Vaeste-Patuste alev
"Vaeste-Patuste alev" on 1927. aastal ilmunud August Jakobsoni naturalistlik debüütromaan.
| Vaeste-Patuste alev | |
|---|---|
| Autor | August Jakobson |
| Kaane kujundaja | Jaan Vahtra |
| Päritolumaa | Eesti |
| Keel | eesti |
| Žanr | romaan |
| Kirjastaja | Loodus |
| Ilmumisaeg | 1927 |
| Väljaande tüüp | pehme köide |
| Lehekülgi |
1. köide 407 lk 2. köide 408 lk |
| Mõõtmed ja kaal | 140 × 205 mm |
| Järgnev raamat | "Tuhkur hobune" (1928–1933) |
Jakobson sai teosega 1927. aastal Looduse kirjastuse romaanivõistlusel esikoha[1]. Romaan võeti kohe hästi vastu ning 1920. ja 1930. aastate vahetusel oli see A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" (1926–1933) kõrval loetavaim eesti romaan.
Eesti eelmise sajandi TOP 200 raamatu valimisel jõudis romaan 82 häälega 47. kohale[2].
Sisu muuda
Jakobson käsitleb romaanis töölisaguli Vaeste-Patuste alevi (aluseks Pärnu Rääma linnaosa) inimeste vaesust ja viletsust 1910.–1920. aastatel. Keskseks tegelaste ringiks on Kolgata külas elav Lüünede perekond: isa Andres, ema Kati (Katariina), ema vallaslaps Alleksander Lüüne (Ridle) ning Andrese ja Kati ühised lapsed Arnu, Lilli, Maret ja Volli.
Jakobson sai kirjutades inspiratsiooni Émile Zola naturalistlikust romaanist "Söekaevurid" (1885). Romaani kommunistide ja töölisaktivistide teema sissetoomisel oli oma roll ka värskelt, 1924. aasta 1. detsembril toimunud mässule järgnenud karistusoperatsioonidel (nt töölisliikumise aktivistide mahalaskmine Pärnus).
Trükid muuda
- 1927 "Vaeste-Patuste alev" (Tartu: Loodus). Kaane kujundanud Jaan Vahtra.
- 1937 "Vaeste-Patuste alev" (Tartu: Noor-Eesti). Kaane kujundanud Jaan Vahtra. Ilmus kaheköitelisena.
- 1979 "Vaeste-Patuste alev" August Jakobsoni "Valitud teoste" sarjas 14. ja 15. köide (Tallinn: Eesti Raamat). Järelsõna Endel Sõgel, Jaan Toomla; illustreerinud Avo Keerend, kaas ja tiitel Paul Luhtein. Ilmus kaheköitelisena.
- 1979–1980 "Vaeste-Patuste alev" (Tallinn: Eesti Raamat). Järelsõna Endel Sõgel, Jaan Toomla; illustreerinud Avo Keerend, kaas ja tiitel Paul Luhtein. Ilmus kaheköitelisena.
- 2009 "Vaeste-patuste alev" "Eesti loo" sarjas 23. köide (Tallinn: Eesti Päevaleht ja Akadeemia). Järelsõna Rein Veidemann, sarja kujundanud Jüri Jegorov, kaanefoto Jarek Jõepera.
Dramatiseeringud muuda
Esimese dramatiseeringu tegi Andres Särev 1929. aastal Pärnu Töölisteatris, kus ta kehastas ka Ridlet[3].
1981. aastal lavastas teose Pärnu Endlas Ingo Normet (romaani dramatiseeris Vaino Vahing). Aleksander Ridle osas astus üles Peeter Kard[4][5].
2006. aastal esietendus Tartu raudteejaama hoones Vilde teatri suvelavastus "Vaesed ja patused" (dramatiseeris ja lavastas Raivo Adlas)[6].
Viited muuda
- ↑ "Romaanivõistlus 1927"[alaline kõdulink]. Tartu Linnaraamatukogu kirjandusveeb
- ↑ "Eesti eelmise sajandi TOP 200 raamatut ja TOP 100 lasteraamatut ja Rootsi 100 parimat raamatut + 1 boonus raamatutabel" – Danzumehe blogi, 5. september 2009
- ↑ "Andres Särevist". Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
- ↑ "Kronoloogia. 1967–1988". Endla teater
- ↑ "Vaeste-Patuste alev". Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
- ↑ "August Jakobson. "Vaesed ja patused"". Vilde teater
Kirjandust muuda
- Marta Sillaots. Eesti Kirjandus, 1927, nr 11, lk 668–671
- Rein Veidemann "Järelsõna. August Jakobson ja "Vaeste-patuste alev". "Vaeste-patuste alev" (Eesti Päevaleht ja Akadeemia 2009), lk 421–432
Välislingid muuda
- Albert Kivikas "Kaks uut romaani". Looming, 1927, nr 9, lk 869–873
- K. Lumiste "Meie kirjanduslikust elust 1927. aastal". Eesti Kirjandusest, nr 1/1928 (sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika blogi)
- Linda Kaljundi "Eesti lugu: August Jakobson "Vaeste-patuste alev"". Eesti Päevaleht, 19. veebruar 2009