Vikipeedia

Valents (keeleteadus)

Valents on predikaadi (tavaliselt tegusõna) seotud laiendite arv; valentsi märkimiseks võib kasutada ka mõistet kohaline, nt kahekohaline verb [1]. See tähendab, et verbil on võime seostuda lauses teatava arvu temast sisuliselt ja vormiliselt sõltuvate laiendite ehk aktantidega, seotud laienditeks on tegusõnaga väljendatava sündmuse osalised [2]. Erinevalt transitiivsusest, mis arvestab vaid objekti, on valentsi puhul oluline ka subjekt.

Valentsi liigid muuda

Põhiverbid saab aktantide arvu alusel paigutada järgmistesse klassidesse:

1) nullvalentsed verbid. Neil pole ühtegi aktanti, nende lisamine pole vajalik. Sellesse klassi kuuluvad tavaliselt ilmastikuverbid või füsioloogilised verbid, näiteks: sajab, hämardub, iiveldab.

2) ühevalentsed verbid. Neil on üks aktant ehk üks tegusõnaga seotud laiend, nt magama, köhima. Jüri magab. Mari köhib.

3) kahevalentsed verbid. Neil on kaks aktanti, nt lugema ja meeldima. Jüri loeb raamatut. Marile meeldivad koerad.

4) kolmevalentsed verbid. Neil on kolm aktanti, nt andma. Mari andis Jürile pliiatsi.

5) neljavalentsed verbid. Neil on neli aktanti, nt muretsema. Mari muretses Jürile õpetajalt pliiatsi.

Eesti keeles on vähe sõnu, mis on null- või neljavalentsed. Peamiselt on eesti keele verbid ühe-, kahe- või kolmekohalised. [3]

Valentsi muutmine [4] muuda

Verbi valentsus ei ole alati muutumatu ning paljudes keeltes on tegusõnu, mida saab kasutada ühe või mitme argumendiga. Valentsi saab vähendada, kui objekt (patsient) või subjekt (agent) eemaldada, ning suurendada, kui need lausesse lisada.

Valentsi vähendamine objekti abil muuda

  • Objekti täielik väljajätt – kaotab objekti lausest täielikult. Eesti keeles saab sõna jooma näitel objekti välja jätta. Jüri jõi mahla. Jüri jõi.
  • Objekti osaline väljajätt ehk deakusatiiv – patsienti väljendavast objektist saab määrus. See nähtus esineb nt ungari keeles, kus sõna beteg muudetakse määruseks.

a) Az orvos szán-ja a beteg-et.

the doctor pity-3SG the patient-ACC

"The doctor pities the patient."

b) Az orvos szán-akoz-ik a beteg-en.

the doctor pity-DEACC-3SG the patient-SUPERESS

"The doctor feels pity for the patient."

Valentsi vähendamine subjekti abil muuda

  • Antikausatiiv – agent puudub lausest täielikult, subjektiks on patsient. Nähtust võib kohata näiteks vene ja lesgi keeles [5], eesti keeles on antikausatiivi märkimiseks sufiksid –u ja –ne. Mees purustas klaasi. Klaas purunes. [6]
  • Passiiv – transitiivse verbiga lause muudetakse intransitiivseks, agent kõrvaldatakse ja patsiendist saab subjekt. Eesti keeles nt: karu tappis jänese (patsient) ära vs. jänes (subjekt) on ära tapetud. Raamatud on loetud. Ergatiivkeeltes, mh baski keeles, esineb antipassiiv, mis kõrvaldab agendi asemel patsiendi [7].
  • Impersonaal – kaotab subjekti, kuid patsient jääb endiselt objektiks. Laps loeb raamatut. Raamatut loetakse.

Valentsi suurendamine objekti abil muuda

  • Objekti lisamine – mõnele intransitiivsele verbile on võimalik lisada objekt, et tähendust täpsustada. Väsinud rändur astub üksinda oma teed [8].
  • Aplikatiivkonstruktsioon – vabad laiendid muudetakse objektiks. Nähtuse variandid esinevad nt suahiili ja lai keeles [9]. Suhaiili keele aplikatiivi näide on järgnev:

a) ni-li-pik-a

SBJ.1.SG-PAST-cook-IND

"I cooked (it)."

b) ni-li-m-pik-i-a

SBJ.1.SG-PAST-OBJ.CL1-cook-APPL-IND

"I cooked for him." [10]

  • Daativi nihe – ditransitiivse verbi objekt ja kaudobjekt vahetavad lauses kohad, semantiline roll ’saaja’ muudetakse objektiks. Daativi nihe on olemas inglise keeles. I brought the book to my friend. I brought my friend the book. [11]

Valentsi suurendamine subjekti abil muuda

  • Kausatiiv – lausesse lisatakse uus agent, sündmuse põhjustaja. Eesti keeles on kausatiivi moodustajad t(a)- või da-elemendiga liited: põletama, jooksutama, keetma [12]. Kausatiivi esineb ka nt prantsuse, araabia ja gruusia keeles. Prantsuse keeles saab intransitiivse sõna sulama (fondre) muuta transitiivseks sõnaks sulatama (faire fondre). [5]

Viited muuda

  1. ↑ Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross (2007). Eesti keele käsiraamat. Lause ja tema moodustajad. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  2. ↑ Eesti Keele Instituut. "Võõrsõnade leksikon. Valents".
  3. ↑ Huno Rätsep (1978). Eesti keele lihtlausete tüübid. Tallinn: Valgus. Lk 242.
  4. ↑ Martin Haspelmath, Thomas Müller-Bardey (1991). "Valence change" (PDF).
  5. ↑ 5,0 5,1 Martin Haspelmath (2008). "Syntactic Universals and Usage Frequency. Causatives and anticausatives" (PDF).
  6. ↑ Mati Erelt, Tiit Hennoste, Liina Lindström, Helle Metslang, Renate Pajusalu, Helen Plado, Ann Veismann (2017). Eesti keele süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 236-237.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  7. ↑ The World Atlas of Language Structures (WALS). "Antipassive Constructions".
  8. ↑ Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross (2007). Eesti keele käsiraamat. Sihitis. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  9. ↑ The World Atlas of Language Structures (WALS). "Applicative Constructions".
  10. ↑ Christian Lehmann. "Swahili applicatives from intransitive bases".
  11. ↑ Glottopedia. "Dative Alternation".
  12. ↑ Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross (2007). Eesti keele käsiraamat. Kausatiivi- ja faktitiiviliited. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Valents_(keeleteadus)&oldid=6038544"