[2]
Teke muuda
Kuna valgussambad tekivad valguse ja jääkristallide koosmõjul, kuuluvad need halode hulka. Valgussambaid tekitavad kristallid on tavaliselt tasapinnalised ja kuusnurksed ning paiknevad õhus langedes enam-vähem paralleelselt maapinnaga. Need kristallid on lumehelvestest palju väiksemad. Peegeldused eri kõrgustel ja vaatlejast eri kaugustel hõljuvatelt kristallidelt tekitavad kujutise valgusallika all või kohal kõrguvast valgussambast. Mida suuremad on kristallid, seda paremini on see efekt näha. Harvemini võivad valgussambaid põhjustada ka sambakujulised kristallid. Nähtus on olemuselt väga sarnane kergelt lainetaval veepinnal nähtava Päikese või Kuu "teega".[3][4][5]
Pildid muuda
-
Päikesesammas USA Arizona osariigis -
-
Päikesesammas Antarktikas
Viited muuda
- ↑ Mis on päikese sammas?
- ↑ "Astronomy Picture of the Day". nasa.gov (18.12.2013). Vaadatud 28.03.2016.
- ↑ Crystal Pillars". www.atoptics.co.uk. Vaadatud 28.03.2016.
- ↑ Kikas, Jaak;(06.01.2016). "Lugeja küsib: Kuidas tekivad valgussambad?" novaator.err.ee. Vaadatud 28.03.2016.
- ↑ "Light Pillars". www.atoptics.co.uk. Vaadatud 28.03.2016.