Vainiži mõis (saksa keeles Wainsel, läti keeles Vainižu muiža) oli riigimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisakompleks Limbaži piirkonda ja Umurga valda Vainiži küla maadele.

Vainiži mõis (Läti)
Vainiži mõis
Asendikaart
Vainiži mõisa peahoone
Vainiži mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 23

Ajalugu muuda

Mõis rajati juba XIV sajandil. Kuni XVI sajandini oli see Riia peapiiskoppide lauamõis. Mõisakompleks kujunes Vainiži piiskopilinnusest poole kilomeetri kaugusele.

1630. aastal andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf Vainiži, aga samuti Aluliina ja Kulna lossiläänid oma feldmarssalile Gustav Hornile. Vainiži lääni kuulusid Wainseli, Sarumi, Ubbenormi, Rorveni ja Signitzi vakused. Mõisate reduktsiooni ajal sai sellest riigimõis.[1] XIX sajandi alguses olid mõisa rentnikeks Brümmerid.

Mõisa suurus muuda

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 10 ja 1/2 adramaad, sellele allus 329 mees- ja 411 naishinge.[2] 1641. aastal oli Vainiži, Umurga ja Sārumi mõisa suurus 26 adramaad. 1688. aastal oli mõisate suurus 22 adramaad, 1734. aastal oli adramaid 9 ja 7/8. 1757. aastal oli Vainiži mõisa suurus 10 ja 1/2 adramaad.[3] 1832. aastal oli mõisal adramaid 12 ja 1/20, 1881. aastal aga 11 ja 20/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[4]

Viited muuda

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 144
  2. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 249.
  3. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 144
  4. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 221.