Vaidava vald

Vaidava vald (läti keeles Vaidavas pagasts) on vald Lätis Kocēni piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Kocēni vallaga, Priekuļi piirkonna Liepa vallaga ja Pārgauja piirkonna Stalbe ning Raiskumsi vallaga.

Vaidava vald

läti Vaidavas pagasts

Pindala: 71,9 km²
Elanikke: 910 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 12,7 in/km²
Keskus: Vaidava
Vaidavas pagasts LocMap.png
Sietiņiezise paljand

Valla pindala on 80 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1004 inimest.[2] Valla keskus on Vaidava küla. Vallamaja asub aadressil Skolas iela 1, vallavanemaks on Līga Šmaukstele[3]

AjaluguRedigeeri

Vaidava vald moodustati aastal 1894, mil liideti Vaidava, Veļķi, Podzēni ja Brieži mõisavallad. Aastal 1935 oli valla pindala 60,6 km², elanikke oli seal 983.[4] 1945. aastal moodustati vallas Vaidava ja Podzēni külanõukogud, aga aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult. Aastal 1951 liideti Vaidava külanõukoguga likvideeritav Podzēni külanõukogu. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Valmiera ehk tänapäeval Kocēni piirkonda.

LoodusRedigeeri

Valla suurimaks jõeks on Koiva jõgi. Vallas on ka mitu järve - Anuļi järv, Brieži järv, Dzelve järv, Lielais Bauzis, Rābuti järv ja suurimana Vaidava järv, Valla idaosa kuulub Gauja rahvusparki, seal asub Koiva jõe ääres Sietiņiezise paljand.[5]

Looduskaitse all on veel Jāņkalni pärn, Gārši tamm, Podzēni allee tamm, Burgase tamm, Dreimaņi tammed, Podzēni lehiseallee koos mitme sellesse kuuluva lehisega, Lauri vaher, Lauri lehis, Vaidavmuiža pärnad, Baižase vaher, Baižase lehis, Jēkuliņi lehis, Mazšķirbase pärn, Denderi saar, Mazšķirbase tamm, Lielšķirbase tamm, Gribieši tamm, Rābuti pärn, Lode tamm, Jodase tammed, Leimaņi tamm, Rābuti tammed, Veļķi tamm, Spriči tamm, Rootsi mänd, Nebraukši vahtrad, Jaunliepase pärn, Braukši tamm, Nauči tamm, Stoķi paljand selles asuva Patkuli koopaga, Briežmuiža lehis, Palmēni tamm, Antoni mänd, Antoni kivi ja Gaišļi pärn.[6]

MälestisedRedigeeri

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Vaidava mõisa hoonetekompleks, sealhulgas ka aidaga kelder ja häärber ning arvukad muinaskalmed (Burgase, Gārši, Jaunkalni, Kaulēni, Mazgaidēni, Trēziņi).[7] Kohaliku tähtsusega muinsuskaitseobjektideks on Vindēni ja Telmēni muinaskalmed ning hiiepaik Stoķi püha allikas.[8] Tähelepanuväärsed on ka kaks lehisealleed (Palmēnis ja Podzēnis, neist viimane on pikim taoline allee Lätis).

AsustusRedigeeri

Aastal 2011 elas vallas 879 lätlast, 28 venelast, 22 valgevenelast, 2 ukrainlast, 5 poolakat ja 2 leedulast.[9]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [10]
Baužmala mazciems ~30 (2007)
Bregži mazciems 5 (2000)
Buliņi mazciems ~15 (2007)
Cauči mazciems 12 (2007)
Košas mazciems 2 (2000)
Ķūķi mazciems
Podzēni vidējciems ~90 (2009)
Pricēni mazciems ~13 (2007)
Silavnieki mazciems 5 (2000)
Struņķi mazciems 13 (2007)
Šķirbas mazciems
Vaidava lielciems 372 (2021)
Vaidavas muiža skrajciems ~20 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

ViitedRedigeeri